3.Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 780 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot, kokku 951,60 eurot.
4.Jätta menetluskulud J.C kanda.
5.Rahuldada J.C menetlusabi taotlus ning TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle pankrotihalduri tasu kandmiseks riigipoolset menetlusabi 396 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 87,12 euro ulatuses (kokku menetlusabi 483,12 eurot), ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.
6.Pankrotihalduri tasu katteks 396 eurot koos lisanduva käibemaksuga 87,12 eurot maksta menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest usaldusisiku büroole Business Law Firm OÜ, mille kaudu usaldusisik Svetlana Pilden tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on EE481010220061434016.
7.Usaldusisiku töötasu summas 384 eurot, millele lisanudub käibemaks 84,48 eurot, jätta J.C kanda ja mõista see J.C-lt välja. Välja mõistetud summa tuleb tasuda usaldusisiku büroole Business Law Firm OÜ, mille kaudu usaldusisik Svetlana Pilden tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on EE481010220061434016.
8.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.10.2024 määrusega kohaldatud avalduse tagamise abinõud, millega peatati J.C vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Täitemenetluste registri andmetel on J.C suhtes algatatud täitemenetlused: xxxxx, xxxxx, xxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxxx. Määrus toimetada kätte avaldajale, usaldusisikule ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.J.C (võlgnik/avaldaja) esitas 16.09.2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse ning kõrvaldas avalduses esinenud puudused 17.09.2024. Kohus 08.12.2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni ning määras kohtule esitatava võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamiseks tähtaja. Samuti peatas kohus J.C vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
2.Usaldusisik 07.11.2024 esitatud aruandes palus jätta võlgniku maksejõuetusavaldus rahuldamata ja menetlus lõpetada. Aruande kohaselt kannab võlgnik Viru Vanglas karistust tähtajaga 06.09.2025, on perekonnaseisult vallaline, lapsi ei ole. Võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid ja seosed äriühingutega, ka ei ole võlgnik liitunud pensionifondiga. Päringute tulemusena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto SEB Pank AS-s, kus toimingud puuduvad alates maist 2023. Võlgniku igakuine sissetulek varieerub 39-st kuni 93 euroni, muu vara kohta andmed puuduvad. Täitemenetluste toimikute ning muudest avalikest registritest kogutud andmete järgi on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: xxxx kaudu summas 378 eurot ja xxxxx kaudu 400,15 eurot, lisanduvad täitemenetluse kulud. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 778,15 euro ulatuses, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Võlgniku võlgnevused on tekkinud alates 2022. aastast politsei poolt määratud rahatrahvide ja nende mittetasumise tõttu. Rahatrahvid määrati 11.07.2022, 02.09.2022, 02.02.2023, 10.07.2023, 02.09.2023 ja 30.10.2023. Maksuandmete kohaselt oli võlgnikul vähemalt 2022 aastal trahvide tasumiseks piisav sissetulek, ent kuna ta seda ei teinud, pöörati trahvinõuded sundtäitmisele, suurendades seega tema kohustusi täitemenetluse kulude võrra. 2023. aastal on võlgnik korduvalt seadust rikkunud ja saanud uusi trahve. Seega on võlgnevuste tekkimise peamisteks põhjusteks:(a) tahtlik trahvide mittetasumine ja (b) jätkuv seaduserikkumine ja uute trahvide määramine. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-23-7267 võlgnikult välja mõistetud menetluskulud summas 378 eu-rot. Praegu toimub võlgniku sissetulekutest kinnipidamine trahvinõuete täitmiseks. Menetluskulude osas ei ole veel täitemenetlust algatatud. Võlgniku vangla tööhõivest saadav sissetulek ei ole piisav kõigi kohustuste katmiseks, arvestades võlgnikule alles jäävat osa. Samas usaldusisiku hin-nangul ei ole alust rääkida alalisest maksejõuetusest. Märkimist väärib ka asjaolu, et võlgniku ko-hustustele ei lisandu viiviseid. Arvestades võlgniku kohustuste mahtu ja võlgade olemust, ei ole pankrotimenetluse algatamine põhjendatud ega võlgniku huvides järgmistel põhjustel: 1. Pankrotija kohustustest vabastamise menetlus on tasuline – menetluskulude kandmise kohustus on üldjuhul avaldajal ehk võlgnikul. FIMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kulud. Arvestades pankroti- ja vabastamismenetluse keskmisi kulusid, võivad võlgniku kogukohustused menetluse käigus isegi kahekordistuda, mis ei teeni tema huve. 2. Pankrotimenetlus ei ole sobiv lahendus – Pankrotimenetlus oleks antud juhul pigem koormav ja kulukam kui tegelik lahendus võlgniku finantsprobleemidele, sest võlgnikul on eelduslikult võimalik täita oma kohustusi jätkuva sissetuleku, isegi miinimumpalga korral väljaspool pankrotimenetlust Samadel põhjustel ei tuleks siin ka kõne alla ümberkujundamismenetlus algatamine. 3. Võlgniku võimekus kohustusi tasuda ilma pankrotija kohustustest vabastamise menetluseta – Võlgnikul on tõenäoliselt pärast karistuse kandmist võimalus tasuda oma kohustusi ilma maksejõuetusmenetluseta, mis oleks talle soodsam lahendus. FIMSi kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses üheks peamiseks kohustuseks tegeleda tulutoova tegevusega ja kui võlgnik ei suudaks neid kohustusi täita ka 3 aastat kestva kohustustest vabastamise menetluse raames, on suur tõenäosus, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, mistõttu pikeneb nende nõuete aegumistähtaeg 10 aasta võrra (TsMS § 157 lg 3). Usaldusisik soovitab võlgnikul kaaluda avaldusest loobumist, kuna menetlus ei teeni võlgniku huve ja on finantsiliselt koormav. Juhul, kui võlgnik otsustab siiski
pankroti väljakuulutamise avalduse juurde jääda, on usaldusisiku hinnangul pankrotimenetluse algatamine ebamõistlik ja põhjendamatu, mistõttu tuleks avaldus jätta rahuldamata. Samas esitas usaldusiisk kohtule oma töö aruande ja tasu arvestuskäigu. Esitatu kohaselt tegi usaldusisik järgmised toimingud: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine (1 tund); päringute tegemine (krediidiasutused, registrid jt) (1 tund); vastuste/kontoväljavõtete analüüs (1 tund); hinnangu, vara- ja võlanimekirja koostamine ja esitamine (3 tundi). Usaldusisik palub määrata enda tasu suuruseks 780 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot ning mõista võlgnikult välja. Tasu mõista välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna usaldusisiku tasu ei ole võimalik kanda pankrotivara või deposiidi arvel, palub usaldusisik hüvitada tema tasu menetlusabi korras riigi vahenditest summas 483,12 eurot (sh. käibemaks) (FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51 , TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 12 pooltundi* 33 eurot * 1,22 (käibemaks).
3.Kohus 11.12.2024 ärakuulamisel arutas võlgniku ja usaldusisikuga menetluse väljavaateid. Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et on usaldusisiku aruande ja tema arvamusega tutvunud ning, et soovib maksejõuetusavaldusest loobuda.
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud eprisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. Vastavalt TsMS § 429 lg-ple 1 kuulub menetlus siinses tsiviilasjas lõpetamisele seoses võlgniku poolt avaldusest loobumisega.
5.Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu Svetlana Pildeni avaldaja usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1).
6.Vastavalt FiMS §-le 54 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (lg 9). PankrS § 23 lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.
7.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2024 aastal oli tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on tal FiMS § 17-st tulenevate ülesannete täitmiseks kulunud 6 tundi, tunnitasu määraga 130 eurot ehk kogusummas 780 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot. Arvestades menetluse kestust, asja mahtu ja usaldusisiku tehtud toiminguid, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetusmenetluses usaldusisiku poolt koostatud aruandes näidatud usaldusisiku tasu tuleb kinnitada ning TsMS § 168 lg 4 alusel võlgniku kanda jätta.
8.Usaldusisik on taotlenud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmisel. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku õigus menetlusabi taotluse esitamiseks tuleneb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatust. Kohtul ei ole seadusest tulenevat võimalust jätta usaldusisikule tasu määramata või seda võlgnikult antud olukorras mitte välja mõista. FiMS ega PankrS ei reguleeri menetlusabi andmist võlgnikule olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata. Kohus on seisukohal, et menetlusabi on siiski võimalik anda TsMS § 181 lg 1 alusel. TsMS § 181 lg 1 p 1-2 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuigi antud juhul annab kohus menetlusabi menetluse lõpus ja olukorras, kus menetlus ei olnud edukas, peab kohus õiglaseks anda võlgnikule menetlusabi. Arvestades asjaolu, et menetlus ei olnud võlgnikule edukas ja võlgnik loobus avaldusest peab kohus lisaks õiglaseks vabastada võlgnik menetluskulude riigituludesse kasutamise kohustusest vastavalt TsMS § 190 lg 7. Arvestades, et võlgnik puuduvad vahendid endal enne maksejõuetusavalduse esitamist olnud võlgnevuste tasumiseks, ei ole põhjendatud tekitada isikule veel rohkem võlgnevusi, mida isik täita ei suuda. Võlgnikule tuleb anda võimalus tegeleda enda eelnevalt tekkinud kohustustega. Menetlusabi andmisel tuleb arvestada PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmääradega. Kohtu hinnangul ei oleks põhjendatud võimaldada menetlusabi suuremas ulatuses, kui raugemisega lõppevas menetluses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuupalga alammääraks 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 6 tunni eest (pooltunde 12 x 33 eurot) on 396 eurot, millele lisandub käibemaks.
8.Ülejäänud usaldusisiku tasu, s.o 384 eurot, millele lisanudub käibemaks 84,48 eurot, tuleb võlgnikult välja mõista.
9.Pärnu Maakohus 08.10.2024 määrusega peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Täitemenetluste registri andmetel on J.C suhtes algatatud täitemenetlused: xxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus seatud menetluse tagamise abinõu FIMS § 4 lg 1, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 386 lg 4 alusel.