2-14-55457/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXXOÜ (likvideerimisel) esitas 05.08.2014 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik kanti äriregistrisse 11.07.2001 ning äriühingu põhitegevusalaks on olnud konsultatsioonid ehituse, kinnisvara ja planeerimise valdkonnas, klientideks olid põhiliselt teised äriühingud. Võlgniku makseraskused tulenevad Harju Maakohtu 30.03.2012 otsusest nr 1-09-20251 (kriminaalasi), millega võlgnikult mõisteti välja rahaline karistus 100 000 eurot ja menetluskulud 439,03 eurot. Süüdistus - KarS § 297 lõige 3 (pistise andmine). Võlgnikul on kohustusi kogusummas 104 454,18 eurot, kuid puudub igasugune vara ja oli lõppenud ka majandustegevus, mistõttu ainuosanik otsustas 16.10.2013 algatada likvideerimismenetluse ning 18.10.2013 avaldas likvideerimisteate. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgniku esindaja muu hulgas järgmist: majandustegevus lõppes 16.10.2013; likvideerimismenetluse käigus vara võõrandatud ei ole; püsiv maksejõuetuse sai likvideerijale selgeks veebruaris 2014, kui likvideerimisteate avaldamisest oli möödunud 4 kuud; kahju hüvitamise ja tagasivõitmise võimalused puuduvad; puuduvad kehtivad töölepinguid ja kohustused endiste töötajate ees; puuduvad üüri- ,rendi- ja liisinglepingud; raamatupidamisdokumentatsioon on likvideerija valduses; viimaste aastate ainus väljamaks juhatuse liikmetele on tehtud 2012 XXX laenuna kokku 900 eurot, mis on tagastatud. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab likvideerija, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite tegevusele. Aasta

Võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 18.08.2014 on võlgade suuruseks märgitud 104 454 eurot, sealhulgas kohustus 99 954,18 eurot Eesti Vabariik ees (Riigi Tugiteenuste keskus kaudu) ja 4500 eurot Toivo Susi ees. Tänaseks teadaolevate võlgade suurus kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni suureneb veelgi lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes oktoobris 2013. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on algatanud likvideerimismenetluse, omanikul ja juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja kavatsus majandustegevust jätkata. Võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgniku seaduslik esindaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, on seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: võlgade suuruseks on vähemalt 104 454 eurot, kuid puudub igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud ; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi ;majandustegevus on lõppenud, omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku juhatuse liikme valed äriotsused ning kriminaalasjast nr 1-09-20251 tulenev ootamatu kohustus – rahaline karistus, mille tasumiseks võlgnikul rahalised vahendid puudusid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses võlgniku maksejõuetuse põhjuseks siiski „muu asjaolu.“ Püsiv maksejõuetus selgus võlgnikule 2014 alguses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul saaks kaaluda nõude esitamise võimalust juhatuse varasema liikme vastu, kelle vale käitumine tõi kaasa süüdimõistva kohtuotsuse kriminaalasjas ja suure rahalise kahju. Kuna võlgnikul vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 6500 eurot. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata Cavere Õigusbüroo OÜ. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks 104 454 eurot. Võlgnikul puudub käesoleval igasugune vara. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.10.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 6500 eurot hiljemalt 13.10.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks OÜ CAVERE ÕIGUSBÜROO (registrikood 11095529). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1260 eurot, millest 397 eurot palub välja mõista riigi vahenditest. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 863 eurot võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik