3.Apellatsioonimenetluse ja kassatsioonimenetluse kulud jätta hageja, Tallinna linna kanda. 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 12.07.2013 Harju Maakohtule hagi AS Äripäev (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks.
2.Hageja väitel ilmusid 24.05.2013 ajalehes Äripäev rubriigis „Luubi All" järjestikku lehekülgedel 4–7 artiklid pealkirjadega „Ametnik Merko lõa otsas" ja „Reedel tuleb üks latakas". Nimetatud artiklites avaldati kriminaalasja nr 1-09-20251 materjale, milles mõisteti süüdi erinevad Tallinna Linnavalitsuses töötanud füüsilised isikud ja juriidilised isikud. 27.05.2013 jätkus artikliseeria, kusjuures need sisaldasid tuletatavaid väiteid selle kohta, et Tallinna Linnavalitsuse liikmed (T. Aas, E. Savisaar) pidid ilmselgelt olema teadlikud eespool viidatud kriminaalasja tekkimisega seotud asjaoludest. Äripäeva esilehel ilmus pealkirja „Planeeringu niidid viivad tippu välja" all tekst: „Ivo Parbuse ja Elmar Sepa kohtutoimikust selgub, et Tallinna Farmaatsiatehase lisamisega kõrghoonete planeeringusse tegelesid mõjukad Keskerakonna liikmed Edgar Savisaareni välja." Äripäeva esilehe artikkel viitas ajalehe leheküljele 10, kus avaldati artikkel pealkirjaga „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas". Artikli kujunduseks on kasutatud Tallinna linnapea ja abilinnapea fotot. Artiklis on avaldatud lause, mille kohaselt Sepp ja Parbus rääkisid kaks päeva enne Äripäeva 2008. a septembris ilmunud lugu farmaatsiatehase planeeringute ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital seostest, et linnapea Savisaar on kohkunud ja abilinnapea Aas tunneb ennast ebamugavalt. Äripäeva teisel leheküljel avaldati juhtkiri pealkirjaga „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna", milles on viitega artiklitele „Ametnik Merko Lõa otsas" ja „Asju aeti kõrgemal tasemel" muu hulgas avaldatud lause: „On selge, et linnapea ja Taavi (abilinnapea Taavi Aas) kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. Äripäev on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud." Äripäeva 19. leheküljel on pealkirja „Edgar Savisaar, kuhu vabandust palumine jäi?" all avaldatud lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta."
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216
3.24. ja 27. mai 2013 artiklite vaatlemisel kogumis jäetakse lugejale vaieldamatult arusaam, et Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et Tallinna Linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud. Need väited ei vasta tegelikkusele. Kostjal pole võimalik oma väidete tõelevastavust tõendada isikute ütlustega, kelle väidete tõele vastamine on tuvastamata. Kostja peab andmed ümber lükkama ka juhul, kui kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum, millest järeldub faktiväide. Andmete avaldamine füüsiliste isikute kohta, kes omakorda tegutsevad Tallinna Linnavalitsuse kui juriidilise isiku esindajatena ja keda sellises rollis oli vaidlusalustes artiklites käsitletud, rikub hageja õigusi. Väited ei olnud esitatud nende kui eraisikute vastu, vaid just nimelt nende kui Tallinna Linnavalitsuse liikmete vastu.
