lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-18056/3

Ühinguõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 03.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-18056/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu80142850(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-24-18056

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-18056

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: A.S. (isikukood: XXX; e-post:); Puudutatud isik: Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu (registrikood: 80142850; e-post:)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

A.S. avaldus Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast A.S. avaldust Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud A.S.-i kanda.
2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest asjas ei ole puudutatud isikul tekkinud menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetluse käik A.S. (avaldaja) esitas 28.11.2024 Tartu Maakohtule avalduse KrtS § 25 lg 1 alusel Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. Avalduse kohaselt astus 02.10.2024 koosolekul juhatus tagasi klausliga, et nad tööd ei tee. Uut juhatust ei suudetud valida. Korteriühistu on praeguses olukorras muutunud juhtimisvõimetuks. Ka on endine juhatuse liige sõlminud pärast ametiaja lõppu lepingu uue haldusfirmaga, milleks tal ei olnud enam liikmete volitust. Avaldaja palus määrata ennast juhatuse asendusliikmeks, sest ta omab võimet ja varasemat kogemust selle ühistu juhtimisel (aastatel 2001-2020). Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Karts § 25 lg 1 kohaselt võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu asendusliikme määramist. Õiguskirjanduse ja kehtiva kohtupraktika kohaselt on juhatuse liikmete määramine eelkõige korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ning kohus saab sekkuda vaid erandlikel juhtudel kui selleks esineb mõjuv põhjus ning muud meetmed on ammendunud või puuduvad. Kohus saab juhatuse asendusliikme määrata, kui korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud, see ei ole objektiivselt võimalik või juhatuse liikmel on ajutine või kestev võimetus oma kohustusi täita. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2022.a määrust tsiviilasjas nr 2-21-16207, mh p-des 5-7 märgitud viited). Kohus leiab, et käesolevalt ei esine mõjuvat põhjust puudutatud isikule juhatuse asendusliikme määramiseks. Puudutatud isiku juhatus astus tagasi vähem kui kaks kuud enne kohtule avalduse esitamist ning avaldusest ei nähtu, mida on püütud teha uue juhatuse valimiseks. Avaldaja ei ole kirjeldanud, kas ja millal oleks püütud kokku kutsuda uut üldkoosolekut, et valida uusi juhatuse liikmeid või otsustada nt valitseja määramist. Avaldusest ei nähtu ka nt objektiivseid põhjuseid, miks üldkoosoleku kokkukutsumine oleks mingil põhjusel võimatu. Kohtu hinnangul ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks KrtS § 25 lg 1 mõttes olukorda, kus ühel üldkoosolekul astub juhatus tagasi ja kohe ei suudetud valida uut juhatust. Tegemist on vaid ajutise tõrkega korteriühistu juhtimises ja ühistu liikmed peavad tegema pingutusi, et seda olukorda lahendada. Kohus selgitab, et üldkoosoleku võivad kokku kutsuda ka 1/10 liikmetest (KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 3 ja 4)- puuduvad viited, et liikmed oleks püüdnud uut koosolekut kokku kutsuda. Kohus selgitab, et seni kuni pole uut juhatust valitud, esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt (KrtS § 24 lg 4). Seega pole korteriühistu juhtimisvõimetu nagu on avaldaja avalduses märkinud. Kohus juhib tähelepanu, kui uue juhatuse valimine ei õnnestunud seetõttu, et ükski korteriomanik ei soovinud juhatuse liikme kohustusi täita, võib juhatuse moodustada ka n.ö mitteliikmetest- st juhatuse liikmeteks võib nö palgata füüsilisi isikuid (KrtS § 24 lg 1, MTÜS § 26 lg 2). Samuti võib korteriühistust juhtida läbi valitseja valimise (KrtS § 26). Korteriühistul on seega erinevaid võimalusi juhtimisõigusliku isiku määramiseks. Enne kohtusse pöördumist tuleb ära kasutada kõik võimalused kohtuväliselt juhatuse valimiseks. Kui kõik nimetatud võimalused on ammendud ja juhatust pole valitud juba pikema aja jooksul, saab eeldada mõjuva põhjuse esinemist kohtu kaudu juhatuse asendusliikme määramiseks. Kuna käesolevalt ei esine kohtu hinnangul KrtS § 25 lg 1 märgitud eelduseid juhatuse asendusliikmete määramiseks, on avaldaja esitatud avaldus õiguslikult perspektiivitu ning kohus avaldust menetleda ei saa. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus Kuna kohus keeldub asja menetlemisest, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikul tekkinud menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium