Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagi AS XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigus-vastase kahju tekitamise lõpetamiseks 7000 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn), lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Kalle-Kaspar XXXer (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, ScalaCity, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Erki Vabamets (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus ja Vabamets, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]) Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagi AS XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta hageja Tallinna linna kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-13-33216 Hageja Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) nõuded ja põhjendused.
1.12.07.2013 esitas hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagiavalduse kostja AS XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks.
2.Hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) palub kohustada kostjat AS-i XXX; a) hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama 5 (viie) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe XXX internetiväljaandest aadressil www.aripaev.ee artiklist „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ lause: „on selge, et linnapea ja XXX kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. XXX on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud“ ja artiklist „XXX, kuhu vabandust palumine jäi?“ lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta“, b) omal kulul ümber lükkama 27. mail 2013 ilmunud artiklites „Planeeringu niidid viivad tippu välja“, „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas“, „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ ja „XXX, kuhu vabandust palumine jäi?“ avaldatud ebaõiged andmed selle kohta, nagu oleks Tallinna Linnavalitsus olnud teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdi mõistetud Tallinna linna ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning nagu oleks Tallinna Linnavalitsus sellise tegevuse heaks kiitnud. Kohustada AS-i XXX hageja poolt taotletut avaldama samal leheküljel kui artikkel „Kkohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ ja samal lehepinnal, kui seda oli artikkel „Kkohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt ilmusid 24. mail 2013 ajalehes „XXX” (edaspidi nimetatud XXX) rubriigis „Luubi All ” järjestikku lehekülgedel 4-7 artiklid pealkirjadega „Ametnik XXX lõa otsas” ja „Reedel tuleb üks latakas” (I kd, tl 12-15). Nimetatud artiklite läbivaks teemaks on kriminaalasi nr 1-0920251, milles mõisteti süüdi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXning juriidiliste isikutena SA XXX(pankrotis), XXXAS, AS XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, XXXOÜ ja XXXOÜ, materjalide avaldamine. Artikli „Reedel tuleb üks latakas“ juures on alapealkirja „Loe XXXast“ all märgitud, et „XXX jätkab Tallinna endise linnaametniku XXXe kohtutoimikus olevate materjalide avaldamist ka järgmisel nädalal. Toimikus on sadadel lehekülgedel informatsiooni, mis aitab heita valgust Tallinna linnavalitsuse erinevate otsuste tegelike tagamaade kohta“ (I kd, tl 14).
4.27. mail 2013 ilmusid XXXas läbivalt mitu artiklit, mis olid seotud kriminaalasi nr 1-09-20251 materjalide avaldamisega ja kus jätkusid otseselt tuletatavad väited selle kohta, et Tallinna linnavalitsuse liikmed (XXX, XXX) pidid ilmselgelt olema teadlikud eelpool viidatud kriminaalasja tekkimisega seotud asjaoludest (I kd, tl 16-19).
4.1.XXXa esilehel ilmus pealkirja „Planeeringu niidid viivad tippu välja“ all tekst: „XXXe ja XXX kohtutoimikust selgub, et XXXlisamisega kõrghoonete planeeringusse tegelesid mõjukad Keskerakonna liikmed XXXeni välja“,
4.2.XXXa esilehe artikkel viitas ajalehe leheküljele nr 10, kus avaldati artikkel pealkirjaga „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas“. Artikli kujunduseks on kasutatud Tallinna linnapea ja abilinnapea fotot. Artiklis on avaldatud lause, mille kohaselt XXX ja XXXrääkisid kaks päeva enne XXXa 2008 aasta septembris ilmunud lugu farmaatsiatehase planeeringute ja SA XXXseostest, et linnapea XXXon kohkunud ja abilinnapea Aas tunneb ennast ebamugavalt;
4.3.XXXa teisel leheküljel avaldati juhtkiri pealkirjaga „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“, milles on viitega artiklitele „Ametnik XXX Lõa otsas“ ja „Asju aeti kõrgemal tasemel“ muu hulgas avaldatud: „on selge, et linnapea ja XXX (abilinnapea XXX Aas) kohkumus ei
2-13-33216 tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. XXX on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud“,
4.4.XXXa 19. leheküljel on pealkirja „XXX, kuhu vabandustpalumine jäi?“ avaldatud lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta“.
5.24. ja 27. mai 2013 artiklite kogumis vaatlemisel jäetakse lugejale vaieldamatult arusaam, et Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdi mõistetud Tallinna Linnavalitsuse ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et selline tegevus oli Tallinna Linnavalitsuse poolt heaks kiidetud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale (kohtuasjas nr 3-2-1-161-05 punktis 12 ja kohtuasjas nr 3-2-1-5-07 punktis 27), et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ning et sellistel juhtudel on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, s.o kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
6.Eeltoodust nähtub kostja süstemaatiline tegevus Tallinna Linnavalitsuse kohta lühikese aja jooksul mitmetes ajalehenumbrites ebaõigete andmete avaldamisel ja seeläbi Tallinna Linnavalitsuse õiguste järjepidev rikkumine. Kostja poolt avaldatud artiklites esitatud väited, et Tallinna Linnavalitsus oli ametnike ebaseaduslikust tegevusest teadlik ning selle heaks kiitnud, ei vasta tegelikkusele.
7.Käesolevas asjas kuulub tõendamisesemesse see, kas Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdimõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest või mitte, ning kas selline tegevus toimus Tallinna Linnavalitsuse heakskiidul. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
8.Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks vaid kolmandate isikute poolt kriminaalasja raames antud ütluste protokolle, mida ei ole võimalik käsitleda tõenditena tsiviilkohtumenetluse mõttes. Hageja nõude rahuldamise seisukohalt on põhiküsimuseks see, kas kostja avaldas õigeid või ebaõigeid andmeid. Riigikohus lahendites nr 3-2-1-95-05 ja nr 3-2-1-43-09) on üheselt võtnud seisukoha, et trükimeedia puhul on ajakirjandusväljaandel alati kohustus piisavalt kontrollida väljaandes avaldatu õigsust. Seega on ilmne, et kostjal kui meediaväljaandel ei ole võimalik oma väidete tõelevastamist tõendada isikute ütlustega, kelle väidete tõelevastamine on tuvastamata. Riigikohus lahendis nr 3-2-163-02 p 8 on seisukohal, et „kuigi seadus ei keela ajalehes teiste isikute arvamuste ja väidete avaldamist (käesoleval juhul siis erinevate isikute pealtkuulatud vestlused ja kriminaalmenetluses antud ütlused), ei vabasta see avaldajat PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Avaldaja on seega kohustatud ümber lükkama tema poolt levitatud kellegi arvamusel või anonüümse isiku väidetel põhinevad isiku au teotavad andmed, kui ta ei tõenda nende vastamist tegelikkusel“. Seega tõendamiskoormis lasub käesoleval juhul kostjal, st kostja peab asjas tõendama, et tema väited, mille kohaselt Tallinna Linnavalitsus teadis ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning kiitis selle tegevuse heaks, vastavad tegelikkusele ja ei ole ebaõiged. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu tuleb hagi rahulda.
9.Lisaks on kostjal vaja tõendada ka teiste isikute ütluste, mida kostja avaldas, tõele vastamist. Selline olukord välistab tervikuna võimaluse kostjal tõendada oma väidete tõele vastamist kolmandate isikute ütlustega, mille tõele vastamine on tõendamata. Arvestades eeltoodut, on kõik kostja poolt avaldatud väited tervikuna tõendamata ning hagi tuleb rahuldada.
2-13-33216
10.Arvestades asjaolu, et kostja poolt artiklites väljendatud väidete põhistamisel on tuginetud kontrollimata väidetele, tuleb ka nimetatud väiteid käsitleda au teotamise seisukohast vaadatuna kostja poolt esitatud faktiväidetena, mille tegelikkusele vastamise tõendamise riisiko lasub kostjal. Seega kannab kõikide artiklites avaldatud ebaõigete andmete ja seisukohtade avaldamise eest täit vastustust kostja.
