HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046, asukoht XXX, lepinguline esindaja kuni 08.08.2024 Aap Kulik KOSTJA I. B., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik elukoht teadmata Hagi hind 10784,70 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja I. B. vahel 22.11.2017 sõlmitud krediitkaardilepingust nr xxxx (xxxx) tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 2000 eurot, intressid summas 125,43 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 160 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja I. B. vahel 18.10.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 7893,32 eurot, intressid summas 250,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 320,90 eurot.
4.Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja I. B. kanda ning välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 840 eurot.
6.Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (840 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is S, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas Viru Maakohtule 27.07.2023 hagiavalduse I. B. vastu võlgnevuse nõudes ning 15.01.2024 uue hagiavalduse tervikteksti vastavalt 13.12.2023 Viru Maakohtu tehtud määrusele.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I. B. 18.10.2018 S AS-ga (edaspidi krediidiandja) tähtajalise krediidilepingu nr xxxx, laenusummaga 12000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku annuiteetgraafikus algusega 10.12.2018, intressimääraga 10% aastas, krediidikulukuse määraga 10,95% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummaga 17735,29 eurot. Samuti kaasnes laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 10% ning päevamääraga laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas ehk 0,0274% päevas. 19.04.2022 kokkuleppega võimaldati kostjale maksepuhkus põhiosa maksetest.
2.1.22.11.2017 sõlmis kostja I. B. internetipanka kasutades krediidiandjaga S AS tähtajatu vaba tagasimaksega krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx), krediidilimiidiga 2450 eurot. Kuigi lepingu number on ajas muutunud, siis tegemist on ühe ja sama lepinguga. Lepingu numbri muudatus tuleneb S AS krediidiliini lepingutoote süsteemi eripärast – lepingu ülesütlemisel muutub lepingu number ning edasine võlamenetlus toimub uue lepingu numbri raames. Kliendi jaoks lepingu numbri muudatusega teisi muudatusi ei kaasne. Seega tuleb mõlema lepingu numbriga seotud dokumente käsitleda ühe lepinguna. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega laenulepingu sõlmimisel saab pank kasutada digitemplit ja ei ole nõutud kirjalik vorm (omakäeline allkiri) ning isik on tahteavalduse andnud isikustatud kujul ja panga keskkonnas tuvastatuna/turvalise ning isikustatud vahendi abil.
Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 20% aastas, krediidikulukuse määraga 22,17% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogukulu 2709,76 eurot aastas. Krediidikulukuse määra eeldused on selgitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud), et krediidilimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtaeg 1 aasta, intressimäär 20% aastas. Krediitkaardi kasutamise tasud olid hoolduskulud 1,3 eurot kuus. Sularaha väljavõtmise tasu oli 1,92 eurot + 2,5% summast ja kaardi avamise tasu 2,50 eurot. Samuti kaasnes laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 20% ning päevamääraga laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas ehk 0,05479% päevas. Oktoobris 2018 vähendas kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx limiiti digiallkirjastades 29.10.2018 lepingu limiidiga 1000 eurot, intress 20%. 23.11.2020 esitas kostja taotluse vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx limiidi suurendamiseks 1000 euro võrra ehk limiidini 2000 eurot, intress 20%.
3.Enne väikelaenu lepingu nr xxxx sõlmimist on S AS teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kodu väikelaenu taotluse (dtl 172-173), laenusaaja Xxxx pangakonto väljavõtte ning telefoninõustamise põhjal. Kliendi krediidivõimelisuse kontroll on teostatud vastavalt VÕS §-s 4034, krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge ning krediidi väljastamisel oli klient maksevõimeline. Väikelaenu lepingu nr xxxx väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kostja kontole tööandjalt AS D palk keskmiselt summas 998 eurot kuus. Taotluse analüüsil võeti arvesse kliendi krediidikohustused AS-s S (ca 40 eurot), väljaspool panka olevad krediidikohustused puudusid. Creditinfo aktiivsed maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Xxxx olemasoleva krediidikohustuse kuumakse (ca 40 eurot) koos sõlmitava lepingu kuumaksega (ca 186 eurot), moodustasid lepingu sõlmimisel kliendi sissetulekust ca 22,65 %. VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab lisaks ülaltoodule mh asjaolu, et laenusaaja täitis laenulepingust nr. xxxx tulenevaid kohustusi üle nelja aasta.
3.1.Enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx sõlmimist on S AS hinnanud krediidisaaja maksevõimelisust kliendi S asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Kui kostja pangakontole laekub tema igakuine sissetulek, siis teostab laenuandja analüüsi kliendi Xxxx asuva pangakonto käivete alusel. Krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kostja Xxxx kontole sissetulek tööandajalt AS D, keskmine töötasu suurus oli 833 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse kostja teised kohustused Xxxx (ca 154 eurot kuus), väljaspool panka olevad kohustused puudusid. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu puhul tasub klient igakuiselt intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi (2450 euro) kasutusse võtmisel oli maksimaalne intressi makse kuus ca 40 eurot. Olemasolevad krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava krediitkaardi lepingu kuumaksega moodustasid kostja sissetulekust ca 23,3%. S AS on enne limiidi suurendamist (novembris 2020) hinnanud krediidisaaja maksevõimelisust taotluse, limiidi suurendamisel eelnenud 6 kuu Xxxx pangakonto laekumiste ning telefoninõustamise põhjal. Krediidilimiidi suurendamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi Xxxx kontole sissetulek tööandajalt E AS, keskmise töötasu suurus oli ca 1220 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse kostja teised krediidikohustused Xxxx (ca 188 eurot kuus), väljaspool panka olevad krediidikohustused puudusid. Kogu krediidilimiidi (2000 eurot) kasutusse võtmisel
oli maksimaalne intressi makse kuus ca 35 eurot. Olemasolevad krediidikohustuste kuumaksed koos limiidi suurendamise maksimaalse intressimaksega, moodustasid kliendi sissetulekust ca 23,3%. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal ka puudusid.
4.Kostja poolt on laenulepingu xxxx katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 8342,59 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 4106,68 eurot, intressi katteks 4090,55 eurot, lepingutasu katteks 145 eurot ning viiviste katteks 0,36 eurot (dtl 65-68). Krediidilepingu xxxx (xxxx) raames on kostja lepingu perioodil krediiti kasutanud summas 31 993,88 eurot ning tagasimakseid on tehtud summas 29993,88 eurot. Intressi on perioodil 27.11.2017- 03.03.2023 arvestatud 1038,75 eurot ning intressi katteks on tasutud 913,32 eurot, krediidikaskot arvestati 163,17 eurot ning krediidikasko katteks on ka laekunud 163,17 eurot (dtl 69-76).
5.Kostjat hoiatati 13.02.2023 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 02.03.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Laenuandja on saatnud ülesütlemise teatise posti ja e-kirja teel kontaktandmetele, mille õigsust pangas on laenusaaja kinnitanud sh. rahvastikuregistris toodud elukoha aadressile. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli lepingu nr xxxx raames viivituses kolme, millest vähemalt osaliselt 10.12.2022 ning täielikult 10.01.2023 ja 10.02.2023, osamaksete tasumisega. Samuti oli kostja krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx) raames viivituses täielikult vähemalt kolme - 11.12.2022, 11.01.2023 ja 11.02.2023 intressimaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja luges 13.02.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja lepingu tingimuste punkti 11.1.1 alusel üles öelduks 03.03.2023, ning nõudis kostjalt lepingu nr xxxx raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.05.2023 nõude loovutamise teatisega (dtl 78). Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda kostja suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.
6.Võttes arvesse eeltoodut, on lepingust nr xxxx tulenev kostja tasumata põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 7893,32 eurot (saadud laen summas 12000 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 4106,68 eurot). Lepingu nr xxxx puhul on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga krediitkaardi krediidilimiidi jääk 2000 eurot (saadud krediit 31993,88 eurot – tagasimaksed krediidi katteks 29993,88 eurot).
7.Lepingu nr xxxx tingimuste punktist 5.1. tulenevalt, lähtub krediidiandja intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast, alustades intressi arvestamist laenusumma arvelduskontole kandmise päeval. Laenusaaja kohustub iga kuu tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära so põhitingimustest tulenevalt 10% alusel. Lepingu perioodil 18.10.2018-03.03.2023 kohustus kostja tasuma krediidiandja arvestuse alusel intressi 4340,60 eurot. Intressi katteks on toimunud laekumisi summas 4090,55 eurot. Seega on intressinõue summas 250,05 eurot (4340,60 – 4090,55) (dtl 113115). Lepingu xxxx (xxxx) kohaselt kohustub laenusaaja iga kuu tasuma intressi pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimääraga 20% aastas. Lepingu perioodil 22.11.2017-21.03.2023 kohustus kostja tasuma krediidiandja arvestusel intressi 1038,75 eurot.
Intressi katteks on toimunud laekumisi summas 913,32 eurot. Seega on intressinõue summas 125,43 (1038,75 – 913,32) eurot (dtl 117-123).
8.Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 12 kohaselt laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,022% päevas ja 8% aastas. Viivise määr võib muutuda kaks korda aastas 01.jaanuaril ja 01.juulil (dtl 24). Lepingu nr xxxx ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis oli 5,17 eurot arvestatud perioodil 10.12.2022 – 03.03.2023 seadusjärgse määraga (dtl 116). Laenulepingu ülesütlemisega kaasneb viivise tasumine aastamääraga 10%. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 7893,32 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023 määraga 10% aastas summas 315,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kokku summas 320,90 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu nr xxxx (xxxx) ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2000 eurot, millelt hageja arvutab viivist määraga 20% aastas krediidisumma tasumisega viivitamisel perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023 summas 160 eurot.
9.Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 115 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.05.2023 nõudekiri e-maili ja postiga (25 eurot) (dtl 81) ning 29.05.2023 pretensioon (5 eurot) ja 28.06.2023 meeldetuletuskiri (5 eurot) (dtl 8693), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud olles makseviivituses. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust. Kostja vastuväited
10.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 31.05.2024 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.05.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 15.05.2024 ja loeti kättetoimetatuks 31.05.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 14.06.2024. Kostja ei ole
hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
12.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
13.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja I. B. on S AS-ga sõlminud 22.11.2017 tähtajatu vaba tagasimaksega krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx), krediidilimiidiga 2450 eurot, mille limiite kostja muutis iseteeninduses vastavalt 29.10.2018 summani 1000 eurot ning 23.11.2020 summani 2000 eurot. Lepingu intressimäär on 20% aastas, krediidi kulukuse määr on 22,17% aastas ning laenulepingu ülesütlemisel viivis on määraga 20% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 03.03.2023. Samuti on kostja sõlminud 18.10.2018 AS-ga S laenulepingu nr xxxx laenusummaga 12000 eurot, intressimääraga 10% aastas, krediidi kulukuse määraga 10,95% aastas ning laenulepingu ülesütlemisel viivise määraga 10% aastas. Leping on sõlmitud lõpptähtajaga 10.10.2026 ning laenuandja on lepingu üles öelnud 03.03.2023.
14.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 16.05.2023 hageja teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on S AS 11.05.2023 loovutanud oma nõuded kostja vastu OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ)(dtl 78).
15.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
16.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
17.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu
alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-132-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
18.22.11.2017, so poolte vahel krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx) sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,76 % aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 22,17% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. 18.10.2018, so poolte vahel laenulepingu nr xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 59,91 % aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 10,95% jääb isegi alla Eesti Panga avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra. Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
19.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
20.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
21.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
22.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
24.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
25.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS S on kontrollinud kostja andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet nii enne krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx sõlmimist ja selle limiidi suurendamist kui ka enne väikelaenu lepingu nr xxxx sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 6 kuu jooksul, krediidikohustusi AS-s S ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ning kostja maksekäitumist. Analüüsi tulemusel saadi kostja kuue kuu keskmiseks netosissetulekuks 22.11.2017 seisuga 833 eurot, 18.10.2018 seisuga 998 eurot ning 23.11.2020 seisuga 1220 eurot. Maksehäired puuduseid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt enam kui nelja aasta jooksul.
26.Hagiavalduse kohaselt on kostja 22.11.2017 krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx) alusel kasutanud krediiti 31 993,88 eurot ning tagasimakseid on tehtud summas 29993,88 eurot, tagastamata on krediidilimiidi jääk 2000 eurot. 18.10.2018 lepingu nr xxxx alusel sai kostja laenu 12000 eurot ning tegi tagasimakseid põhiosa katteks 4106,68 eurot, seega tagastamata on laen 7893,32 eurot. Kohus peab hageja põhinõudeid põhjendatuks ning need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
27.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu nr. xxxx (xxxx) intressimäär oli 20% aastas. Lepingu perioodil 22.11.2017-21.03.2023 arvestas krediidiandja intressi 1038,75 eurot, millest kostja tasus 913,32 eurot. Seega tasumata intressi suuruseks on 125,43 eurot (vt. hagi p. 3.6). Lepingu nr xxxx intressimääraks oli 10% aastas. Lepingu perioodil 18.10.2018-03.03.2023 arvestas krediidiandja intressi 4340,60 eurot, millest
kostja tasus 4090,55 eurot. Seega on tasumata intressi suuruseks 250,05 eurot (vt. hagi p. 3.2). Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
28.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Hageja on arvestanud lepingu nr xxxx (xxxx) põhinõudelt 2000 eurolt lepingujärgset viivist määraga 20% aastas perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023 summas 160 eurot ning lepingu nr xxxx sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 10.12.2022 – 03.03.2023 seadusjärgse määraga (8% aastas) summas 5,17 eurot ning peale lepingu lõppemist perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023 tagastamata põhinõudelt 7893,32 eurot lepingujärgses määras 10% aastas summas 315,73 eurot ehk kokku 320,90 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Hageja viivise nõuded kuuluvad rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 113 2 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue 35 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist 16.05.2023 nõudekirja (25 eurot), 29.05.2023 pretensiooni (5 eurot), 28.06.2023 meeldetuletuskirja (5 eurot).
31.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 840 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada
34.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
36.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.