Aktiva Finance Group OÜ hagi P.Y vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
422,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: P.Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjali juurde Aktiva Finance Group OÜ 23. oktoobril 2025 esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2024. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P.Y-lt 343,97 euro ja sellelt viivise (22,90% aastas) väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista P.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8,89 eurot ja sellelt 16. novembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ning viivis 22,90% aastas alates 17. novembrist 2025 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti mõista P.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 335,08 eurot, mis muutub sissenõutavaks vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4.3 märgitud graafikule ning viivis määraga 22,90% aastas iga osamakse sissenõutavaks muutumisel selle tasumisega viivitamise korral. Ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud. Jätta maakohtu otsus muus osas, muutmata.
4.1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt.
4.2.Mõista P.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8,89 eurot, 16. novembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ja viivis 22,90% aastas alates 17. novembrist 2025 kuni kohustuse täitmiseni.
4.4.Käesoleva otsuse punktis 4.3 märgitud osamakse tasumise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb P.Y-l tasuda viivist 22,90% aastas alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
4.5.Jätta Rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista P.Y-lt välja põhivõlg 343,97 eurot ületavas osas, intress 44,92 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0,07 eurot ületavas osas.
5.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtuvälised kulud poolte endi kanda ja kohtukulud 57% ulatuses P.Y kanda.
6.Mõista P.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitis 279,30 eurot ja sellelt arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2
2-24-104976
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 05.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.Y-lt (kostja) 655,01 euro väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hageja esitas maakohtule 26.04.2024 hagiavalduse (täiendatud 04.06.2024), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500 eurot, intressi 44,92 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 66,40 eurot, samuti viivise alates 27.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 22,90%. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Inbank (laenuandja) 29.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009338338, mille alusel sai kostja pangalt laenu 500 eurot. Laenu krediidikulukuse määr oli 40,62% aastas ja intressimäär 22,90%. Tagasimaksete tegemise tähtpäev oli iga kuu 10. kuupäev ja laenu tagastamise lõpptähtpäev pidi olema 10.08.2028. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi alates 10.06.2023 osamaksest. Laenuandja saatis kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles laenuandja lepingu 27.09.2023 teatega üles.
4.Laenuandja loovutas oma lepingust tulenevad nõuded 29.09.2023 hagejale.
5.Laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui tema sissetulekud.
6.Kostja tegi laenu tagasimakseid kokku 156,03 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on 27.09.2023 ülesütlemise avaldus toimetu. Kostjal tuleb sellisel juhul tagastada veel tagastamata põhivõlg 343,97 eurot vastavalt ümber arvestatud laenu tagasimakse graafikule. Arvestades, et kostja ei ole aasta vältel täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ega osale ka kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ei tasu tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ka tulevikus. Kostja vastuväited
7.Kostjale toimetati hagiavaldus, puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise määrus kätte avalikult teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
9.Maakohus tuvastas, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad kostja ja panga vahel 29.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89009338338, mille alusel andis pank kostjale laenu 500 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr jääb võlaõigusseaduse
(VÕS)
§ 4062 lg-s 1 sätestatud piiresse. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid 156,03 eurot. 3
2-24-104976
10.Laenuandja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja krediidivõime kontroll ei olnud piisav. Laenuandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja regulaarsete sissetulekute suurust ega arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt laenutaotluses märgitud kohustustega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei võlgne kostja hagejale muud, kui põhivõlg ja seaduses sätestatud ulatuses intress.
11.Hageja nõustus, et laenuandja 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise avaldus on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral toimetu ja kohustus ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. Arvestades kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, on kostja täitnud kuni 10.09.2025 tagasimaksete tegemise ja osaliselt 10.10.2025 tagasimakse tegemise kohustuse.
12.Hageja alternatiivne, tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmise nõue jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 eelduste puudumise tõttu rahuldamata. Hageja väide, et kostja ei ole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, ei anna alust leida, et kostja tulevikus oma kohustust ei täida. Kostja ei ole teatanud hagejale, et ta ei kavatse tulevasi makseid tasuda ja hageja ei oleks tuvastanud kostja majanduslikult halba seisundit, mis takistaks tal makseid tulevikus teha. Samuti ei esine muid põhjusi, miks kostja oma kohustust graafiku järgi täita ei saa või ei plaani seda teha. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et tulevase nõude täitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole pea kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et ta ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Hageja on saatnud kostjale korduvalt ka meeldetuletusi võla kohta, kuid kostja ei ole nendele reageerinud ega võlga tasuma hakanud. Vastustaja seisukoht
15.Kostjale apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja tähtsaadetise abil ei õnnestunud. Kostja ei reageerinud ka e-posti aadressile saadetud teadetele ega vastanud telefonikõnedele. Ringkonnakohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Kostja apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
17.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 alusel asja materjali juurde hageja poolt kohtu nõudel 23.10.2025 esitatud arvelduskonto väljavõtte ja nõude ümberarvestuse.
18.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS 4
2-24-104976 § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus lähtub seega maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (p 9 ülal), sh asjaolust, et laenuandja rikkus kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on laenuandja 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise avaldus toimetu. Maakohus selgitas, et kostja ei võlgne seetõttu hagejale siinsel juhul muud, kui põhivõlg (VÕS § 4034 lg 7). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses neid asjaolusid ja maakohtu järeldusi vaidlustanud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust leides, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata tema alternatiivse lepingu täitmisele suunatud nõude. Ringkonnakohus nõustub sellega.
19.Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (TsMS § 369 lause 1). Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et selle sätte kohaldamise eeldus on käesoleval juhul täidetud. Kostja on praeguseks kohustuse täitmisega viivituses enam kui 2 aastat ja 4 kuud (alates 10.06.2023) ning nii hagejal kui kohtul on temaga ühenduse saamine ebaõnnestunud. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et ta asuks laenulepingut vabatahtlikult täitma. Maakohtu seisukoht, nagu tulnuks hagejal tulevase nõude täitmise hagi rahuldamiseks täiendavalt tuvastada kostja halb majanduslik seisund, on ekslik. Maakohus jättis hageja alternatiivse nõude seega ebaõigesti rahuldamata. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.
20.Maakohus tuvastas, et laenuandja andis kostjale laenu kokku 500 eurot, millest tagastatud on 156,03 eurot. Viimast kinnitab hageja poolt ringkonnakohtule esitatud konto väljavõte (dtl 149–150). Kostja võlgneb hagejale seega 343,97 eurot. Kuna laenuleping kehtib, tuleb võlg tagastada vastavalt hageja koostatud maksegraafikule osamaksetega, mis muutuvad sissenõutavaks lepingus märgitud ajal, st iga kuu 10. kuupäeval.
21.Arvestades kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed põhivõla katteks, oli kostjal ettemaks kuni 2025. a septembrikuu osamakseni ja osaliselt (5,39 euro ulatuses) ka oktoobrikuu osamakse eest. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud seega oktoobrikuu osamakse 1,79 euro ulatuses ja 10. novembri osamakse 7,10 eurot. Ringkonnakohus mõistab seega VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 8,89 eurot. Ülejäänud 335,08 eurot muutub sissenõutavaks osamaksete kaupa ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hageja esitatud 10.12.2025–10.08.2028 kehtivale maksegraafikule (dtl 147–148).
22.Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlgnetavalt summalt lepingujärgses määras 22,90% aastas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel juhul leppisid pooled laenulepingu punktis 6.1 kokku, et intressi ja viivisemäär on 22,90%, mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset määra (lepingu sõlmimise ajal oli see 8% aastas). Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise, s.o 1,79 eurolt alates 11.10.2025 ja 7,10 eurot alates 11.11.2025 kuni 16.11.2025, kokku 0,07 eurot (0,04 + 0,03) ning viivise alates 17.11.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Samuti tuleb kostjal maksta lepingujärgses määras viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral. 5
2-24-104976
23.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt hageja alternatiivse nõude osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kusjuures kohus võib erinevalt jaotada kohtukulud (TsMS § 138 lg 2; § 139 lg 1; § 143) ja kohtuvälised kulud (TsMS § 144, vt nt RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-80-15, p 36).
25.Kohus võtab siinjuures arvesse, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks oli põhjendatud osaliselt, kõrvalnõuded aga põhjendamata. Hagi rahuldatakse 57% ulatuses (343,97 eurot 596,52 eurost, arvestamata viivisenõudega). Siiski ei ole rahaliste nõuete rahuldamise ulatus ainus kulujaotust mõjutav kriteerium (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31). Hageja nõue rajaneb tarbijakrediidilepingul, mida ei sõlmitud korrektselt. Apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud hageja maakohtu järeldust, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Teisalt on kohtusse pöördumine olnud põhjendatud, kuna kostja võlgneb hagejale siiski laenu tagastamata põhiosa. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus poolte kohtuvälised kulud (eelkõige lepingulise esindaja kulud) nende endi kanda, kuid kohtukulud (eelkõige riigilõiv) 57% ulatuses kostja kanda.
26.Hageja tasus nii hagiavalduse kui apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 245 eurot, s.o kokku 490 eurot, millest kostja peab hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitama 279,30 eurot. Ringkonnakohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hüvitatavalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Ülejäänud menetluskulusid ei ole tulenevalt menetluskulude jaotusest vaja rahaliselt kindlaks määrata.
27.Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.