Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M.V-le

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 30.03.2012.a kohtuotsusega tunnistati M.V süüdi KarS § 293 lg 2 p 1,2,4 järgi ja karistati teda 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud vangistust karistusaja hulka, kandmisele kuuluv karistus on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.03.2012.a ja lõpp on 30.09.2014.a. M.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava süüdimõistev kohtuotsus jõustus 08.05.2013.a ning temale ei ole veel individuaalset täitmiskava koostatud. Vahistamise ajal osales sotsiaalprogrammis . Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on M.V olemas elukoht ning tal on võimalus minna tööle firmasse AS O Ltd. Pere on üksteist toetav ja kokkuhoidev. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. M.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on M.V kindlustatud elukohaga, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava abikaasa sõnul on omavahelised suhted perekonnas väga head ja toetavad. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel on M.V olemas garanteeritud töökoht OÜ-s O . M.V abikaasa töötab ja tal on võimalik kinnipeetavat esialgu materiaalselt toetada. M.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta M.V ennetähtaegset vabanemist. Tutvunud materjalidega saab asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud endale piisavaid järeldusi, osaliselt eitab kuritegu või püüab seda ilustada, järgib neid ühiskonnareegleid, mis on talle sobilikud. Kriminaalasja materjalidest nähtub ja 04.12.2008 M.V vahistamise ja 6-kuulise eeluurimise aegse ning hiljem kohtuotsuse kuulutamisel taas vahistamise üheks aluseks sai abikaasa kaasaaitav tegevus korruptsiooni kuritegudega saadud rahasummade korteris esiku lae all olevast peidikust kõrvaletoimetamisel. Kriminaalasjas on salvestatud kõne M.V kinnipidamise käigus WC-st oma naisele, et viimane läheks kodust koos peidikus oleva rahaga läbiotsimise ajaks minema. Seega saab väita, et tõepoolest on M.V olemas toetav perekondlik keskkond, kuid just see keskkond on toetanud M.V kuritegude avastamise varjamisel. Perekonna heaolu tarvis kehtestas M.V palgaraha kõrvale linnaplaneerimise ameti töö korraldamisel hinnakirja, teenides sellisel viisil ebaseaduslikku tulu. Kuna M.V ei tunnista ega taha mõista oma tegevuse ebaseaduslikkust ja oli selliseks tegevuseks motiveeritud abikaasa teadmisel perekonna heaolu parandamisest, ei saa olla toetav perekondlik keskkond kuritegeliku käitumise lõpetamiseks M.V puhul toetavaks teguriks, pigem vastupidi. M.V-le mõeldud töökoht OÜ-s O PR teenuste osutajana, ei ole OÜ O töö sisu ja töötajate hulka arvestades, majanduslikult kasulik. Riigikohus on oma otsustes korduvalt väljendanud seisukohta, et nii kohtumenetluses kui ka kohtutäitemenetluses esitatavad andmed peavad olema eluliselt usutavad. OÜ O ametlikke andmeid vaadates aga selgub, et tegemist on oma profiililt väikeettevõttega, kes ei saa endale majanduslikult lubada ega ka kasuta oma töö korraldamisel nn PR teenuseid. Sellise kaliibriga ettevõtted reklaamivad enda teenuseid maksimaalselt interneti vahendusel, milleks ei ole vaja palgata tööle eraldi isikut, kellele kulutada niigi vähest sissetulekut. Tegemist on majanduslikult ebamõistliku tegevusega, millega ei järgitaks äriühingu huve, seega ei ole eluliselt usutav, et M.V või tema abikaasa poolt mainitud töökoht OÜ-s O M.V-le tööajaga 8.00-17.00-ni oleks tegelik töökoht. Tegemist võib olla formaalse nõude täitmisega, et veenda kohut teda ennetähtaegselt vabastama Samuti peab muuhulgas arvestama ka kuriteo laadi ja asjaolu, et hetkel vabanedes saaks riivatud ühiskonna õiglustunne, lähtudes muuhulgas ka sellest, et karistusaja lõpuni on jäänud suhteliselt pikk aeg, keskmiselt 1 aasta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi M.V kannab karistust ametialase süüteo – pistise võtmise eest, arvestab kohus, et vangistuses viibib M.V esimest korda, mistõttu kohus usub, et praeguseks ligikaudu aasta ja 6 kuud vanglas viibimist (lisaks 6 kuud eelvangistust) on pannud ta aru saama, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. M.V püüdlusi asuda järgima kehtivaid reeglid näitab ka tõsiasi, et M.V distsiplinaarkaristused puuduvad. M.V ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul väga madalaks – 8%.

Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel on M.V olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus, vangla iseloomustuse kohaselt on M.V pere üksteist toetav ja kokkuhoidev. Kuigi prokurör on kahelnud, kas M.V puhul saab tema perekonda pidada toetavaks teguriks, viidates seejuures perekonna toetusele M.V kuritegude avastamise varjamisel, lähtub kohus isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel muuhulgas nii vangla kui kriminaalhooldusametniku hinnangust kinnipeetava sotsiaalse olukorra kohta. Ei vangla ega kriminaalhooldusametnik ole viidanud sellistele asjaoludele, mille põhjal saaks järeldada, et praegusel ajal ennetähtaegselt vabanedes võiks perekond M.V-le negatiivset mõju avaldada või oleks peresisene keskkond kuidagi kriminaalsete hoiakutega, soodustades M.V kuritegelikku käitumist. Võib eeldada, et toetav perekond soovib peret hoida, mistõttu võib ka eeldada, et pere käitumine on kantud soovist välistada pereliikmete edasised kokkupuuted seadusevastase tegevusega. Kohtule ei ole esitatud andmeid ka selle kohta, et kinnipeetaval oleks sellise kriminaalse taustaga tutvusringkond, kes võiks tema elu vabaduses jätkuvalt negatiivselt mõjutada. Samuti on M.V ennetähtaegsel vabanemisel olemas kindel töökoht, mida kohus käsitleb samuti ennetähtaegset vabastamist soodustava tegurina. Kuigi prokuröri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et M.V või tema abikaasa poolt mainitud töökoht OÜ-s O M.V-le tööajaga 8.00-17.00-ni oleks tegelik töökoht, vaid tegemist võib olla formaalse nõude täitmisega, et veenda kohut M.V ennetähtaegselt vabastama, võtab ka siin kohus aluseks vangla ja kriminaalhooldusametniku poolt esitatud materjalid, kus nimetatud ettevõtet on käsitletud M.V võimaliku töökohana. Vangla materjalides on olemas ka garantiikiri selle kohta, et OÜ O võtab M.V tööle nõunikuna tähtajatu töölepingu alusel. Seda, millistel tingimustel isik ettevõttesse tööle asub, lepivad kokku tööandja ja –võtja ning kohus ei saa ette kirjutada, mis kellast kellani isik oma tööülesandeid täidab, mis on tema ametikohustused vms. Isegi juhul, kui M.V ei peaks eelnimetatud ettevõttes püsivat tööd olema, on M.V-le vabanemisel tagatud elementaarne eluks vajalik, kuna kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetava abikaasa nõus M.V esialgu materiaalset toetama. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav pidevalt töötanud, mistõttu on ka tema võimalused tööturul märksa suuremad, kui töötegemist mitteväärtustaval isikul. Samuti on vangla märkinud, et M.V suhtes esitatud rahaliste nõuete kohta neil andmed puuduvad. Kohtu hinnangul võimaldab M.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 30.09.2014.a kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.