4.Hageja palus kohustada kostjat: a. hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Äripäev internetiväljaandest aadressil www.aripaev.ee artiklist „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna" tekst: „On selge, et linnapea ja Taavi kohkumus ei tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda pärast. Äripäev on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud," ja artiklist „Edgar Savisaar, kuhu vabandust palumine jäi?" lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta."; b. omal kulul ümber lükkama 27.05.2013 ilmunud artiklites „Planeeringu niidid viivad tippu välja", „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas", „Kkohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna" ja „Edgar Savisaar, kuhu vabandust palumine jäi?" avaldatud ebaõiged andmed selle kohta, nagu oleks Tallinna Linnavalitsus olnud teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdi mõistetud Tallinna linna ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning nagu oleks Tallinna Linnavalitsus sellise tegevuse heaks kiitnud; c. kohustada kostjat hageja taotletut avaldama samal leheküljel kui artikkel „Kkohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna" ja samal lehepinnal, kui seda oli artikkel „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna"; d. jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
6.Kostja on avaldanud arvukalt õigeid andmeid, mis pärinevad kriminaaltoimikust, avalikult kohtuistungilt, ning kohaseid hinnanguid, mistõttu ei vastuta kostja deliktiõiguse alusel hageja ees. Vaidlusalused avaldused pole avaldatud hageja, s.o Tallinna linna kohta. Hagi aluses puudub nõutav tegu – ebaõigete andmete või fakti 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216 avaldamine hageja kohta, sest kõigi avalduste puhul ei ole tegemist faktiväidetega ning kui avaldustes on esitatud ka faktiväiteid, siis vastavad need tõele. Kohtumenetluses kuuldu/nähtu on suures osas hageja, st Tallinna linna (valitsuse) kõrgete ametnike sõnad, teod ning ütlused. Need on sisuliselt hageja enda avaldusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lg 1 mõttes. Seega nõuab hageja kostjalt enda ütluste/sedastuste ümberlükkamist ning sellist õiguskaitsevahendit seadus ette ei näe. Potentsiaalsed kannatanud saaksid olla näiteks Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna kasuks. Vaidlusalustes artiklites ei viidata linnavalitsuse teadmisele ning heakskiidule, vaid ja ainult linna "kõrgete juhtide", Savisaare, aselinnapea teadmisele ja heakskiidule, äärmisel juhul ka Keskerakonna teadmisele. Hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Hagejal puudub oma õigus või huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 tähenduses. Hagejal kui avalik-õiguslikul isikul puudub materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning seega ka võime selles tsiviilasjas olla hagejaks. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 19.12.2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohus nõustus kostjaga, et esitatud avaldused on väärtushinnangud või tõesed faktiväited, mistõttu ei ole teo objektiivne koosseis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes täidetud. Kostja on esitanud selgelt lubatavad dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, hageja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid.
9.Hageja õiguste rikkumine pole hagi eset arvestades võimalik. Hagejal puudub "oma õigus või huvi" TsMS § 3 lg 1 mõttes. Potentsiaalsed kannatanud saaksid olla nt Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna kasuks. Lisaks asjaolule, et hagejal puudub "oma" huvi või õigus, ei oleks see huvi või õigus seadusega kaitstud TsMS § 3 lg 1 tähenduses. Kohus ei nõustunud, et juriidilise isikuga (Tallinna linn) seotud isikute (E. Savisaar, T. Aas jne) käitumise kohta hinnangu andmisel rikutakse juriidilise isiku õigusi. Hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Tallinna linnal ei ole põhiõigusvõimet selle tsiviilasja tarbeks. Kuigi juriidilisel isikul, sh avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võib olla maine ehk reputatsioon, ei saa tal tekkida nõuet, mille lähtepunktiks on põhiõigus. Praegusel juhul on nõude aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45. Kui isikul puudub põhiõigusvõime, pole võimalik jaatada tema õigust aule ja reputatsiooni kaitsele. Seega puudub hagejal kui avalik-õiguslikul isikul materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning võime olla selles tsiviilasjas hagejaks. Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 19.01.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216
11.Maakohus on hageja hinnangul rikkunud menetlusõiguse norme, jättes otsuses asjaolude sisulise analüüsi teostamata, tsiteerides otsuse põhjendavas osas vaid mõlema poole poolt esitatud väiteid ning nõustudes täielikult kostja seisukohtadega. Kohtu seisukoha kujunemine ei ole seetõttu üldse jälgitav. Kohus ei võtnud seisukohta, kas kostja poolt avaldatu näol on tegemist väärtushinnangute või faktiväidetega.
12.Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ning otsust tehes lähtunud ebaõigest eeldusest, et ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi puhul peab hageja tõendama andmete tõele mittevastamist. Puudub sisuline analüüs esitatud tõendite osas.
