Aktiva Finance Group OÜ hagi P.Y vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
777,42 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: P.Y (isikukood XXX,
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta P.Y kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning edasikaebamise kord.
4.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 655,01 euro saamiseks. Kohus tegi 06.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 16.04.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Aktiva Finance Group OÜ nõue P.Y vastu 655,01 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 17.04.2024 kohustas hagejat esitama oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hagiavaldus esitati kohtule 26.04.2024.
2.Kohus 16.05.2024 jättis hagi käiguta ning selgitas hagejale, et 26.04.2024 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks tarbija regulaarsete kulude suurust. Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma pangakonto väljavõtet küsimata ja seda analüüsimata. Juba ainuüksi sellest lähtuvalt on kaheldav, et krediidiandjal oli võimalik veenduda tarbija krediidivõimelisuses. Seega on võimalik, et esialgne võlausaldaja on rikkunud KAVS § 49 lg 1 p 1-7 ja lisaks Finantsinspektsiooni juhendites laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks toodut. Kohtu ette pole mh toodud: - pole esitatud pangakontolt nähtuvate kulude, tulude analüüsi, mille põhjal saaks kohus tuvastada, et krediidiandja veendumus tarbija krediidivõime osas oli põhjendatud (st regulaarsete sissetulekute ja regulaarsete igakuiste kohustuste osas); - asjaolusid, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust; - asjaolusid, et oleks kontrollitud teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid, väljavõtteid laenujäägi kohta; - pole esitatud asjaoludena, et oleks arvestatud muude regulaarsete kuludega, nt toit, eluaseme kulu, tervis/ hügieen, vaba aeg, transport, riided/jalanõud. Ka palus kohus hagejal selgitada, kuidas tõendab esialgse võlausaldaja poolt maksehäireregistri kontrollimist hagiavalduse lisana nr 7 esitatud Taust.ee väljatrükk, mis sisaldab kirjeid mis on nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisest hilisema kuupäevaga. Kohus selgitas ka, et hagiavalduses toodud kujul (tabel, millest ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst inglise keelne) esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on Pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid. Kohus kohustas hagejat täpsustama asjaolusid seoses esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Kohus selgitas, vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise tagajärgi ning märkis, et hetkel hagiavalduses toodud selgitused seoses esialgse võlausaldaja poolt kostja krediidivõimelisuse hindamisega ja tõendid ei pruugi kohtu hinnangul olla piisavad kinnitamaks, et kostjale laenu väljastamisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esineda võivad alused VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse tegemiseks, s.o tagasimaksete uuesti määramiseks. Ka tuleb hagejal sellises olukorras hinnata, kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Sissenõudmiskulude osas selgitas kohus hagejale, et hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid muude makseviivitusega seotud toimingute tegemist.
3.Hageja esitas 04.06.2024 hagi täpsustuse.
4.Kohus võttis hagi 19.06.2024 menetlusse märkides, et menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide 2(10)
kättetoimetamisest. Kohus selgitas määruses, et juhul, kui menetlusosaline soovib enda ärakuulamist käesolevas tsiviilasjas, tuleb vastavasisuline taotlus kohtule esitada 14 päeva jooksul arvates hagi menetlusse võtva kohtumääruse kättetoimetamisest.
5.Kohus. Hageja seisukohad
6.Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
6.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 29.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. L89009338338 tulenev põhivõlgnevus 500,00 eurot, intress 44,92 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 66,40 eurot;
6.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 22,9% aastas tagastamata krediidisummalt alates 27.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
7.Hageja selgitab, et AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja P.Y (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 29.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr. L89009338338, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,62% aastas ja intressimäär 22,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 500,00 eurot, intressimäära 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.08.2028, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 35,00 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni, s.o 10.09.2023. AS Inbank Finance loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas selgitas hageja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Laenuandja sai päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1119,38 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 300,00 eurot (Lisa 6). Inbank arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 16,75 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 852,63 eurot (1119,38-250,00-16,75). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, kostjalt ei ole toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2023 summas 44,92 eurot (10,86+9,48+9,71+9,63+5,24). Intress perioodi 11.09.2023 kuni 27.09.2023 eest on 5,24 eurot (484,28 x 22,90% / 360 x päevade arv 17) Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 29.07.2022 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 2) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 27.09.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.06.2023 - 10.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 12.10.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot 8.11.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 4.01.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine 3(10)
telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 66,40 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 500,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 27.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 500,00 eurot x 22,9% aastas = 114,50 eurot.
