Muud

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

Võlausaldaja ei ole selle vastu, et algatada kohustustest vabastamise menetlus. Anda võlgnikule täiendav tähtaeg andmete esitamiseks. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja (30.01.2026) esitada tõendid selle kohta, et ta on ennast töötukassas arvele võtnud ning avanud endale pangas konto, kuhu laekuvad kõik tema sissetulekud. Samuti esitada andmed enda kohustuse (hüpoteeklaenu) ning andmed tervise ja töövõime hindamise kohta. Kohus pikendas 30.01.2026 andmete esitamise tähtaega nädala võrra.

Kohtuistungil 14.01.2026 selgus, et võlgnik ei ole usaldusisikule avaldanud oma kohustust, mida ta tasub Swedbank pangale, kuid mis ei ole tema nimel- kohustus on H.M-i nimel. Isik H.M kinnitas kohtule saadetud kirjas, et Z.O sissetulek laekub H.M-i kontole. Kohus andis 14.01.2026 toimunud kohtuistungil võlgnikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks tema majandusliku olukorra kohta ning kohustas teda esitama tõendid töötuna arvele võtmise, pangakonto avamise, kohustuste ning terviseseisundi ja töövõime hindamise kohta. Võlgniku taotlusel pikendati nimetatud tähtaega. Vaatamata sellele esitas võlgnik kohtule üksnes laenulepingu. Võlgnik ei esitanud andmeid pangakonto avamise kohta ega muid kohtu nõutud andmeid. Kohus tegi päringu Eesti Töötukassasse ning krediidiasutustesse, et kontrollida andmeid võlgniku töötuna arveloleku ja pangakontode olemasolu kohta. Päringute tulemusel selgus, et võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 11.02.2026, kuid tema nimel ei ole Eesti krediidiasutustes avatud arvelduskontosid. Kohus leiab, et võlgnik ei täitnud talle antud täiendavast tähtajast ja tähtaja pikendamisest hoolimata oma kohustust anda kohtule ja usaldusisikule täielik ülevaade oma majanduslikust olukorrast. Võlgnik on esitanud usaldusisikule ebatäielikud andmed oma võlausaldajate ja kohustuste kohta, pikka aega on ta takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FiMS § 45 lg 2 p 4) sellega, et tema sissetulek laekub kolmanda isiku pangakontole. Seda takistust ei ole võlgnik kõrvaldanud ka käesoleva menetluse kestel. Need on asjaolud, mis FiMS § 45 lg 2 p 4 ja p 5 järgi võivad olla kohtule aluseks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Seetõttu ei ole kohtul ka võimalik hinnata võlgniku tegelikku varalist seisundit ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamise võimalikkust. Kohus leiab, et tegemist on vähemalt raske hooletusega FIMS § 45 lg 3 p 4 ja 5 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele, toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Töötasu alammäär 2024 oli 820 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäär oli 164 eurot. Usaldusisiku tunnitasu 125 eurot ei ületa ülemmäära. Seega tuleb usaldusisiku tasuks määrata 9,20 x 125=1150 eurot (käibemaksuta). Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo W.V OÜ käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb usaldusisikule hüvitada tasu koos käibemaksuga. Arvestades käibemaksumäära 24%, on usaldusisiku tasu koos käibemaksuga kokku 1426 eurot. Usaldusisik palub mõista tasu osaliselt välja kohtu deposiidikontole makstud vahenditest. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud. PankrS § 23 lg 5 järgi Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohtu 14.05.2024.a määrusega on kohus kohustanud võlausaldajat tasuma kohtu deposiidikontole 1000 eurot usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks. Võlausaldaja TARVENT OÜ tasus nõutud deposiidimakse 22.05.2024.a. Seega tuleb usaldusisiku tasu 1000 eurot maksta välja kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvel. Deposiidikontole kantud summat ületav usaldusisiku tasu osa summas 426 eurot (1426,00 – 1000) tuleb mõista välja võlgnikult usaldusisiku kasuks. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu tasumiseks. Arvestades usaldusisiku taotlust ning TsMS § 183 lg-s 2 sätestatut, annab kohus võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest summas 426 eurot. TsMS § 172 lg 8 ja § 183 lg 2 teise lause kohaselt jäävad menetlusabina kantud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.