13.Kostja esitatud kolmandate isikute poolt kriminaalasja raames antud ütluste protokolle pole võimalik käsitleda tõenditena tsiviilkohtumenetluse mõttes, sest nendest ei nähtu nimetatud isikute poolt avaldatud väidete tõesus.
14.Avaldatud artiklites on kostja otseste ebaõigete faktiväidete ja kaudsete asjaolude esitamise koosmõjul loonud mulje, millest iga mõistlik lugeja teeb kokkuvõttes järelduse, et hageja oli ametnike õigusvastasest tegevusest teadlik ja selle ka heaks kiitnud. Artiklitest jääb mulje, et Tallinna linn kohaliku omavalitsusena toimib selliselt, et tema juhtorganid (s.o linnavalitsus) aktsepteerivad korruptiivseid tegevusi linna asjaajamises ning on need tegevused heaks kiitnud. Sellest tekib avalikkusel ebaõige ettekujutus, et hageja avalik-õigusliku isikuna aktsepteerib seaduserikkumisi ja kohalik omavalitsus tegutseb oma ülesannete täitmisel õigusvastaselt. Jääb mulje, et hageja ise taotleski ametnike poolt korruptiivsete tegude toimepanemist planeerimismenetluses. Artiklite kujundus toob veelgi rohkem esile artiklite rõhuasetust.
15.Kui asuda seisukohale, et kostja tegevus polnud õigusvastane, peab kostja ebaõiged andmed ümber lükkama sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
16.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hagejal puudub seadusega kaitstud huvi, mida käesolevas asjas hagi esitamise kaudu kaitsta. VÕS § 1047 lg 4 mõttes võivad ebaõigeteks andmeteks olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum, millest järeldub teatav faktiväide. Hageja juriidilise isikuna tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Käesoleval juhul tuleneb andmete avaldamine teatud füüsiliste isikute kohta asjaolude kogumist, kes omakorda tegutsevad Tallinna linnavalitsuse kui juriidilise isiku esindajatena ja keda sellises rollis oli vaidlusalustes artiklites käsitletud. Väited ei olnud esitatud nende kui eraisikute vastu, vaid just nimelt nende kui Tallinna linnvalitsuse liikmete vastu. Seega on käesoleval juhul ilmne, et andmeid avaldati Tallinna linna kui juriidilise isiku kohta.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216 Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluse edasine käik
18.Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.05.2015 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
19.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale 03.06.2015 kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
20.Riigikohus tühistas 17.12.2015 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2015 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
21.Riigikohus leidis, et hageja kui avalik-õiguslik juriidiline isik saab tugineda VÕS § 1047 lg-le 4 ja nõuda eraõigussuhtes tema kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane või mitte. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata apellatsioonkaebuse alusel, kas hagis vaidlustatud osas on kostja esitanud avaldusi hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse või siiski füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku kohta. Kui hagis vaidlustatu käib füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku kohta, mitte aga hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, ei ole hagi esitatud hageja õiguste kaitseks, vaid konkreetsete füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku huvide kaitseks ning hageja esitatud hagi rahuldamiseks poleks alust. Faktiväited, mis puudutaksid kohaliku omavalitsuse üksust ja mille ümberlükkamist ta saaks nõuda, peaks puudutama kohaliku omavalitsuse üksust kui sellist, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. Kui ringkonnakohus leiab, et hagis vaidlustatu käis hageja kohta, tuleb hinnata ka seda, kas avaldatu näol on tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega ning sellest tulenevalt lahendada ka asi. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
23.VÕS § 1047 lg 4 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ringkonnakohus iseenesest nõustub hagejaga, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum, millest järeldub faktiväide. Seda on kinnitanud ka Riigikohus nt tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216 tehtud otsuse punktis 12 ning tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07 tehtud otsus punktides 13 ja
24.Samas leiab kolleegium, et hagis vaidlustatud osas on kostja esitanud avaldusi siiski füüsiliste isikute ja eraõigusliku juriidilise isiku kohta, mitte hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Seega ei ole hagi esitatud hageja huvide kaitseks ning selle rahuldamiseks puudub alus.