11.Hageja väitel, et juhul, kui asuda seisukohale, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane, peab kostja ebaõiged andmed ümber lükkama, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud enda poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber lükkama ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks kostja õigusvastase käitumise tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses.
12.Hageja peab vajalikuks käsitleda hageja õiguste rikkumise ja hagi lahendamise võimalikkusega seonduvaid asjaolusid ja seda vaatamata asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas määruskaebemenetluses antud küsimuste osas juba seisukoha võtnud. Seda eelkõige seetõttu, et kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi eseme alusel (hagis esitatud faktiväidete pinnalt) võimalik, kuna avaldatud artiklites ei ole Tallinna linna mainitud (I kd, tl 129130). Hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Ringkonnakohus on antud küsimuses õigesti leidnud, et: „ebaõigete andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamise õigus on tagatud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12). Samuti on juriidilistele isikutele tagatud VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahend – kahju tekitava tegevuse keelamine. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks ei pea andmete avaldamine olema õigusvastane, nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on see, et avaldatud on ebaõigeid andmeid. Pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-07, p 14)“. VÕS § 1047 lg 4 mõttes võivad ebaõigeteks andmeteks olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum, millest järeldub teatav faktiväide. Hageja juriidilise isikuna tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Kui juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute, näiteks tema ametnike, töötajate ja juhtivorgani liikmete kohta avaldatakse ebaõigeid andmeid, siis ei saa väita, nagu ei puudutaks see üleüldse juriidilist isikut. Juriidiliste isikute tahe saab realiseeruda tema huvides tegutsevate inimeste tegevuse kaudu, st praktiliselt ei ole juriidilise isiku tegutsemine ilma füüsiliste isikuteta mõeldav.
13.Käesoleval juhul tuleneb andmete avaldamine teatud füüsiliste isikute kohta asjaolude kogumist, kes omakorda tegutsevad Tallinna linnavalitsuse kui juriidilise isiku esindajatena ja keda sellises rollis oli vaidlusalustes artiklites käsitletud. Väited ei olnud esitatud nende kui eraisikute vastu, vaid just nimelt nende kui Tallinna linnvalitsuse liikmete vastu. Seega on käesoleval juhul ilmne, et andmeid avaldati Tallinna linna kui juriidilise isiku kohta. Käesoleval juhul on rikutud hageja õigusi ebaõigete andmete ümberlükkamisega seonduvalt, mistõttu on mis tahes vastupidised väited, nagu poleks hagi lahendamine käesolevate osapoolte vahel võimalik, asjakohatud Kostja AS XXX vastuväited
14.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel:
14.1.Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid ega fakte VÕS § 1047 mõttes. Kostja on avaldanud arvukalt õigeid andmeid, mis pärinevad kriminaaltoimikust, avalikult kohtuistungilt ning kohaseid hinnanguid, mistõttu puudub kostjal deliktiõiguslik vastutus hageja ees;
14.2.Veelgi olulisem, hageja nõue ei ole rahuldatav, sest ta ei ole pöördunud kohtusse enda õiguse või hüve kaitseks, millele seadus peaks andma kaitset. Hageja ei ole menetluse jooksul ühelgi viisil
2-13-33216 suutnud näidata, põhistada või tõendada, et vaidlusalused avaldused oleks avaldatud hageja, s.o. Tallinna linna kohta. Ilma selle osiseta ei saa aga hagi rahuldada.
15.Puudub vaidlus, et kostja avaldas 27.05.2013 nii enda paberväljaandes XXX kui internetiportaalis erinevad artiklid seonduvalt kriminaalasja 1-09-20251 materjalidega ning kriminaalasja raames toimunud avaliku kohtuistungiga.
16.Hagiavalduses on hagi alusena (ehk siis vaidluse all olevate eluliste sündmustena) esitatud etteheidetena kostjale neli erinevat avaldust kostja ajalehes. Kostja rõhutab, et hageja on hagiavalduses need avaldused ümbersõnastanud. Tegelikkuses avaldati need sellistena:
16.1.27.05.2013 XXXa esilehe avaldus pealkirja all „Planeeringu niidid viivad tippu välja“ avaldus: XXXe ja XXX kriminaalasja kohtutoimikust selgub, et XXXdetailplaneeringu lisamisega kõrghoonete teemaplaneeringusse tegelesid mitmed mõjukad Keskerakonna liikmed, nende seas ka erakonna esimees ja linnapea XXX. (Edaspidi avaldus 1);
16.2.ajalehe lk 10 artiklis pealkirjaga „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas“ avaldus: Jah, ja see ongi seesama, ee, kurat, noh, ma ei tea, kus vendade mõistus oli, et noh, selles suhtes praegu on muu seas, ee, noh, ütlen sulle niimoodi, et ega, ee, linnapea on ... kohkunud ja, ja ega noh, XXX tunneb ka ennast ebamugavalt seal. See on väljavõte toonase Tallinna linnaametniku XXXe ja SA XXXjuhatuse liikme XXX vestlusest paar päeva enne 2008. aasta 26. septembrit, mil XXXas ilmub lugu K-skeemist ehk mahhinatsioonidest XXXkrundi ja Keskerakonna rahapumbaks olnud sihtkapitali vahel ja ümber. (Edaspidi avaldus 2);
16.3.Ajalehe juhtkiri pealkirjaga „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ avaldus: on selge, et linnapea ja XXX (abilinnapea XXX Aas) kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. XXX on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud. (Edaspidi avaldus 3);
16.4.ajalehe lk 19 pealkirja „XXX, kuhu vabandustpalumine jäi?“ avaldus: Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta. (Edaspidi avaldus 4).
17.Kostja ei nõustu hageja positsiooniga, et kostja ei ole esitanud tsiviilkohtumenetluse kõlbulikke tõendeid enda avalduste põhistamiseks ega tõendamiseks (II kd, tl 70-77).
18.Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: kas kostja poolt avalduste artiklis avaldamiseks eksisteeris õigustus.
19.Tõendamiskoormis on iga asjaolu tõendamiseks kostja kanda juhul, kui kohus leiab, et avaldatu näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega, mis on au teotavad või majanduslikult kahjulikud (VÕS § 1047 lg 2). Nende kriteeriumite puudumise korral on tõendamiskoormis hagejal – tõendamiskoormis faktiväidete tõele mittevastavuse osas.
20.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, miks avaldused oleksid faktiväidetena ebaõiged.
21.Kostja on esitanud tõendid. Ajakirjanike avaldused tuginesid täielikult kriminaalasja 1-09-20251 materjalidel ja tunnistajate ütlustel tolle asja menetluse raames ning kõik väljavõtted sellest kriminaaltoimikust on käesolevas tsiviilasjas esitatud kolmes vormis tõendina: a) kriminaalasja kohtuistungil antud ütluste protokollid (faktilised asjaolud) (a), (b)); b) ütluste protokollidest eelmenetluses (faktiline asjaolu (c)); c) jälitusprotokollides kajastatu (asjaolud (d) kuni (n)).
2-13-33216
22.Kostja selgituse kohaselt sellised tõendid on usaldusväärsed, lubatavad ja kaalukad, sest: a) Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-17-06 leidnud, et „tsiviilasjas on kriminaalasja eeluurimisel –koostatud tunnistajana ülekuulamise protokoll dokumentaalseks tõendiks“; b) TsMS § 272 lg 1 mõttes on dokumentaalseks tõendiks igasugune jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Antud juhul on kostja esitanud mitu tõendit iga vaidlusaluse avalduse kohta; c) TsMS § 275 lg 1 lubab dokumentide esitamist kinnitatud väljavõtetena või viitega kohale, kus kohus ja menetlusosalised saavad dokumendiga tutvuda, kui dokument on erakordselt mahukas ning põhiliselt sisaldab menetluse seisukohalt ebaolulisi asjaolusid. Antud juhul on kostja esitanud väljavõtted kriminaaltoimikust sellisena nagu protokollid seal on.
23.Kostja lisab, et tõele mittevastavate ütluste andmine kriminaalmenetluses on kuritegu. Seega ei ole põhjust kahelda tõendite usaldusväärsusel ning tõeväärtuses. Artiklites kajastatud väljavõtted jälitusprotokollidest on usaldusväärsed tõendid. Nimelt, jälitusprotokollid kajastavad olukordi, kus vestluses osalenutel ei olnud mingit põhjust kahtlustada enda pealtkuulamist ning omavahelises vestluses kahe „seltslase“ vahel ei ole põhjust valetada.
24.Kostja on esitanud selgelt lubatavad dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, hageja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid, mistõttu saab kohus teha asja otsuse kostja esitatud tõenditele tuginedes.
25.Kostja selgitusel tunneb deliktiõigus kahte tüüpjuhtu isiklike õiguste kahjustamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel – ebakohaste väärtushinnangute (VÕS § 1046) ning ebaõigete andmete (VÕS § 1046) avaldamise kaudu. Lähtuvalt nende kahe instituudi erinevustest ülesehitusel ja eeldustel, tõendamiskoormisel ning õiguskaitsevahenditel, tuleb iga avaldus kvalifitseerida kas väärtushinnanguna või faktiväitena. Neid kahte eristab see, kas saab jah-ei skaalal küsida „kas avaldus vastab tõele või on mitte“ ning selle küsimuse vastus peab olema kontrollitav kohtumenetluse käigus.
26.Antud juhul on hageja tuginenud VÕS §-le 1047, seega kvalifitseerinud avaldused faktiväideteks. Tulenevalt ei hinda kostja ka ühegi avalduse juures, kas hinnanguna on see kohane või mitte VÕS § 1046 mõttes – sest hinnangutega seonduvalt ei ole hageja ühtegi nõuet esitanud.
27.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on faktiväite puhul teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane. Õigusvastaseks ei loeta selliseid avaldusi, mille puhul avaldaja tõendab, et andmed vastavad tegelikkusele; et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
28.Kostja on seisukohal, et puudub hagi aluses nõutav tegu – ebaõigete andmete või fakti avaldamine hageja kohta, sest kõigi avalduste puhul ei ole tegemist faktiväidetega ning kui avaldustes on esitatud ka faktiväiteid, siis on need tõele vastavad. Lähtuvalt eeltoodust põhjendab kostja iga avalduse puhul eraldi, miks on see avaldus väärtushinnang või kui tegemist on faktiväitega, siis kuidas on tõendatud selle tõesus.
29.Põhjendused seoses avaldusega 1.
29.1.Hageja poolt etteheidetav osa saab kostja hinnangul olla vaid hagi aluseks oleva artikli teemaks olev osa, s.o. „konkreetse planeeringuga tegelesid mitmed mõjukad Keskerakonna liikmed, nende seas ka erakonna esimees ja linnapea XXX“.
2-13-33216
29.2.Selle väite tõelevastavus on tõendatud vähemalt järgmiste tõenditega: XXXütlused asjaolus (c) „Neid pöördumisi on XXXminule põhjendanud kui abilinnapea või linnapea korraldusel Tallinn linna huvides“ (I kd, tl 116). Hageja ei ole tõendanud, et selliseid ütlusi ei oleks kohtus antud. Vastupidi - kostja on esitanud dokumentaalse tõendi sellest, et need ütlused kohtus anti. Hageja ei ole kordagi väitnud, et artikli avalauses sedastatu ei oleks kajastatud kohtuistungi ülekuulamise protokollis („Tallinna linnaplaneerimisameti endine juhataja XXXrääkis kohtus tunnistusi andes, et Tondi ja Seebi tänava ala detailplaneeringu kaasamine kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringusse oli linnapea soov“). Seega vastab avaldus 1 tõele.
29.3.Kostja lisab, et avaldus sellest, et konkreetse planeeringuga tegelesid kõrged linnaametnikud ei täida ka „au teotamise või majanduslikult kahjuliku info“ avaldamise kriteeriumit. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-161-05 p 13 on leidnud, et kostja peab tõendama asjaolu tõelevastavuse vaid ja ainult juhul, kui on tegemist selliste ebaõigete faktiväidetega, mis on au teotav või majanduslikult kahjulik (VÕS § 1047 lg 2). Antud juhul see nii ei ole, mistõttu on faktiväidete tõele mittevastavuse osa tõendamiskoormis hageja kanda.
30.Põhjendused seoses avaldusega 2.
30.1.Hageja poolt etteheidetav osa avaldusest on eristatud selgelt kui väljavõte jälitustoimiku protokollist ning isegi sellisena avaldatud, s.t. koos kokutamiste ja kirjavigadega. Isegi kui tegemist oleks faktiväidetega, oleks tegemist tõese faktiväitega, sest vaidlust ei saa olla selles, et jälitustoimiku protokollides nähtub, et vestlus leidis aset just sellisena (vt asjaolu (i - I kd, tl 117-118). Seda kinnitavad ka asjaolud (c, f, h, j, m – I kd, tl 116-120). Kostja väitel jälitustoimiku protokolli ja kohtus toimunud ülekuulamiste avaldamine koos viitega sellele, et tegemist on kohtus kuuldunähtuga, on sellises mastaabis kriminaaluurimise puhul ajakirjanduse kohustuseks.
30.2.Hageja on läbivalt väitnud, et kostja kohustuseks oleks olnud kõigi kohtuistungil antud ütluste või jälitusprotokollis talletatu üle kontrollimine enne avaldamist. Kostja vaidleb vastu, selline argument ei ole põhjendatud. Hageja väited kostja täiendavast kohustusest kontrollida andmed enne avaldamist ka ise üle, on tavapäraselt tõesti põhjendatud, aga mitte käesoleval juhul. Seda põhjusel, et kostjal ei ole võimalik luua uuesti olukorda, nagu see oli jälitustoimingute teostamise ajal (s.t. isikud rääkisid omavahel ilma piiranguteta, sest neil puudus alus arvata, et keegi nende vestlusest kunagi teada saab) või ütluste andmisel kohtus (sest vaid kohtus on tunnistaja riigi karistusvõimu ähvardusel sunnitud andma tõeseid ütlusi). Arvestades ka seda, et kostja on selgelt eristanud, et avaldatud on kohtumenetluses kuuldut/nähtut (nt kokutamise ümbertrükkimine jmt), ei saa olla küsimust sellest, et kostja peaks seda täiendavalt kontrollima - sest täpselt sellisena on see eluliselt toimunud sündmus talletatud jälitusprotokollis.
30.3.Samal seisukohal on ka Euroopa Inimõiguste Kohus: kohtuasjas nr 13778/88 (25.06.1992 otsus) XXXv Island leidis kohus, et juhtumitel, kus kaebaja kohustamine enda väidete tegelikkusele vastavuse tõendamiseks on ebamõistlik, kui mitte võimatu ülesanne, ei saa seda nõuda. Sellisel juhul ei saa nõuda tõendamist, mistõttu tuleb hinnata öeldu kohasust ning üldist faktilist baasi;
30.4.kohtuasjas nr 37986/09 Bladet Tromsø and Stensaas v Norra kohtuasjas aastal 1994 arendas kohus välja täiendava põhimõtte ebaõigete andmete avaldamist puudutavates ajakirjanduse vaidlustes. Kohtuasja sisuks oli olukord, kus ajaleht avaldas väited, mis pärinesid kalanduskomitee raportist hülgepüügi seaduslikkuse kohta ning ei kontrollinud andmeid ise täiendavalt. Kohus leidis, et avaldaja on vabastatud enda tavapärasest kohustusest kontrollida avaldatavat täiendavalt, kui ta sai mõistlikult vaadelda raportit kui usaldusväärset. Raporti usaldusväärsuse hindamisel pidi avaldaja lähtuma nendest teadmistest, mis avaldajal said olla väidete avaldamise hetkel. Hiljem on Euroopa Kohus sedastanud, et samaväärselt ei pea täiendavalt kontrollima näiteks ametiisikute pressiteateid.
30.5.Antud juhul on avaldatud kohtutoimikust väljavõtteid ning kohtus tunnistatut. See, et avaldatu on just väljavõte/ütlus ning mitte midagi muud, on igal juhtumil selgest välja toodud. Kohtus kuuldu
2-13-33216 ja nähtu, ning jälitustoimingu protokollides oleva avaldamine on sellises avalikkuse põhjendatud tähele-panu all olnud kriminaalasjas igati põhjendatud ning ajakirjandusele kohustuseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ebaõige avaldus 2, sest täpselt selline oli toonase Tallinna linnaametniku XXXe ja SA XXXjuhatuse liikme XXX vestlus.
