nende Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568 asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn 10617) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post: [email protected]) Kostja: M I (isikukood: XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M I hageja Omega Invest OÜ kasuks 22.06.2022 sõlmitud refinantseerimislaenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 10 895,22 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 537,30 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M I hageja Omega Invest OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt alates 21.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (10 895,22 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata osaliselt põhinõude osas summas 1637,36 eurot, intressinõude osas summas 315,52 eurot, haldamiskulu osas summas 11,60 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude osas summas 12,10 eurot, pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 141,24 euro.
5.Jätta T (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 88,32% ulatuses kostja M I kanda.
2-23-17929
6.Välja mõista kostjalt M I hageja Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 1704,58 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja Omega Invest OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja M I vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja M I T (publ.) Eesti filiaaliga (edaspidi laenuandja) 22.06.2022 refinantseerimislaenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel väljastati kostjale laen summas 13 000 eurot, millest 7551,76 eurot kanti laenulepingu sõlmimise päeval kostja pangakontole ja ülejäänud osa kostja soovil kostja varasematele võlausaldajatele kostja seniste kohustuste refinantseerimiseks. Kostja kohustus laenu laenuandjale tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning oli kohustuste täitmisega viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning kostjat hoiatati, et laenandja ütleb tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja ütles laenulepingu kirjalikult üles 24.07.2023.
2-23-17929 Laenuandja loovutas 24.07.2024 Omega Finants OÜ-le kostja vastu laenulepingust tulenevad nõuded.
3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata põhivõlg summas 12 532,58 eurot, intress 315,52 eurot, viivised laenusummalt kuni 24.07.2023 summas 8,59 eurot, viivised laenusummalt alates 25.07.2023 kuni 20.12.2023 448,17 eurot, lepingu haldamisega seotud kulud summas 11,60 eurot, lepingu kehtimise ajal tekkinud sissenõudmiskulud summas 12,10 eurot, pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud summas 50 eurot ning viivis tasumata põhivõlgnevuselt arvestusega 0,024% päevas alates 21.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu krediidikulukuse määraks 11,47% aastas. Hageja on selgitanud, et laenuandja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning omandanud kostja kohta teabe, mille alusel oli laenuandjal võimalik hinnata kostja võimet laenu lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust ja jõudis ühesele seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja kontrollis kostja maksehäireid maksehäirete registritest. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut kostja taotluse ja kostja viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte alusel ning laenuandja jõudis järeldusele, et kostja keskmine sissetulek oli 700 eurot kuus. Laenuandja kontrollis kostja kohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel, mille tulemusena arvestas laenuandja kostja kohustusena koos laenumaksega 448 eurot, s.o kostja kohustuste ja sissetulekute suhe peale laenu väljamakset oli 64,12%. Seega tegi laenuandja kostja osas positiivse krediidiotsuse laenu andmiseks.
5.Viru Maakohus võttis hagiavalduse 02.01.2024 kohtumäärusega menetlusse.
6.28.11.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.
7.Hageja esitas vastuse kohtunõudele 02.12.2024, milles selgitas, et kohtule oli jäänud esitamata teine pangakonto väljavõte AS-st Swedbank, mille alusel on laenuandja tuvastanud kostja regulaarse sissetuleku ja kohustuste suuruse. Kostja pangakonto väljavõtte (viimase 6 kuu kohta) alusel oli kostja keskmine/regulaarne sissetulek 700 eurot kuus ning kohustused (sh elamiskulud jm) koos laenuandja poolt väljastatud uue laenu maksega (so 221,82 eurot kuus) kokku 448 eurot kuus. Kostja kohustuste ja sissetuleku suhe peale laenu väljamakset oli 64,12%. Laenusumma arvelt täideti ühtlasi kõik kostja senised finantskohustused (vt Laenulepingu esilehte). Tulenevalt eeltoodust jõudis laenuandja kostja poolt esitatud taotluse ja kostja pangakonto andmete analüüsimise tulemusena põhjendatud otsuseni, et kostja on krediidivõimeline ning tegi kostja osas positiivse krediidiotsuse laenu andmiseks summas 13 000 eurot. Hageja tõi esile, et juhul kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS § 4034 lg 7 viimane lause ei kohaldu, esitab hageja vastava nõude ümberarvestuse, millise nõude palub hageja kohtul rahuldada juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata. Kostja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus olukorras, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on 10 895,22 eurot (laenusumma 13 000 eurot – kõik tagasimaksed kokku 2104,78 eurot), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumise hetkest (so 24.07.2023) kuni põhivõlgnevuse
2-23-17929 tasumiseni. Seisuga 20.12.2023 on selline viiviste võlgnevus 537,30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas 2185 eurot ja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 02.01.2024 kohtumäärus kätte toimetatud isiklikult KÄPO vahendusel 01.11.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 22.06.2022 refinantseerimislaenulepingu, mille alusel kanti anti kostjale laenu summas 13 000 eurot. Kostjal oli kohustus laenuandjale laen tagastada vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule.
13.Kohtu hinnangul esinevad hagi aluseks olevas laenulepingus tarbijakrediidilepingu tunnused. Kostja on tegutsenud lepingu sõlmimisel tarbijana, kuivõrd puuduvad mistahes viited sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Seega kohalduvad poolte vahel sõlmitud lepingule tarbijakrediidilepingu erisätted. Kohtul tuleb kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel.
14.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
15.Laenuandja on kostjale 09.07.2023 väljastanud lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles. Laenuandja ütles 24.07.2023 kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles.
2-23-17929
16.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-ga 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
17.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2022 eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kuue kuu keskmine määr 16,30 %. Käesoleval juhul ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära.
