2-24-13929/14 - Muud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.Usaldusisik 07.11.2024 esitatud aruandes palus jätta võlgniku maksejõuetusavaldus rahuldamata ja menetlus lõpetada. Aruande kohaselt kannab võlgnik Viru Vanglas karistust tähtajaga 06.09.2025, on perekonnaseisult vallaline, lapsi ei ole. Võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid ja seosed äriühingutega, ka ei ole võlgnik liitunud pensionifondiga. Päringute tulemusena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto SEB Pank AS-s, kus toimingud puuduvad alates maist 2023. Võlgniku igakuine sissetulek varieerub 39-st kuni 93 euroni, muu vara kohta andmed puuduvad. Täitemenetluste toimikute ning muudest avalikest registritest kogutud andmete järgi on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: xxxx kaudu summas 378 eurot ja xxxxx kaudu 400,15 eurot, lisanduvad täitemenetluse kulud. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 778,15 euro ulatuses, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Võlgniku võlgnevused on tekkinud alates 2022. aastast politsei poolt määratud rahatrahvide ja nende mittetasumise tõttu. Rahatrahvid määrati 11.07.2022, 02.09.2022, 02.02.2023, 10.07.2023, 02.09.2023 ja 30.10.2023. Maksuandmete kohaselt oli võlgnikul vähemalt 2022 aastal trahvide tasumiseks piisav sissetulek, ent kuna ta seda ei teinud, pöörati trahvinõuded sundtäitmisele, suurendades seega tema kohustusi täitemenetluse kulude võrra. 2023. aastal on võlgnik korduvalt seadust rikkunud ja saanud uusi trahve. Seega on võlgnevuste tekkimise peamisteks põhjusteks:(a) tahtlik trahvide mittetasumine ja (b) jätkuv seaduserikkumine ja uute trahvide määramine. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-23-7267 võlgnikult välja mõistetud menetluskulud summas 378 eu-rot. Praegu toimub võlgniku sissetulekutest kinnipidamine trahvinõuete täitmiseks. Menetluskulude osas ei ole veel täitemenetlust algatatud. Võlgniku vangla tööhõivest saadav sissetulek ei ole piisav kõigi kohustuste katmiseks, arvestades võlgnikule alles jäävat osa. Samas usaldusisiku hin-nangul ei ole alust rääkida alalisest maksejõuetusest. Märkimist väärib ka asjaolu, et võlgniku ko-hustustele ei lisandu viiviseid. Arvestades võlgniku kohustuste mahtu ja võlgade olemust, ei ole pankrotimenetluse algatamine põhjendatud ega võlgniku huvides järgmistel põhjustel: 1. Pankrotija kohustustest vabastamise menetlus on tasuline – menetluskulude kandmise kohustus on üldjuhul avaldajal ehk võlgnikul. FIMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kulud. Arvestades pankroti- ja vabastamismenetluse keskmisi kulusid, võivad võlgniku kogukohustused menetluse käigus isegi kahekordistuda, mis ei teeni tema huve. 2. Pankrotimenetlus ei ole sobiv lahendus – Pankrotimenetlus oleks antud juhul pigem koormav ja kulukam kui tegelik lahendus võlgniku finantsprobleemidele, sest võlgnikul on eelduslikult võimalik täita oma kohustusi jätkuva sissetuleku, isegi miinimumpalga korral väljaspool pankrotimenetlust Samadel põhjustel ei tuleks siin ka kõne alla ümberkujundamismenetlus algatamine. 3. Võlgniku võimekus kohustusi tasuda ilma pankrotija kohustustest vabastamise menetluseta – Võlgnikul on tõenäoliselt pärast karistuse kandmist võimalus tasuda oma kohustusi ilma maksejõuetusmenetluseta, mis oleks talle soodsam lahendus. FIMSi kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses üheks peamiseks kohustuseks tegeleda tulutoova tegevusega ja kui võlgnik ei suudaks neid kohustusi täita ka 3 aastat kestva kohustustest vabastamise menetluse raames, on suur tõenäosus, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, mistõttu pikeneb nende nõuete aegumistähtaeg 10 aasta võrra (TsMS § 157 lg 3). Usaldusisik soovitab võlgnikul kaaluda avaldusest loobumist, kuna menetlus ei teeni võlgniku huve ja on finantsiliselt koormav. Juhul, kui võlgnik otsustab siiski

8.Usaldusisik on taotlenud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmisel. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku õigus menetlusabi taotluse esitamiseks tuleneb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatust. Kohtul ei ole seadusest tulenevat võimalust jätta usaldusisikule tasu määramata või seda võlgnikult antud olukorras mitte välja mõista. FiMS ega PankrS ei reguleeri menetlusabi andmist võlgnikule olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata. Kohus on seisukohal, et menetlusabi on siiski võimalik anda TsMS § 181 lg 1 alusel. TsMS § 181 lg 1 p 1-2 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuigi antud juhul annab kohus menetlusabi menetluse lõpus ja olukorras, kus menetlus ei olnud edukas, peab kohus õiglaseks anda võlgnikule menetlusabi. Arvestades asjaolu, et menetlus ei olnud võlgnikule edukas ja võlgnik loobus avaldusest peab kohus lisaks õiglaseks vabastada võlgnik menetluskulude riigituludesse kasutamise kohustusest vastavalt TsMS § 190 lg 7. Arvestades, et võlgnik puuduvad vahendid endal enne maksejõuetusavalduse esitamist olnud võlgnevuste tasumiseks, ei ole põhjendatud tekitada isikule veel rohkem võlgnevusi, mida isik täita ei suuda. Võlgnikule tuleb anda võimalus tegeleda enda eelnevalt tekkinud kohustustega. Menetlusabi andmisel tuleb arvestada PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmääradega. Kohtu hinnangul ei oleks põhjendatud võimaldada menetlusabi suuremas ulatuses, kui raugemisega lõppevas menetluses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuupalga alammääraks 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 6 tunni eest (pooltunde 12 x 33 eurot) on 396 eurot, millele lisandub käibemaks.