31.Põhjendused seoses avaldusega 3.
31.1.Hageja etteheite relevantne osa on „kohkumuse“ küsimus ning hageja käsitab ka seda avaldus faktiväitena. Seda, kas keegi oli kohkunud, või hirmunud või ehmunud ei ole võimalik käsitada faktiväitena. Faktiväide peab olema kas tõene või väär ning selle tõesus või väärus peab olema kohtumenetluses kontrollitav. Isiku „kohkumus“ ei ole kohtumenetluses kontrollitav - isik võib olla natuke „kohkunud“, psühholoogi hinnangul üldse mitte „kohkunud“, enda arvates aga hoopis „hirmunud“. Seega ei saa isiku „kohkumuse“ seisund olla faktiväiteks.
31.2.Täiendavalt on avalduses selgesõnaliselt lähtutud kvalifikaatorist „XXX on veendunud, et [...]“. Ka see täiend kvalifitseerib avaldatu vääramatult hinnanguga - ei ole võimalik tõendada, kas kostja oli avaldamise hetkel kellegi „kohkumuses“ „veendunud“ või oli ta „tegelikult üsna kindel“ või hoopis „uskus siiralt“ või siiski vaid „kõhklevalt veendunud“. Selline täiend tähendab alati, et järgnev kajastab ajakirjaniku veendumust ja subjektiivset hinnangut või tõlgendust millelegi ja/või kellelegi. Kostja seisukohta kinnitab ka kohtupraktika: Euroopa Inimõiguste Kohus on selle aasta 7. jaanuaril (kohtuasjas nr 37986/09, Ringer Axel Spriger Slovakia, A.S. vr Slovakkia) leidnud, et juhul, kui avaldatu oleks ka objektiivselt hindamisel ebaõige või mittetäielik, tähendaks „info õigsuse doktriini“ kohane rakendamine, et faktiväitena ei ole võimalik käsitada avaldaja avaldusi, kui kasutatud on kvalifikaatoreid „tundub“, „eeldatavasti“, „võibolla“, „on kahtlus“.
32.Põhjendused seoses avaldusega 4 Kostja on kohtumenetlust läbivalt pidanud eeldama ning arvama, mis on hageja konkreetne etteheide. Avaldus 4 puhul eeldab kostja, et hageja sooviks ei ole „kärbse lendamisest teadmise“ osas ebaõige faktiväite tuvastamist ja ümberlükkamist nõuda ning hageja huvina võib eeldada, et kostjale on etteheidetud avalduse seda osa, kus on viidatud XXXe teadmisele ja heakskiidule asjade korraldusest. Selline avaldus on ajakirjaniku subjektiivsest arusaamast lähtuv hinnang sellele, kuidas „asjad Tallinnas käivad“. See saab olla vaid hinnanguks – vastasel juhul ei oleks võimalik üleüldse avaldada kriitilisi artikleid poliitkultuurist, asjaajamisest asutustes või avaliku raha kasutusest – selliste artiklite eelduseks on hinnangute andmine vaadeldavale.
33.Juhul kui kohus leiab eelneva olevat siiski faktiväite, on tegemist tõese faktiväitega. Nimelt – asjaolude punktides (c), (e), (f), (h), (i), (j), (m), (n) –( I kd, tl 115- 120).
34.Kostja leiab, et avaldused on väärtushinnangud või tõesed faktiväited, mistõttu ei ole teo objektiivne koosseis VÕS § 1047 lg 1 mõttes täidetud.
35.Kostja on juba selgitanud, et tal oli õigus tugineda kohtus antud tunnistajate ütlustele ning isikute jälitustoimingutes sedastatule ning sellisena avaldatuna ei saa neid käsitada ebaõigetena, sest need vastavad absoluutselt tõele.
36.Hageja on läbivalt viidanud Riigikohtu lahenditele, milles on analüüsitud, et isikut võidakse kujutada ebaõigesti ka juhul, kui esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte ( hagiavaldus, I kd, tl 3-4; riigikohtulahendid nr 3-2-1—161-05, p12 ja nr 3-21-5-07, p 27). Need lahendid nõuavad selgesõnaliselt, et avaldatud peab olema vähemalt „kaudseid ebaõigeid asjaolusid“. Ebaõiged asjaolud aga on ebaõiged andmed või faktid. Väärtushinnangud ei
2-13-33216 ole ja ei saa olla „kaudsed asjaolud“, samuti ei saa sellisteks „kaudseteks asjaoludeks“ olla tõesed väited. Seega ei ole hageja viidatud Riigikohtu lahendid asjakohased.
37.Kostja keskendub enda vastuses sellele, kas on tõendatud muuhulgas linnapea kohta esitatud väited või on neil väärtushinnangutena piisav objektiivne faktiline baas. Antud tsiviilasjaga analoogse juhtumi osas on võtnud seisukoha Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas 57829/00 Vides Aizsardzibas Klubs v Läti. Viidatud juhtumi puhul avaldati üldsusele huvipakkuval teemal andmeid sellest, et kohalik omavalitsus ja linnapea on enda hallatavas sektoris (rannaala korraldamine) käitunud etteheidetavalt viisil. Läti siseriiklikes kohtutes oli kaebaja mõistetud süüdi selle eest, et avaldas ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et kohaliku omavalitsuse juht oli allkirjastanud ebaseaduslikke dokumente, otsuseid ning kinnitusi ning oli teadlikult eiranud pädeva ametiasutuse ettekirjutusi. EIK möönis, et siseriiklikes kohtutes ei olnud leidnud need süüdistused tõendamist, pigem vastupidi. Siiski sedastas kohus, et reeglina ei saa kollegiaalsete otsuste osas esitada süüdistusi nn juhile, siis Lätis on linnapeadel väga lai pädevus ning suhteliselt suur võim. Lõppjäreldusena leidis kohus, et poliitikute kohta, kes on pideva ja valvsa avalikkuse tähelepanu all, on lubatud oluliselt suurem kriitika ning linnapea süüdistamine kogu kohaliku omavalistuse poliitikas ei ole vaadeldav väljendusvabaduse kuritarvitusena avaldaja poolt. Seega - oleks selgelt ebaproportsionaalne mistahes kohtu sedastus, et kostja on rikkunud hageja õigusi olukorras, kus tegemist oli ühiskonnas olulise teemaga, millega arendati avalikku debatti ning avaldati kohtus kuuldu/nähtu.
38.Hageja nõue kustutada vaidlusalused avaldused XXXa võrguversioonist. Kostja rõhutab, et artikli eemaldamine ajalehe veebiarhiivist riivaks ebaproportsionaalselt ajakirjanduse väljendusvabadust. Euroopa Inimõiguste Kohus asjas 33846/07 (EIK 27.08.2013 otsus) „Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola „ sedastas, et ei kohtu ega meedia ülesandeks ei saa ega või olla kirjutada ümber ajalugu kustutades internetist artikleid või neis avaldatut, isegi kui nende sisu rikub kellegi õigusi. Viidatud otsuse kohaselt on meediaväljaannete internetiarhiivid kaitstud väljendusvabadusena Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 mõttes (s.o. Põhiseaduse § 45) – see tähendab nende kustutamiseks kohustamine ei ole lubatud. EIK rõhutas, et: „meedia Interneti arhiividel on oluline panus uudiste ja informatsiooni alalhoidmisel ja kättesaadavaks tegemisel“ ja, et: „Sellised arhiivid on tähtsaks haridus- ja teadustöö allikaks, eriti arvestades et need on üldsusele kergesti kättesaadavad ning üldjuhul tasuta. Meedia ülesanne on ka talletada ning teha avalikele arhiividele kättesaadavaks uudislood, mis on eelnevalt üldsusele kajastatud. Internetiarhiivide pidamine on selle funktsiooni kriitilise tähtsusega aspekt“. 39.Antud juhul kustutaks kostja artiklist avalduste eemaldamisega osa Eesti ajaloost. Seega on igal juhul alusetu hageja nõue eemaldada artikli võrguversioonist vaidlusalused avaldused.