8.04.06.2024 selgitas hageja täiendavalt, et kostja sai lepingu nr. L89009338338 alusel laenu summas 500,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 156,03 eurot (35,00 eurot lepingutasu katteks + 89,65 eurot intressi katteks + 26,10 eurot haldustasu katteks + 0,28 eurot viivise katteks + 5,00 eurot võlateavituse katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 343,97 eurot (500,00-156,03). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Tsiviilasjade nr 2-22-125333, 2-22-132436, 2-22-122828 otsuses 27.11.2023 a. punktis 21 on kohus seisukohal, et hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu. Hageja märkis, et tõendab makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma tööprogrammist, mille esitas seisukohas. Kostja seisukohad
9.Kostjale on hagiavaldus, puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 21.08.2024. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (04.09.2024) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud. Kohtu põhjendused
10.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses selgitanud pooltele, et enda ärakuulamise soovist tuleb teatada kohtule 14 päeva jooksul arvates hagi menetlusse võtva kohtumääruse kättetoimetamisest. Sellisest soovist pooled kohtule teatanud ei ole. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema 4(10)
nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja nõuded kostja vastu tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 29.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89009338338, mille kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule kostja poolt 29.07.2022 digitaalselt allkirjastatud laenulepingu. Kostja poolt allkirjastatud dokument koosneb teenuselepingust, maksegraafikust, laenulepingu tingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest (dtl 35-41). Asjaolu, et lepingus kokku lepitud summa, 500 eurot, on kostjale välja makstud, tõendab hageja maksekorralduse nr 122465 debiteerimise teatisega (dtl 54). Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal on lepingust tulenev kohustus maksta laen tagasi osamaksetena (laenu põhitingimused, dtl 35)
13.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
14.Esmalt kontrollib kohus, kas lepingus märgitud krediidi kulukuse määr jääb VÕS § 406 2 lg 1 sätestatud piiridesse. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 29.07.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16.30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 48,90%. Hageja nõude aluseks oleva laenulepingu kohaselt oli kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr 40,62%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 500,00 eurot, intressimäära 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.08.2028, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 35,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning sai tulemuseks 42,12%. Kuivõrd kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 5(10)
18.Kostja krediidivõimelisuse hindamisega seoses selgitas hageja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Laenuandja sai päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1119,38 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 300,00 eurot. Inbank arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250,00 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 16,75 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 852,63 eurot (1119,38-250,00-16,75). Tõenditena esitas hageja kohtule kostja laenutaotluse (dtl 52) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 53) ning hagiavalduse tekstis tabelina info:
19.Kohus 16.05.2024 määruses selgitas hagejale, et krediidiandjal on kohustus enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas hagiavalduse lisana 7 (dtl 53) esitatud Taust.ee väljavõte, mis sisaldab kirjeid, mis on nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisest hilisema kuupäevaga, tõendab esialgse võlausaldaja poolt maksehäireregistri kontrollimist. Ka juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et pensioniregistrist sissetulekute kontrollimise kohta hagiavalduses lisatud tabelist ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst inglise keelne. Kohus selgitas, et sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid. 04.06.2024 esitatud menetlusdokumendis hageja eeltoodud tõendite osas täiendavaid selgitusi ei andnud.
20.Hagiavalduse kohaselt on kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud kostja igakuiseks sissetulekuks 1119,38 eurot, millest on maha arvestatud regulaarsed majapidamiskulud krediidiandja poolt kindlaks määratud summas 250 eurot ning lepingu sõlmimisel kostjale tekkiv igakuine kohustus 16,75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. Nagu kohus ka 16.05.2024 hagejale selgitas, siis hagiavalduses toodud väljavõtet EMTA registri andmetest ei ole võimalik seostada mitte ühegi füüsilise isikuga. Samuti ei ole esitatust võimalik tuvastada, millal on päring tehtud. Laenutaotluse kohaselt on kostja aga krediidiandjale teatanud, et temal on igakuised kohustused summas 300 eurot (dtl 52) kuid hagiavalduses toodud kirjeldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks nimetatud kostja kohustusi tema krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
21.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks
6(10)
laenusaaja regulaarsete sissetulekute suurust ega ole krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustustega.
22.Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Nagu kohus eelpool välja tõi, ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millele tuginedes oleks võimalik jõuda seisukohale, et nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli kostja keskmine regulaarne sissetulek Maksu- ja Tolliameti andmetel 1119,38 eurot. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et kostjalt oleks tema kohustuste osas küsitud täiendavat informatsiooni. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei anna mitte mingit informatsiooni selle kohta, kas kostjal oli laenulepingu sõlmimise ajal kohustusi teiste krediidiandjate ees ning kui suured need kohustused olid. Kostja on avaldanud, et temal on igakuised püsikohustused, nimetatud summaga ei ole krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud ega ole selgitanud, millistel asjaoludel selline otsustus tehti. Laenutaotluses puuduvad selgitused, mida on krediidiandja kohustuste all silmas pidanud, on need igakuised püsikulud, kohustused teiste krediidiandjate ees või midagi kolmandat. Krediidiandja pidanuks enne kostjaga lepingu sõlmimist küsima temalt täiendavat informatsiooni, sh pangakonto väljavõtet. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Ka väike kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isiku kõik muud kohustused kokku on igakuiselt suuremad kui tema regulaarne sissetulek.
23.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 22,9% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal (29.07.2022) 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid sh laenuhaldustasu.
26.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui 7(10)
need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse, oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
28.Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingust tulenev võlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni, s.o 10.09.2023. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
29.04.06.2024 seisukohas hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kostja on lepinguga seoses teinud tagasimakseid kogusummas 156,03 eurot (dtl 77).
30.Kohtule koos hagiavaldusega esitatud maksegraafikust (dtl 39-37) tulenevalt ei ole hageja nõue, seoses krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega, sissenõutavaks muutunud. Hageja on ümberarvestust tehes arvestanud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed põhinõude katteks. Arvestades kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed tasutuks põhiosa katteks on kostja tasunud täielikult kõik graafikujärgsed osamaksed kuni 10.09.2025 ning 10.10.2025 osamakse on tasutud osaliselt.
31.Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ei sissenõudmiskulusid ega ka viivist.
32.Hageja esitas 04.06.2024 alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu. Kohus on seisukohal, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et kostja oma kohustust tulevikus ei täidaks. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale, et ta ei kavatse tulevasi makseid tasuda või, et hageja oleks tuvastanud kostja majanduslikult halva seisundi, mis takistaks makseid tulevikus teha, samuti et esineks mõni muu põhjus, miks kostja oma kohustust graafiku järgi täita ei saa või ei plaani seda teha.
33.Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tagasimaksete ümberarvestuse kohaselt pole hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks, ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hageja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 8(10)
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
37.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.08.2024, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses kostjale menetlusdokumentide epostiga kättetoimetamine ebaõnnestus ning kohtumenetluses ebaõnnestus hagimaterjalide kostjale kättetoimetamine ka isiklikult allkirja vastu kõikidel kohtule teadaolevatel elukoha aadressidel. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2025 kohtuotsuse, mis jõustus 06.01.2026, resolutsioon:
1.Võtta asja materjali juurde Aktiva Finance Group OÜ 23. oktoobril 2025 esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2024. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P Ylt 343,97 euro ja sellelt viivise (22,90% aastas) väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8,89 eurot ja sellelt 16. novembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ning viivis 22,90% aastas alates
17.novembrist 2025 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 335,08 eurot, mis muutub sissenõutavaks vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4.3 märgitud graafikule ning viivis määraga 22,90% aastas iga osamakse sissenõutavaks muutumisel selle tasumisega viivitamise korral. Ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud. Jätta maakohtu otsus muus osas, muutmata. 3.Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
4.1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt. 4.2 Mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8,89 eurot, 16. novembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ja viivis 22,90% aastas alates 17. novembrist 2025 kuni kohustuse täitmiseni. 4.3 Mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 335,08 eurot, mis muutub sissenõutavaks järgmiselt: Maksepäev 10.12.2025 10.01.2026 10.02.2026 10.03.2026
10.04.2026 7,85 € 10.03.2027 10,14 € 10.02.2028 12,09 € 10.05.2026 8,19 € 10.04.2027 9,94 € 10.03.2028 12,43 € 10.06.2026 8,16 € 10.05.2027 10,26 € 10.04.2028 12,58 € 10.07.2026 8,50 € 10.06.2027 10,34 € 10.05.2028 12,86 € 10.08.2026 8,49 € 10.07.2027 10,65 € 10.06.2028 13,08 € 10.09.2026 8,66 € 10.08.2027 10,75 € 10.07.2028 13,35 € 10.10.2026 8,99 € 10.09.2027 10,97 € 10.08.2028 12,62 € 4.4 Käesoleva otsuse punktis 4.3 märgitud osamakse tasumise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb P Yl tasuda viivist 22,90% aastas alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. 4.5 Jätta Rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista P Ylt välja põhivõlg 343,97 eurot ületavas osas, intress 44,92 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ületavas osas.
5.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtuvälised kulud poolte endi kanda ja kohtukulud 57% ulatuses P Y kanda.
6.Mõista P Ylt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitis 279,30 eurot ja sellelt arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.