OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1121,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks põhivõlg 797,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 19.11.2024 seisuga 47,20 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (797,99 eurot) alates 20.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 94% ulatuses X ja 6% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot ja mõista kostjalt X (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 94% hageja menetluskuludest ehk 507,60 eurot. Kostja Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
2-24-128757 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 919,60 euro saamiseks. Kohus tegi 13.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 06.11.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.11.2024 (täiendatud 21.11.2024) Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 19.11.2024 (täiendatud 21.11.2024) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 26.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89014715085 tulenevat põhivõlgnevust 797,99 eurot, perioodil 28.05.2024 kuni 19.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivised 92,10 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt (797,99 eurot) alates 20.11.2024 lepingujärgses määras 24% aastas.
4.Laenulepingu nr L89014715085 kohaselt sai kostja kauba (iPhone 14 128GB) maksumusega 797,99 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 0% aastas: krediidisumma 797,99 eurot, igakuine osamakse suurus 133 eurot, intressimäär 0% aastas ja 0 eurot päevas, viivisemäär 24% aastas ja 0,07% päevas, laenu tagastamise periood 16.02.2024 kuni 16.07.2024.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 06.05.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 16.02.2024, 16.03.2024 ja 16.04.2024 – kokku 399 eurot (3x133). Esialgne võlausaldaja ütles 27.05.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.05.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
2-24-128757
7.1.põhivõlg 797,99 eurot, kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 797,99 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 16.02.2024 kuni 16.07.2024, kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset põhiosa katteks;
7.2.sissenõutavaks muutunud viivised 92,10 eurot põhivõlgnevuselt 797,99 eurot alates 28.05.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 19.11.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 24% aastas;
7.3.võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 06.06.2024 kiri 20 eurot; 21.06.2024 kiri 5 eurot; 27.06.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
7.4.edasiulatuvad viivised põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.11.2024 lepingujärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.
8.Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja on 26.12.2023 sõlmitud 797,99 eurot järelmaksulepingu nr L89014715085 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1100 eurot, kohustused 300 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) esitatud andmetest. Võttes arvesse, et kostja sissetulekud olid 1100 eurot kuus ning muud finantskohustused 300 eurot kuus, jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 967 eurot (1100 – igakuine osamakse 133) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjal kätte ca 90% igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 133 eurot.
9.Hageja esitas 03.12.2024 seisukoha, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et laenuandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 797,99 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni tasumiseni.
10.Kostja Xle on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.12.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise, sissenõudekulude nõude ja seadusjärgse edasiulatuva viivise osas vastavalt ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu
2-24-128757 lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 26.12.2023 sõlmitud 797,99 eurot järelmaksulepingu nr L89014715085 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1100 eurot, kohustused 300 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) esitatud andmetest. Võttes arvesse, et kostja sissetulekud olid 1100 eurot kuus ning muud finantskohustused 300 eurot kuus, jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 967 eurot (1100 – igakuine osamakse 133) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjal kätte ca 90% igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine
2-24-128757 kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 133 eurot.
19.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
20.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 19-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 797,99 eurot, kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 797,99 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 16.02.2204 kuni 16.07.2024, kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset põhiosa katteks.
25.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 48), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 06.05.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 16.02.2024, 16.03.2024 ja 16.04.2024 – kokku 399 eurot (3x133). Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 27.05.2024 lepingu ülesütlemise teatise (dtl 49), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 06.05.2204, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (16.02.2024, 16.03.2024 ja 16.04.2024), on lepingu ülesütlemine 27.05.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja palub mõista kostjalt välja kogu
2-24-128757 põhivõlgnevus 797,99 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue 797,99 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudelt 797,99 eurot viivised alates 28.05.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 19.11.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 24% aastas ehk 92,10 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 19.11.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 797,99 eurot perioodi 28.05.2024 kuni 19.11.2024 eest 47,20 eurot (28.05.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 9,30 eurot, 01.07.2024 kuni 19.11.2024 määraga 12,25% aastas 37,90 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 47,20 eurot ja jätab viivisenõude 44,90 euro (92,10-47,20) ulatuses rahuldamata.
27.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 20.11.2024 kuni kohustuse täitmiseni määraga 24% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (797,99 eurot) alates 20.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot VÕS §
113 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 06.06.2024 kiri 20 eurot; 21.06.2024 kiri 5 eurot; 27.06.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
29.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
30.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
31.Hageja on arvestanud hagi hinnaks 1121,61 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.
32.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
33.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud üksnes 30 euro ulatuses ehk 06.06.2024 kiri 25 eurot ja 21.06.2024 kiri 5 eurot ja
2-24-128757 mitte 27.06.2024 saadetud kirja eest, sest kuupäevaks 27.06.2024 ei olnud möödunud seitse päeva eelmisest (21.06.2024) kirjast. Muude kulude nõue 10 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 30 euro ulatuses, kohus jätab sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
35.Hageja nõuete kogusummaks oli 930,09 eurot (797,99+92,10+40). Kohus rahuldas hageja nõude 875,19 euro (797,99+47,20+30) ehk 94% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.
36.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
37.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot.
38.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
39.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse
2-24-128757 esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
41.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 540 eurot (280 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 94% hageja menetluskuludest ehk 507,60 eurot.
42.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
43.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
45.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.12.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.