Tsiviilasi nr 2-24-18056
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
03.01.2025, Jõgeva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-18056
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A.S. (isikukood: XXX; e-post:); Puudutatud isik: Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu (registrikood: 80142850; e-post:)
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
A.S. avaldus Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks
Keelduda menetlusse võtmast A.S. avaldust Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. Menetluskulude jaotus
TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Karts § 25 lg 1 kohaselt võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu asendusliikme määramist. Õiguskirjanduse ja kehtiva kohtupraktika kohaselt on juhatuse liikmete määramine eelkõige korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ning kohus saab sekkuda vaid erandlikel juhtudel kui selleks esineb mõjuv põhjus ning muud meetmed on ammendunud või puuduvad. Kohus saab juhatuse asendusliikme määrata, kui korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud, see ei ole objektiivselt võimalik või juhatuse liikmel on ajutine või kestev võimetus oma kohustusi täita. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2022.a määrust tsiviilasjas nr 2-21-16207, mh p-des 5-7 märgitud viited). Kohus leiab, et käesolevalt ei esine mõjuvat põhjust puudutatud isikule juhatuse asendusliikme määramiseks. Puudutatud isiku juhatus astus tagasi vähem kui kaks kuud enne kohtule avalduse esitamist ning avaldusest ei nähtu, mida on püütud teha uue juhatuse valimiseks. Avaldaja ei ole kirjeldanud, kas ja millal oleks püütud kokku kutsuda uut üldkoosolekut, et valida uusi juhatuse liikmeid või otsustada nt valitseja määramist. Avaldusest ei nähtu ka nt objektiivseid põhjuseid, miks üldkoosoleku kokkukutsumine oleks mingil põhjusel võimatu. Kohtu hinnangul ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks KrtS § 25 lg 1 mõttes olukorda, kus ühel üldkoosolekul astub juhatus tagasi ja kohe ei suudetud valida uut juhatust. Tegemist on vaid ajutise tõrkega korteriühistu juhtimises ja ühistu liikmed peavad tegema pingutusi, et seda olukorda lahendada. Kohus selgitab, et üldkoosoleku võivad kokku kutsuda ka 1/10 liikmetest (KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 3 ja 4)- puuduvad viited, et liikmed oleks püüdnud uut koosolekut kokku kutsuda. Kohus selgitab, et seni kuni pole uut juhatust valitud, esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt (KrtS § 24 lg 4). Seega pole korteriühistu juhtimisvõimetu nagu on avaldaja avalduses märkinud. Kohus juhib tähelepanu, kui uue juhatuse valimine ei õnnestunud seetõttu, et ükski korteriomanik ei soovinud juhatuse liikme kohustusi täita, võib juhatuse moodustada ka n.ö mitteliikmetest- st juhatuse liikmeteks võib nö palgata füüsilisi isikuid (KrtS § 24 lg 1, MTÜS § 26 lg 2). Samuti võib korteriühistust juhtida läbi valitseja valimise (KrtS § 26). Korteriühistul on seega erinevaid võimalusi juhtimisõigusliku isiku määramiseks. Enne kohtusse pöördumist tuleb ära kasutada kõik võimalused kohtuväliselt juhatuse valimiseks. Kui kõik nimetatud võimalused on ammendud ja juhatust pole valitud juba pikema aja jooksul, saab eeldada mõjuva põhjuse esinemist kohtu kaudu juhatuse asendusliikme määramiseks. Kuna käesolevalt ei esine kohtu hinnangul KrtS § 25 lg 1 märgitud eelduseid juhatuse asendusliikmete määramiseks, on avaldaja esitatud avaldus õiguslikult perspektiivitu ning kohus avaldust menetleda ei saa. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.
Menetluskulude jaotus Kuna kohus keeldub asja menetlemisest, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikul tekkinud menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.