40.Hageja väidab, et linnavalitsuse töötajate öeldut/tehtut ei saa omistada hageja isikule. Kostja nõustub sellega ning põhjendab, miks ei olegi üldse võimalik Tallinna linna õiguste rikkumine (juhul kui kohus leiab, et hagejaks saab olla Tallinna linn). TsÜS § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Antud juhul on kohtumenetluses kuuldu/nähtu suures osas hageja, s.t. Tallinna linna(valitsuse) kõrgete ametnike sõnad, teod, ütlused. Need on aga sisuliselt hageja enda avaldusteks TsÜS § 132 lg 1. Seega nõutab hageja justkui kostja poolt hageja enda ütluste/sedastuste ümberlükkamist ning sellist õiguskaitsevahendit seadus ette ei näe.
41.Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi eseme pinnalt võimalik.
2-13-33216 Tallinna Ringkonnakohus on antud tsiviilasjas 20.12.2013 määranud, et ei saa välistada, et asjas on avaldatud väiteid ka Tallinna linna kohta ning, et need väited võivad osutuda ebaõigeks. Seega leidis Tallinna Ringkonnakohus, et hagi ei saa jätta menetlemata läbivaatamata. Samas on selge, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse sisuks on, et hageja peab igal juhul tõendama selle, et avaldused on seotud hagejaga, s.o. Tallinna linnaga. Seda ei ole hageja menetluse kestel teinud, mistõttu jääb kostja enda seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning igal juhul rahuldamata.
42.Puudub „Oma õigus või huvi“. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 20.12.2013 on Tallinna Ringkonnakohus määranud, et asja sisulise menetluse käigus tuleb kindlaks teha, kas avaldati ebaõigeid faktiväiteid ning kas need väited avaldati ka Tallinna linna kohta. Kostjad nõustuvad varasema Harju Maakohtu vastupidise määrusega, kuid kordavad enda põhjendused, miks tuleb hagi jätta rahuldamata lisaks ja ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole pöördunud kohtusse seaduses sätestatud korras oma õiguse või huvi kaitseks.
43.Asjaoludest nähtub üheselt, et potentsiaalsed kannatanud (ehk õiged hagejad), kelle õiguste rikkumise üle oleks võimalik pidada tsiviilvaidlust, on esitatud ilmumise järjekorras: Keskerakonna liige XXX, linnapea XXX, abilinnapea Aas, linnapea ja XXX, Tallinna juhid, Keskerakonna juhid ning linnapea. Nimekirjast ilmneb, et tänast hagejat - Tallinna linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, ei ole mainitud hagi aluseks olevate asjaolude hulgas. Nimekirja lugedes on ühene - potentsiaalsed kannatanud saaksid olla näiteks XXX, XXX ja/või Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna suhtes.
44.Kostja hinnangul on selge, et õigusnormi eesmärk ei ole kaitsta hagejat - s.o. Tallinna linna. Õigusnormi eesmärk on kaitsta kannatanut ehk isikut, kellele on teo X tagajärjel tekkinud kahju Y. Antud juhul ei ole hageja selleks isikuks - selleks isikuks võiks hüpoteetiliselt olla Keskerakond, XXX ja XXX Aas.
45.Puudub „Seadusega kaitstud huvi“. Lisaks asjaolule, et hagejal puudub „oma“ huvi või õigus, ei XXXoleks see huvi või õigus seadusega kaitstud TsMS § 3 lg 1 tähenduses.
46.Hageja väidab et, kostja poolt juriidilise isikuga Tallinna linn) seotud isikute (XXX, XXX jne) käitumise kohta hinnangu andmisel rikutakse „vaieldamatult ka juriidilise isiku õigusi“. Sellise väitega ei ole võimalik nõustuda. Juriidilise isiku puhul on tegemist moodustisega, mis omab õigusnormide poolt tagatud võimalust oma liikmetest erineva tahte kujundamiseks ja selle teostamiseks organite kaudu. See tähendab, et juriidilise isiku liikmetel on oma tahe ja tegevused ning juriidilisel isikul nendest eraldiseisev tahe ja tegevused, mistõttu ei ole õige hageja seisukoht nende ühtsusest. Vastupidisel juhul oleks iga artikkel, milles avaldatakse infot XXXe kohta kvalifitseeritav artiklina Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse kohta. Nii see aga ei ole.
47.Antud tsiviilasja markantsus ilmneb hagi esemest endast - hageja nõuab sellise väite ümberlükkamist nagu oleks Tallinna Linnavalitsus olnud teadlik kriminaalasjas 1-09-20251 süüdi mõistetud Tallinna linna ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning nagu oleks linnavalitsus sellisest tegevusest teadlik olnud. Kordame ilmselget - mitte üheski lauses vaidlusalustes artiklites ei viidata Linnavalitsuse teadmisele, heakskiidule - vaid ja ainult linna „kõrgete juhtide“, Savisaare, aselinnapea teadmisele ja heakskiidule. Äärmisel juhul ka Keskerakonna teadmisele.
2-13-33216
48.Hageja nõude rahuldatavus tähendaks sisuliselt, et ka Eesti Vabariik võiks kostja vastu samal alusel kohtusse pöörduda, sest XXXe kohta ebaõigete andmete avaldamine tähendaks, et avaldatud on ka vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mis omakorda tähendaks, et ühe riigi osa kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid. Või tuleks jaatada hoopis iga Tallinna linna elaniku õigust andmete ümberlükkamise nõude esitamisele antud vaidluse asjaoludel. Pikema ahela moodustamine viiks juba ka keskkonnaõiguse tuntud populaarkaebuse (s.o. ei ole vajalik huvi ega põhjus kohtusse pöördumiseks) jaatamiseni deliktiõiguse raames. Seega ei oma hageja käsitlus mingisugust tuge kehtivas õiguskorras.
49.Hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Kostja rõhutab, et Tallinna linnal ei ole põhiõigusvõimet käesoleva tsiviilasja tarbeks. Põhiõigusvõime tähendab võimet olla põhiõiguste kandjaks. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on sedastatud § 9 kommentaaride juures, et: „ lõike 2 sõnastus ei tee vahet era- ja avaliku õiguse juriidiliste isikute vahel. Ka avaliku õiguse juriidiline isik on juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses. See ei tähenda siiski, et põhiõiguste kaitse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele laieneb“. Seda on rõhutanud ka Riigikohus enda 23.11.2010 lahendis nr 3-3-1-43-10 p. 22: „Nimelt ei ole kohalik omavalitsus põhiseaduse mõttes „igaüks” .
50.Tulenevalt - kuigi juriidilisel isikul, s.h. avalik õiguslikul juriidilisel isikul võib olla olemas maine ehk reputatsioon, ei saa neil tekkida nõuet, mille lähtepunktiks on põhiõigus. Antud juhul on nõude (lükata ümber ajakirjanduses avaldatu) aluseks põhiseaduse § 45 (väljendusvabadus ja selle piirangud). Kui isikul aga puudub põhiõigusvõime, ei ole võimalik jaatada tema õigust aule, reputatsiooni kaitsele. Seega puudub hagejal kui avalik-õiguslikul isikul materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning seega ka võime käesolevas tsiviilasjas olla hagejaks. Maakohtu otsuse põhjendused
51.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
53.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
54.12.07.2013 esitas hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagiavalduse kostja AS XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks.
55.Esitatud hagi kohaselt hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) palub kohustada kostjat AS-i XXX; a) hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama 5 (viie) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe XXX internetiväljaandest aadressil www.aripaev.ee artiklist „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ lause: „on selge, et linnapea ja XXX kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. XXX on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud“ ja artiklist „XXX, kuhu vabandust palumine jäi?“
2-13-33216 lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta“, b) omal kulul ümber lükkama 27. mail 2013 ilmunud artiklites „Planeeringu niidid viivad tippu välja“, „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas“, „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ ja „XXX, kuhu vabandust palumine jäi?“ avaldatud ebaõiged andmed selle kohta, nagu oleks Tallinna Linnavalitsus olnud teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdi mõistetud Tallinna linna ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning nagu oleks Tallinna Linnavalitsus sellise tegevuse heaks kiitnud. Kohustada AS-i XXX hageja poolt taotletut avaldama samal leheküljel kui artikkel „Kkohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ ja samal lehepinnal, kui seda oli artikkel „Kkohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
56.Hagi põhjenduste kohaselt ilmusid 24. mail 2013 ajalehes „XXX” (edaspidi XXX) artiklid pealkirjadega „Ametnik XXX lõa otsas” ja „Reedel tuleb üks latakas” (I kd, tl 12-15), millede läbivaks teemaks on kriminaalasi nr 1-09-20251, milles mõisteti süüdi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXning juriidiliste isikutena SA XXX(pankrotis), XXXAS, AS XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, XXXOÜ ja XXXOÜ, materjalide avaldamine. Artikli „Reedel tuleb üks latakas“ juures on märgitud, et „XXX jätkab Tallinna endise linnaametniku XXXe kohtutoimikus olevate materjalide avaldamist ka järgmisel nädalal. Toimikus on sadadel lehekülgedel informatsiooni, mis aitab heita valgust Tallinna linnavalitsuse erinevate otsuste tegelike tagamaade kohta“ (I kd, tl 14).
27.mail 2013 ilmusid XXXas artiklid („Planeeringu niidid viivad tippu välja“, „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas“, „XXX, kuhu vabandustpalumine jäi?“), mis olid seotud kriminaalasi nr 1-09-20251 materjalide avaldamisega ja kus jätkusid otseselt tuletatavad väited selle kohta, et Tallinna linnavalitsuse liikmed (XXX, XXX) pidid ilmselgelt olema teadlikud eelpool viidatud kriminaalasja tekkimisega seotud asjaoludest (I kd, tl 16-19). XXXa teisel leheküljel avaldati juhtkiri pealkirjaga „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“, milles on viitega artiklitele „Ametnik XXX Lõa otsas“ ja „Asju aeti kõrgemal tasemel“ muu hulgas avaldatud: „on selge, et linnapea ja XXX (abilinnapea XXX Aas) kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. XXX on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud“, XXXa 19. leheküljel on pealkirja „XXX, kuhu vabandustpalumine jäi?“ avaldatud lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta“.
57.Hageja väitel kostja avaldatud artiklite kogumis jäetakse lugejale arusaam, et Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdi mõistetud Tallinna Linnavalitsuse ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et selline tegevus oli Tallinna Linnavalitsuse poolt heaks kiidetud. Hageja tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-161-05 p 12 ja nr 3-2-1-5-07 p 27) (milledes Riigikohus on asunud seisukohale: et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ning et sellistel juhtudel on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, s.o kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub). Seega toimus kostja süstemaatiline tegevus Tallinna Linnavalitsuse kohta ebaõigete andmete avaldamisel ja seeläbi Tallinna Linnavalitsuse õiguste järjepidev rikkumine. Kostja poolt avaldatud artiklites esitatud väited, et Tallinna Linnavalitsus oli ametnike ebaseaduslikust tegevusest teadlik ning selle heaks kiitnud, ei vasta tegelikkusele.
58.Hageja väitel on kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks vaid kolmandate isikute poolt kriminaalasja raames antud ütluste protokolle, mida ei ole võimalik käsitleda tõenditena tsiviilkohtumenetluse mõttes. Hageja nõude rahuldamise seisukohalt on põhiküsimuseks see, kas kostja avaldas õigeid või ebaõigeid andmeid. Riigikohus lahendites nr 3-2-1-95-05 ja nr 3-2-1-43-09) on üheselt
2-13-33216 võtnud seisukoha, et trükimeedia puhul on ajakirjandusväljaandel alati kohustus piisavalt kontrollida väljaandes avaldatu õigsust. Seega on ilmne, et kostjal kui meediaväljaandel ei ole võimalik oma väidete tõelevastamist tõendada isikute ütlustega, kelle väidete tõelevastamine on tuvastamata. Hageja tugineb Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-63-02 p 8 avaldatud seisukohale, et „kuigi seadus ei keela ajalehes teiste isikute arvamuste ja väidete avaldamist (käesoleval juhul siis erinevate isikute pealtkuulatud vestlused ja kriminaalmenetluses antud ütlused), ei vabasta see avaldajat PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Avaldaja on seega kohustatud ümber lükkama tema poolt levitatud kellegi arvamusel või anonüümse isiku väidetel põhinevad isiku au teotavad andmed, kui ta ei tõenda nende vastamist tegelikkusel“. Seega tõendamiskoormis lasub käesoleval juhul kostjal, st kostja peab asjas tõendama, et tema väited, mille kohaselt Tallinna Linnavalitsus teadis ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning kiitis selle tegevuse heaks, vastavad tegelikkusele ja ei ole ebaõiged. Kostja seda teinud ei ole.
59.Hageja väitel on kostjal vaja tõendada ka teiste isikute ütluste, mida kostja avaldas, tõele vastamist. Selline olukord välistab tervikuna võimaluse kostjal tõendada oma väidete tõele vastamist kolmandate isikute ütlustega, mille tõele vastamine on tõendamata. Kõik kostja poolt avaldatud väited tervikuna on tõendamata. Seega, kuna kostja poolt artiklites väljendatud väidete põhistamisel on tuginetud kontrollimata väidetele, tuleb ka nimetatud väiteid käsitleda au teotamise seisukohast vaadatuna kostja poolt esitatud faktiväidetena, mille tegelikkusele vastamise tõendamise riisiko lasub kostjal. Seega kannab kõikide artiklites avaldatud ebaõigete andmete ja seisukohtade avaldamise eest täit vastustust kostja.
60.Hageja leiab, et käesolevas asjas kuulub tõendamisesemesse see, kas Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdimõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest või mitte, ning kas selline tegevus toimus Tallinna Linnavalitsuse heakskiidul. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
61.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjendustel:
61.1.Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid ega fakte VÕS § 1047 mõttes. Kostja on avaldanud arvukalt õigeid andmeid, mis pärinevad kriminaalasja toimikust nr 1-09-20251, avalikult kohtuistungilt ning kohaseid hinnanguid, mistõttu puudub kostjal deliktiõiguslik vastutus hageja ees.
61.2.Veelgi olulisem, hageja nõue ei ole rahuldatav, sest ta ei ole pöördunud kohtusse enda õiguse või hüve kaitseks, millele seadus peaks andma kaitset. Hageja ei ole menetluse jooksul ühelgi viisil suutnud näidata, põhistada või tõendada, et vaidlusalused avaldused oleks avaldatud hageja, s.o. Tallinna linna kohta. Ilma selle osiseta ei saa aga hagi rahuldada.
62.Puudub vaidlus, et kostja avaldas 27.05.2013 nii enda paberväljaandes XXX kui internetiportaalis erinevad artiklid seonduvalt kriminaalasja 1-09-20251 materjalidega ning kriminaalasja raames toimunud avaliku kohtuistungiga.
63.Kostja väitel on hagiavalduses hagi alusena (ehk siis vaidluse all olevate eluliste sündmustena) esitatud etteheidetena kostjale neli erinevat avaldust kostja ajalehes. Kostja rõhutab, et hageja on hagiavalduses need avaldused ümbersõnastanud. Tegelikkuses avaldati need sellistena:
63.1.27.05.2013 XXXa esilehe avaldus pealkirja all „Planeeringu niidid viivad tippu välja“ avaldus: XXXe ja XXX kriminaalasja kohtutoimikust selgub, et XXX detailplaneeringu lisamisega kõrghoonete teemaplaneeringusse tegelesid mitmed mõjukad Keskerakonna liikmed, nende seas ka erakonna esimees ja linnapea XXX. (Edaspidi avaldus 1); Selle väite tõelevastavus on tõendatud
2-13-33216 vähemalt järgmiste tõenditega: XXX ütlused asjaolus (c) „Neid pöördumisi on XXX minule põhjendanud kui abilinnapea või linnapea korraldusel Tallinn linna huvides“ (I kd, tl 116). Hageja ei ole tõendanud, et selliseid ütlusi ei oleks kohtus antud. Vastupidi - kostja on esitanud dokumentaalse tõendi sellest, et need ütlused kohtus anti.
63.2.ajalehe lk 10 artiklis pealkirjaga „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas“ avaldus: Jah, ja see ongi seesama, ee, kurat, noh, ma ei tea, kus vendade mõistus oli, et noh, selles suhtes praegu on muu seas, ee, noh, ütlen sulle niimoodi, et ega, ee, linnapea on ... kohkunud ja, ja ega noh, XXX tunneb ka ennast ebamugavalt seal. See on väljavõte toonase Tallinna linnaametniku XXXe ja SA XXXjuhatuse liikme XXX vestlusest paar päeva enne 2008. aasta 26. septembrit, mil XXXas ilmub lugu K-skeemist ehk mahhinatsioonidest XXXkrundi ja Keskerakonna rahapumbaks olnud sihtkapitali vahel ja ümber. (Edaspidi avaldus 2); Hageja poolt etteheidetav osa avaldusest on eristatud selgelt kui väljavõte jälitustoimiku protokollist ning isegi sellisena avaldatud, s.t. koos kokutamiste ja kirjavigadega. Isegi kui tegemist oleks faktiväidetega, oleks tegemist tõese faktiväitega, sest vaidlust ei saa olla selles, et jälitustoimiku protokollides nähtub, et vestlus leidis aset just sellisena ( asjaolu (i - I kd, tl 117-118). Seda kinnitavad ka asjaolud (c, f, h, j, m – I kd, tl 116-120). Kostja väitel jälitustoimiku protokolli ja kohtus toimunud ülekuulamiste avaldamine koos viitega sellele, et tegemist on kohtus kuuldu-nähtuga, on sellises mastaabis kriminaaluurimise puhul ajakirjanduse kohustuseks. Hageja on läbivalt väitnud, et kostja kohustuseks oleks olnud kõigi kohtuistungil antud ütluste või jälitusprotokollis talletatu üle kontrollimine enne avaldamist. Kostja vaidleb vastu, selline argument ei ole põhjendatud. Kostja seisukohta toetavad Euroopa Inimõiguste Kohus: kohtuasjas nr 13778/88 (25.06.1992 otsus) XXXv Island leidis kohus, et juhtumitel, kus kaebaja kohustamine enda väidete tegelikkusele vastavuse tõendamiseks on ebamõistlik, kui mitte võimatu ülesanne, ei saa seda nõuda. Sellisel juhul ei saa nõuda tõendamist, mistõttu tuleb hinnata öeldu kohasust ning üldist faktilist baasi ning Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas nr 37986/09 Bladet Tromsø and Stensaas v Norra kohtuasjas aastal 1994 arendas kohus välja täiendava põhimõtte ebaõigete andmete avaldamist puudutavates ajakirjanduse vaidlustes. Kohtuasja sisuks oli olukord, kus ajaleht avaldas väited, mis pärinesid kalanduskomitee raportist hülgepüügi seaduslikkuse kohta ning ei kontrollinud andmeid ise täiendavalt. Kohus leidis, et avaldaja on vabastatud enda tavapärasest kohustusest kontrollida avaldatavat täiendavalt, kui ta sai mõistlikult vaadelda raportit kui usaldusväärset. Raporti usaldusväärsuse hindamisel pidi avaldaja lähtuma nendest teadmistest, mis avaldajal said olla väidete avaldamise hetkel. Hiljem on Euroopa Kohus sedastanud, et samaväärselt ei pea täiendavalt kontrollima näiteks ametiisikute pressiteateid.
63.3.Ajalehe juhtkiri pealkirjaga „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna“ avaldus: on selge, et linnapea ja XXX (abilinnapea XXX XXX) kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. XXX on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud. (Edaspidi avaldus 3); Seda, kas keegi oli kohkunud, või hirmunud või ehmunud ei ole võimalik käsitada faktiväitena. Faktiväide peab olema kas tõene või väär ning selle tõesus või väärus peab olema kohtumenetluses kontrollitav. Isiku „kohkumus“ ei ole kohtumenetluses kontrollitav - isik võib olla natuke „kohkunud“, psühholoogi hinnangul üldse mitte „kohkunud“, enda arvates aga hoopis „hirmunud“. Seega ei saa isiku „kohkumuse“ seisund olla faktiväiteks. Kostja seisukohta kinnitab ka kohtupraktika: Euroopa Inimõiguste Kohus on selle aasta
7.jaanuaril (kohtuasjas nr 37986/09, Ringer Axel Spriger Slovakia, A.S. vr Slovakkia) leidnud, et juhul, kui avaldatu oleks ka objektiivselt hindamisel ebaõige või mittetäielik, tähendaks „info õigsuse doktriini“ kohane rakendamine, et faktiväitena ei ole võimalik käsitada avaldaja avaldusi, kui kasutatud on kvalifikaatoreid „tundub“, „eeldatavasti“, „võibolla“, „on kahtlus“.
2-13-33216
63.4.Ajalehe lk 19 pealkirja „XXX, kuhu vabandustpalumine jäi?“ avaldus: Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta. (Edaspidi avaldus 4). Kostja on kohtumenetlust läbivalt pidanud eeldama ning arvama, mis on hageja konkreetne etteheide. Avaldus 4 puhul eeldab kostja, et hageja sooviks ei ole „kärbse lendamisest teadmise“ osas ebaõige faktiväite tuvastamist ja ümberlükkamist nõuda ning hageja huvina võib eeldada, et kostjale on etteheidetud avalduse seda osa, kus on viidatud XXXe teadmisele ja heakskiidule asjade korraldusest. Selline avaldus on ajakirjaniku subjektiivsest arusaamast lähtuv hinnang sellele, kuidas „asjad Tallinnas käivad“. See saab olla vaid hinnanguks vastasel juhul ei oleks võimalik üleüldse avaldada kriitilisi artikleid poliitkultuurist, asjaajamisest asutustes või avaliku raha kasutusest - selliste artiklite eelduseks on hinnangute andmine vaadeldavale.
64.Kostja on juba selgitanud, et tal oli õigus tugineda kohtus antud tunnistajate ütlustele ning isikute jälitustoimingutes sedastatule ning sellisena avaldatuna ei saa neid käsitada ebaõigetena, sest need vastavad absoluutselt tõele. Kostja on esitanud tõendid. Ajakirjanike avaldused tuginesid täielikult kriminaalasja 1-09-20251 materjalidel ja tunnistajate ütlustel tolle asja menetluse raames ning kõik väljavõtted sellest kriminaaltoimikust on käesolevas tsiviilasjas esitatud kolmes vormis tõendina: a) kriminaalasja kohtuistungil antud ütluste protokollid (faktilised asjaolud) (a), (b)); b) ütluste protokollidest eelmenetluses (faktiline asjaolu (c)); c) jälitusprotokollides kajastatu (asjaolud (d) kuni (n)) (I kd, tl 115-120). Kostja selgituse kohaselt sellised tõendid on usaldusväärsed, lubatavad ja kaalukad, sest: a) Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-17-06 leidnud, et „tsiviilasjas on kriminaalasja eeluurimisel –koostatud tunnistajana ülekuulamise protokoll dokumentaalseks tõendiks“; b) TsMS § 272 lg 1 mõttes on dokumentaalseks tõendiks igasugune jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Antud juhul on kostja esitanud mitu tõendit iga vaidlusaluse avalduse kohta; c) TsMS § 275 lg 1 lubab dokumentide esitamist kinnitatud väljavõtetena või viitega kohale, kus kohus ja menetlusosalised saavad dokumendiga tutvuda, kui dokument on erakordselt mahukas ning põhiliselt sisaldab menetluse seisukohalt ebaolulisi asjaolusid. Antud juhul on kostja esitanud väljavõtted kriminaaltoimikust sellisena nagu protokollid seal on. Kostja lisab, et tõele mittevastavate ütluste andmine kriminaalmenetluses on kuritegu. Seega ei ole põhjust kahelda tõendite usaldusväärsusel ning tõeväärtuses. Artiklites kajastatud väljavõtted jälitusprotokollidest on usaldusväärsed tõendid. Nimelt, jälitusprotokollid kajastavad olukordi, kus vestluses osalenutel ei olnud mingit põhjust kahtlustada enda pealtkuulamist ning omavahelises vestluses kahe „seltslase“ vahel ei ole põhjust valetada.
65.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avaldused on väärtushinnangud või tõesed faktiväited, mistõttu ei ole teo objektiivne koosseis VÕS § 1047 lg 1 mõttes täidetud, seega ei saa nõustuda hageja positsiooniga, et kostja ei ole esitanud tsiviilkohtumenetluse kõlbulikke tõendeid enda avalduste põhistamiseks ega tõendamiseks (II kd, tl 70-77). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, miks avaldused oleksid faktiväidetena ebaõiged. Kostja on esitanud selgelt lubatavad dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, hageja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid.
66.Hageja leiab, et hageja õiguste rikkumine hagi eseme alusel (hagis esitatud faktiväidete pinnalt) on võimalik, kuigi avaldatud artiklites ei ole Tallinna linna mainitud (I kd, tl 129-130). Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et hageja õiguste rikkumine hagi eseme alusel (hagis esitatud faktiväidete pinnalt)ei ole võimalik. Hageja väitel Ringkonnakohus on antud küsimuses õigesti leidnud, et: „ebaõigete andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamise õigus on tagatud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12). Pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-07, p 14)“. VÕS § 1047 lg 4 mõttes võivad ebaõigeteks andmeteks olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja
2-13-33216 väärtushinnangute kogum, millest järeldub teatav faktiväide. Hageja juriidilise isikuna tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Kui juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute, näiteks tema ametnike, töötajate ja juhtivorgani liikmete kohta avaldatakse ebaõigeid andmeid, siis ei saa väita, nagu ei puudutaks see üleüldse juriidilist isikut. Juriidiliste isikute tahe saab realiseeruda tema huvides tegutsevate inimeste tegevuse kaudu, st praktiliselt ei ole juriidilise isiku tegutsemine ilma füüsiliste isikuteta mõeldav. Käesoleval juhul tuleneb andmete avaldamine teatud füüsiliste isikute kohta asjaolude kogumist, kes omakorda tegutsevad Tallinna linnavalitsuse kui juriidilise isiku esindajatena ja keda sellises rollis oli vaidlusalustes artiklites käsitletud. Väited ei olnud esitatud nende kui eraisikute vastu, vaid just nimelt nende kui Tallinna linnvalitsuse liikmete vastu. Seega on käesoleval juhul ilmne, et andmeid avaldati Tallinna linna kui juriidilise isiku kohta. Käesoleval juhul on rikutud hageja õigusi ebaõigete andmete ümberlükkamisega seonduvalt, mistõttu on mis tahes vastupidised väited, nagu poleks hagi lahendamine käesolevate osapoolte vahel võimalik, asjakohatud
67.Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi eseme pinnalt võimalik ning toetab kostja esitatud vastuväiteid alljärgnevalt: a) puudub „Oma õigus või huvi“. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 20.12.2013 on Tallinna Ringkonnakohus määranud, et asja sisulise menetluse käigus tuleb kindlaks teha, kas avaldati ebaõigeid faktiväiteid ning kas need väited avaldati ka Tallinna linna kohta. Kostjad nõustuvad varasema Harju Maakohtu vastupidise määrusega, kuid kordavad enda põhjendused, miks tuleb hagi jätta rahuldamata lisaks ja ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole pöördunud kohtusse seaduses sätestatud korras oma õiguse või huvi kaitseks. b) asjaoludest nähtub üheselt, et potentsiaalsed kannatanud (ehk õiged hagejad), kelle õiguste rikkumise üle oleks võimalik pidada tsiviilvaidlust, on esitatud ilmumise järjekorras: Keskerakonna liige XXX, linnapea Savisaar, abilinnapea Aas, linnapea ja XXX, Tallinna juhid, Keskerakonna juhid ning linnapea. Nimekirjast ilmneb, et tänast hagejat - Tallinna linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, ei ole mainitud hagi aluseks olevate asjaolude hulgas. Nimekirja lugedes on ühene potentsiaalsed kannatanud saaksid olla näiteks XXX, XXX XXX ja/või Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna suhtes. Õigusnormi eesmärk ei ole kaitsta hagejat - s.o. Tallinna linna. Õigusnormi eesmärk on kaitsta kannatanut ehk isikut, kellele on teo X tagajärjel tekkinud kahju Y. Antud juhul ei ole hageja selleks isikuks - selleks isikuks võiks hüpoteetiliselt olla Keskerakond, XXX ja XXX .
68.Kohus leiab, et hageja puhul puudub „Seadusega kaitstud huvi“. Lisaks asjaolule, et hagejal puudub „oma“ huvi või õigus, ei oleks see huvi või õigus seadusega kaitstud TsMS § 3 lg 1 tähenduses.
69.Kohus ei nõustu hageja väitega et, juriidilise isikuga (Tallinna linn) seotud isikute (XXX, XXX jne) käitumise kohta hinnangu andmisel rikutakse „vaieldamatult ka juriidilise isiku õigusi“. Juriidilise isiku puhul on tegemist moodustisega, mis omab õigusnormide poolt tagatud võimalust oma liikmetest erineva tahte kujundamiseks ja selle teostamiseks organite kaudu. See tähendab, et juriidilise isiku liikmetel on oma tahe ja tegevused ning juriidilisel isikul nendest eraldiseisev tahe ja tegevused, mistõttu ei ole õige hageja seisukoht nende ühtsusest. Vastupidisel juhul oleks iga artikkel, milles avaldatakse infot XXXe kohta kvalifitseeritav artiklina Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse kohta. Nii see aga ei ole. Hageja nõude rahuldatavus tähendaks sisuliselt, et ka Eesti Vabariik võiks kostja vastu samal alusel kohtusse pöörduda, sest XXXe kohta ebaõigete andmete avaldamine tähendaks, et avaldatud on ka vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mis omakorda tähendaks, et ühe riigi osa kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid. Või tuleks jaatada hoopis iga Tallinna linna elaniku õigust andmete ümberlükkamise nõude esitamisele antud vaidluse asjaoludel. Pikema ahela moodustamine viiks juba ka keskkonnaõiguse tuntud populaarkaebuse (s.o. ei ole vajalik huvi ega põhjus kohtusse pöördumiseks) jaatamiseni deliktiõiguse raames.
2-13-33216 Seega ei oma hageja käsitlus mingisugust tuge kehtivas õiguskorras.
70.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Tallinna linnal ei ole põhiõigusvõimet käesoleva tsiviilasja tarbeks. Põhiõigusvõime tähendab võimet olla põhiõiguste kandjaks. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on sedastatud § 9 kommentaaride juures, et: „ lõike 2 sõnastus ei tee vahet era- ja avaliku õiguse juriidiliste isikute vahel. Ka avaliku õiguse juriidiline isik on juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses. See ei tähenda siiski, et põhiõiguste kaitse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele laieneb“. Seda on rõhutanud ka Riigikohus enda 23.11.2010 lahendis nr 3-3-1-43-10 p. 22: „Nimelt ei ole kohalik omavalitsus põhiseaduse mõttes „igaüks” . Tulenevalt - kuigi juriidilisel isikul, s.h. avalik õiguslikul juriidilisel isikul võib olla olemas maine ehk reputatsioon, ei saa neil tekkida nõuet, mille lähtepunktiks on põhiõigus. Antud juhul on nõude (lükata ümber ajakirjanduses avaldatu) aluseks põhiseaduse § 45 (väljendusvabadus ja selle piirangud). Kui isikul aga puudub põhiõigusvõime, ei ole võimalik jaatada tema õigust aule, reputatsiooni kaitsele. Seega puudub hagejal kui avalik-õiguslikul isikul materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning seega ka võime käesolevas tsiviilasjas olla hagejaks.
71.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagi AS XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
72.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
73.TsMS § 162 lg 1,2 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
74.Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.