Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1131,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806, asukoht XXX-601, XXX-i) lepinguline esindaja Tarvo Ilves
vastu
Kostja: E. K. (ik XXX; elukoht hagiavalduses: XXX 32, XXX-i ; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu.
Välja mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja kostja vahel 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr 4759781508 võlgnevus 1673,16 eurot (millest 1388,47 eurot põhivõlgnevus; 249,69 eurot perioodi 17.05.2022 kuni 19.02.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis; sissenõudmiskulud 35,00 eurot).
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu intressi 233,21 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 617,54 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1388,47 eurot) perioodi eest 20.02.2024 kuni 02.01.2025 summas 148,53 eurot.
Välja mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1388,47 eurot) alates 03.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui 990,25 eurot.
Menetluskulud jätta 92,34% ulatuses E. K. kanda ja 7,66% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 623 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 euro, 183 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 575,29 eurot mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-23-148273
Väljamõistetud menetluskuludelt on E. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kostjale E. K. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 31.10.2012, 3-2-1-113-12, p 9; RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E. K. (kostja) 2181,87 euro saamiseks. Kohus tegi 04.12.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.01.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.02.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1388,47 euro, intressi 233,21 euro, sissenõudekulude 35,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 867,23 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni määraga 35,40% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot.
3.Pärnu Maakohus võttis 19.03.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2378377). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 31.10.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 16.11.2024 Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-148273
4.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
4.1.Hagiavalduse kohaselt ESTO AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 13.01.2022 krediidikonto lepingu nr 4759781508, millega võimaldati kostjale krediidilimiidi 2000,00 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Kostja asus krediiti kasutama (13.01.2022 võttis kostja kasutusse 1000 eurot, 16.01.2022 140 eurot, 20.01.2022 260 eurot, 25.01.2022 400 eurot ja 01.02.2022 200 eurot), kuid rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.02.2022 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud krediidisummalt 2000 eurot. Krediidiandja ütles lepingu 17.05.2022 üles ning 17.06.2022 loovutas oma nõuded hagejale.
4.2.Hageja on teinud päringu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises osas krediidiandjale selgituste saamiseks, kuid krediidiandja ei olnud hagi esitamise ajaks veel vastanud, mistõttu hageja lubas esitab tõendid kohe, kui on vastuse saanud.
4.3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 35,4% aastas või 0,10% päevas. Intressi arvestamisel lähtus krediidiandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 0 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot.
4.4.Vastavalt tingimuste p-le VI 4 ja lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX 32, XXX, 88301, Eesti Vabariik: 05.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 08.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid.
4.5.Vastavalt krediidandja hinnakirjale on viivisemäär võrdses määras intressimääraga. Seega viivisemäär on 35,4% aastas. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 644 x 35,4% aastas = 867,23 eurot.
4.6.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
5.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
5.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 02.12.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-148273 peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr 4759781508 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
9.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
10.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
11.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-148273 pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem kohtule selliseid asjaolusid esile toonud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevuse katteks tasunud hagejale 611,53 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõlgnevuse katteks. Laenu põhiosa 1388,47 eurot (2000 eurot - 611,53 eurot), mida kostja tagastanud ei ole, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
13.Krediidiandja esitas 17.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Selleks ajahetkeks oli kostja võlgnevuses esimese nelja osamakse tasumisega, seega oli lepingu ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Täidetud on ka edutu kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue. Krediidiandja saatis 02.05.2022 saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Kuna kostja mitte ühtegi tagasimakset ei teinud, jäädes võlgnevusse 4 järjestikuse osamaksega, oli krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 tulenev alus leping üles öelda.
14.VÕS § 4034 lg 7 alusel loeb kohus intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni oli nimetatud intressimääraks 0%, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud lepingu tingimuste p-le VI 4 ja Tingimuste lisas "Hinnakiri". Kostjale saadeti pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja: 05.07.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 08.09.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 12.10.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35,00 eurot. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-148273
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist võrdselt lepingujärgse intressimääraga, s.o 35,40% aastas alates lepingu ülesütlemise päevast 17.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2024. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Viivise arvutamisel tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil arvutatud viivisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (1388,47 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 17.05.2022 kuni 19.02.2024 viivis 249,69 eurot.
17.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 20.02.2024 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 148,53 eurot ning alates 03.01.2025 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%), kuid mitte enam kui 990,25 eurot (1388,47 eurot – 249,69 eurot – 148,53 eurot).
18.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.
19.TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindajale tasutud õigusabi kulud on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 77,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 427 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 183 eurot (150€+22% käibemaks).
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-148273 Kohus rahuldas hagi osaliselt, 92,34% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 575,29 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.