25.Hageja käsitluse järgi jäetakse 24. ja 27. mai 2013 artiklite vaatlemisel kogumis lugejale arusaam, et Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et Tallinna Linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud (hageja leiab, et need väited ei vasta tegelikkusele). Ringkonnakohtu hinnangul mõislikul lugejal sellist arusaama hageja poolt esile toodud väidete ja väärtushinnangute kogumi põhjal tekkida ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul puudutavad esitatud avaldused (I kd, tl-d 12-13, 14-15, 16, 17, 18 ja 19) mõistliku lugeja arusaama põhjal Keskerakonna liikme ja linnapea Edgar Savisaare ning Keskerakonna liikme ja abilinnapea Taavi Aasa, samuti Keskerakonna juhtide väidetavat teadlikkust kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning sellise tegevuse heakskiitmisest. Edgar Savisaart ja Taavi Aasa on artiklites mainitud ka kui "linnapead", "abilinnapead" ja "Tallinna juhte", kuid kogumis ei teeks mõistlik lugeja hagis vaidlustatud avaldustest kolleegiumi arvates järeldust, et avaldusi on esitatud ka hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
26.Kolleegium jagab ka kostja arusaama, et juriidilisele isikule on õigusnormidega tagatud võimalus oma liikmetest erineva tahte kujundamiseks ja selle teostamiseks organite kaudu. Juriidilise isiku liikmetel on oma tahe ja tegevused ning juriidilisel isikul nendest eraldiseisev tahe ja tegevused, mistõttu ei ole õige hageja seisukoht nende ühtsusest. Väidete esitamine linnapea, abilinnapea ja omavalitsuse teiste juhtide kohta ei tähenda seega veel tingimata väidete esitamist Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse kohta.
27.Eelnenust järeldub, et juhul kui hagis vaidlustatud osas on kostja 24. ja 27. mai 2013 artiklites avaldanud ebaõigeid andmeid, võiksid olla (materiaalõiguslikult) kohasteks hagejateks Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või Eesti Keskerakond. Sarnaselt on nt Villu Reiljan esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks seoses tema kui keskkonnaministri kohta avaldatu osas (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07). Tallinna linn TsMS § 3 lg-te 1 ja 2 järgi Edgar Savisaare, Taavi Aas ega Eesti Keskerakonna õiguste kaitseks hagi esitada ei saa.
28.Esitatud põhjendustel jätab ringkonnakohus hagi rahuldamata. Muud põhjendused hagi rahuldamata jätmise kohta tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks täiendavalt hinnata, kas avaldatu näol on tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-33216
29.Kolleegium iseenesest nõustub osaliselt apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetega, mille kohaselt ei ole maakohtu otsuse põhjenduste alusel kohtu siseveendumuse kujunemine kohati jälgitav. Maakohtu otsuses on mitmes kohas üksnes konstateeritud, et kohus nõustub kostja seisukohtadega. Samas pole kohus omalt poolt tõenditele ja tuvastatud asjaoludele rajatud põhjendusi esitanud. Selliselt ei vasta otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi, puudub nendel minetustel kokkuvõttes aga tähtsus.
30.Kolleegium lisab, et käesolevas otsuses väljendatud seisukohad ei ole vastuolus ringkonnakohtu poolt asjas 20.12.2013 tehtud määruse põhjendustega. Viidatud määruses on ringkonnakohus leidnud, et hagi tuleb sisuliselt lahendada, sest hagis esitatud asjaolude põhjal ei saa välistada, et asjas on avaldatud väiteid ka Tallinna linna kohta ning, et need väited võivad osutuda ebaõigeks. Kohus ei ole 20.12.2013 määruses järeldanud, et hagis vaidlustatud osas on kostja esitanud avaldusi hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Menetluskulude jaotus
31.Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi arvates alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg-st 1 juhindudes samuti hageja kanda.
32.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.