Muud

Asjaolud ja menetluse käik 1

2-26-2746 J.L esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud, ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on pensionär ning sissetulekuks on 915 eurot (pension). Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 800 000 eurot. Rahalise kohustuse sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot. U.U on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik J.L-i maksejõuetusmenetluses. U.U kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Kohus algatas J.L-i maksejõuetusmenetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks U.U ning tegi usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisik leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei täidaks menetluse eesmärki, kuna võlgniku peamine kohustus tuleneb tahtlikult toime pandud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest, mis FiMS § 50 kohaselt kohustustest vabastamisega ei lõpe. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, tema sissetulekuks on pension ning lähiajal ei ole oodata sissetulekute suurenemist. Usaldusisiku hinnangul ei parandaks maksejõuetusmenetlus ei võlgniku ega võlausaldajate olukorda. Võlgnik on väljendanud valmisolekut maksejõuetusavaldus tagasi võtta ja püüda saavutada Otepää Vallavalitsus-ga kompromiss kahjunõude vähendamiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada. Kohus pidas 06.05.2026 kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Usaldusisik jäi esitatud seisukoha juurde. Võlgnik väljendas soovi sõlmida kokkulepe võlausaldajaga. Võlgnik esitas 08.06.2026 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-26-2746. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ja pankrotiseadus ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. J.L väljendas 08.06.2026 menetlusdokumendis tahet tsiviilasjas nr 2-26-2746 menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu 2

2-26-2746 maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus peatas 09.03.2026 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetluse nr 193/2026/139 (kohtutäitur G.N) ja muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb määrus saata kohtutäiturile võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. FiMS § 18 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Menetluskulude jaotus J.L on maksejõuetusavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg-te 4, 6 kohaselt tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli. TsMS § 150 lg 1 p-des 2, 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. U.U on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 900,24 eurot (sh käibemaks 174,24 eurot). Aruande kohaselt kulus usaldusisikul J.L-i maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi, sealhulgas üks tund suhtlemiseks võlgnikuga tema elukorralduse, varalise seisundi ja maksejõuetusmenetlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, 1,5 tundi suuliste ja kirjalike päringute tegemiseks, kuus tundi kogutud teabe läbivaatamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks ning 2,5 tundi vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku tegevusaruande koostamiseks. Usaldusisik taotleb tasu määramist tunnitasuga 66 eurot ning palub tasu välja maksta riigi vahenditest OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta sätestatud alustel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määramisel arvestab kohus tema ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus määrata tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

3

2-26-2746 PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu suuremas summas kui tasu määramise ajal kehtiv töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäär. Alates 01.04.2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu määra ja hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu määr 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta. Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ning kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne pankrotiavalduse läbivaatamist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja või avaldaja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja seadusest ei tulene teisiti. Ka TsMS § 172 lg 7 teine lause näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab usaldusisiku esitatud ajakulu 11 tundi menetluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks. Rakendades justiitsministri määruses sätestatud tunnitasu 66 eurot, on usaldusisiku tasu 726 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot. Seega on usaldusisiku tasu kokku 900,24 eurot. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad vahendid usaldusisiku tasu tasumiseks. Arvestades FIMS § 54 lg-s 1 sätestatud usaldusisiku õigust saada oma töö eest tasu ning PankrS § 23 lg-s 4 sätestatut, peab kohus põhjendatuks hüvitada usaldusisiku tasu riigi vahenditest. Määratud tasu jääb alla PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmäära ning see tuleb välja maksta usaldusisiku taotluses märgitud OÜ Õigusbüroo Faktootum pangakontole. FIMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisik, võlgnik ja võlausaldaja usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.