18.Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohustus omal algatusel kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, olenemata vaidluse menetlusliigist. (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17)
19.Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
20.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt teabe tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu, pensioni, investeeringutulu, dividendide, füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadavate tulude, ettevõtluse tulude, üüritulude, hüvitiste, toetuste ja elatise ning sissetulekute regulaarsuse kohta (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); varaliste kohustuste, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suuruse, ning muude kohustuste, sh muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise kohta (KAVS § 49 lg 1 p 3); varasemate maksekohustuste täitmiste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta (KAVS §
2-23-17929 49 lg 1 p 5). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. (RKTKm nr 2-21-13098, p 18, 20-22)
21.Kohus andis 28.11.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse tõendada ja selgitada vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist. Hageja on kohtule selgitanud, et enne laenulepingu sõlmimist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registrist ning kostja sissetulekut ja kohustusi kostja taotluse ja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja on kohtule esitanud kostja C AS (alates dtl 23) ja AS S (alates dtl 75) arvelduskontode väljavõtted.
22.Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hageja on kohtule esitanud kostja kahe arvelduskonto väljavõtted. Konto väljavõtteid analüüsides nähtub, et kostja on 06.05.2022 saanud Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust ja vanemahüvitist, mis viitab asjaolule, et kostjal on ülalpeetav. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja arvelduskontole 24.03.2022 tehtud ülekanne summas 10 000 eurot selgitusega „22-018224-VL väljamaks“ ning kostja on 21.05.2022 teinud väljamaksed summades 35,71 eurot selgitusega „Laenu põhiosa: 22018224-VL“ ja 191,98 eurot selgitusega „kogunenud intress: 22-018224-VL“. Refinantseerimisleping nimetatud 24.03.2022 toimunud kannet ei hõlmanud, refinantseerimislepingu alusel sai makse T (publ.) Eesti filiaal summas 1458,0 eurot ja C AS summas 3990,24 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub, et kostja on tihti teostanud ülekandeid veel kahele enda nimel olevale arvele, millest üks on krediitkaardiga seotud arve ning teine Revolut konto. Laenuandja ei saa olla veendunud kostja kohustuste suuruses olukorras, kus laenuandja on jätnud kontrollimata kostja kahe konto väljavõtted
2-23-17929 või jätnud küsimata nende osas mistahes selgitused arvestades, et kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtuvad kostja regulaarsed ülekanded kontrollimata kontodele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et laenuandja oleks kostjalt küsinud selgitusi 24.03.2022 toimunud makse osas summas 10 000 eurot, kuid nimetatud summas laenukohustuse olemasolu koos refinantseerimislaenulepinguga mõjutaks oluliselt kostja maksevõimet. Hagiavalduse ja 02.12.2024 vastuse kohaselt on laenuandja arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 700 eurot kuus ning kohustusteks koos laenumaksetega ja elamiskuludega 448 eurot, millest 221,28 eurot moodustab käesoleva nõude aluseks oleva laenulepingu osamakse. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas punktis välja toodud põhjustel eluliselt usutav, et kostja kulud moodustuvad kokku 448 eurot. Seega leiab kohus, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenuandja ei ole tuvastanud kostjal lasuvate tegelike kohustuste suurust.
23.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 ja 7 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1, 4 ja 6 nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
25.Krediidiandja on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda tarbija krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
26.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
27.Kohus palus hagejal selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või alternatiivselt esitada nõude ümberarvutus. Hageja andis kostjale laenu 13 000 eurot, millest 2104,78 eurot on kostja hagejale tasunud. Kostja põhinõue moodustab seega 10
2-23-17929 895,22 eurot. Hageja seadusjärgses ulatuses viivisenõue alates 24.07.2023 kuni 20.12.2023 moodustub 537,30 eurot. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 21.12.2023 VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 10 895,22 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 537,30 eurot ja alates 21.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (10 895,22 eurolt) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi tuleb jätta rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu osaliselt põhinõude osas summas 1637,36 eurot, intressinõude osas summas 315,52 eurot, haldamiskulu osas summas 11,60 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude osas summas 12,10 eurot, pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 141,24 euro. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Kohus rahuldas hagi osaliselt 88,32% ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud 88,32% ulatuses kostja kanda ja 11,68% ulatuses hageja enda kanda.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 144 lg-st 1 tulenevalt on kohtuväline kulu esindaja ja nõustaja kulu.
34.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 910 eurot ja esindaja tasu summas 1275 eurot (ilma käibemaksuta).
35.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 14 482,43 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 910 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
2-23-17929
36.Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabi osutanud 7,5h tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu koosneb alusdokumentidega tutvumisest ja analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja komplekteerimisest, dokumentide esitamisest kohtule ning kohtunõuetele vastamisest.
37.Kohus leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud hageja esindamiseks kohtumenetluses.
38.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14).
39.Kohus leiab, et hageja esindaja tasu summas 170 eurot on põhjendatud, arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni.
40.Kohus leiab, et lepingulise ajakulu 4h hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud arvestades hagiavalduse olemust ja mahtu. Kohus leiab, et vandeadvokaadi põhjendatud ajakulu on 2,5h. Muus osas leiab kohus, et hageja esindaja teostatud toimingud ja ajakulu on olnud põhjendatud ja vajalik.
41.Kohtu hinnangul moodustab hageja põhjendatud menetluskulu kokku 1930 eurot, milles riigilõiv on 910 eurot ja esindaja õigusabikulu 1020 eurot (ilma käibemaksuta).
42.Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 88,32% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 88,32% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1704,58 eurot.
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on parandatud 13.01.2025 kohtumäärusega.
2-23-17929
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.