Aktiva Finance Group OÜ hagi C P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4 848,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Harju maakond, 10149 Tallinn, Toompuiestee 35), lepinguline esindaja S R (xxx); Kostja: C P (isikukood xxx; registrijärgne elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 305,03 eurot ja intress 21,92 eurot.
3.Välja mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlgnevuselt 305,03 eurot lepingujärgses määras 22,90% aastas alates 02.02.2026 kuni võlgnevuse (305,03 eurot) tasumiseni.
Välja mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
Põhiosa
Intress VÕS § 94
Osamakse kokku
20.02.2026
58,54 eurot
3,31 eurot
61,85 eurot
20.03.2026
59,66 eurot
3,21 eurot
62,87 eurot
20.04.2026
60,80 eurot
3,10 eurot
63,90 eurot
20.05.2026
61,96 eurot
2,99 eurot
64,95 eurot
20.06.2026
63,14 eurot
2,88 eurot
66,02 eurot
20.07.2026
64,35 eurot
0
64,35 eurot 1
2-24-127186 20.08.2026
65,57 eurot
0
65,57 eurot
20.09.2026
66,82 eurot
0
66,82 eurot
20.10.2026
68,10 eurot
0
68,10 eurot
20.11.2026
69,40 eurot
0
69,40 eurot
20.12.2026
70,72 eurot
0
70,72 eurot
20.01.2027
72,07 eurot
0
72,07 eurot
20.02.2027
73,45 eurot
0
73,45 eurot
20.03.2027
74,85 eurot
0
74,85 eurot
20.04.2027
76,28 eurot
0
76,28 eurot
20.05.2027
77,73 eurot
0
77,73 eurot
20.06.2027
79,22 eurot
0
79,22 eurot
20.07.2027
80,73 eurot
0
80,73 eurot
20.08.2027
82,27 eurot
0
82,27 eurot
20.09.2027
83,84 eurot
0
83,84 eurot
20.10.2027
85,44 eurot
0
85,44 eurot
20.11.2027
87,07 eurot
0
87,07 eurot
20.12.2027
88,73 eurot
0
88,73 eurot
20.01.2028
90,43 eurot
0
90,43 eurot
20.02.2028
92,15 eurot
0
92,15 eurot
20.03.2028
19,10 eurot
0
19,10 eurot
5.Käesoleva otsuse p-s 4 märgitud põhiosa osamakse tasumise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb kostjal C P tasuda viivist 22,90% aastas alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista kostjalt C P välja põhivõlg 949,93 eurot, intress 427,01 eurot, haldustasu 16,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 524,41 eurot.
7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale C P avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt C P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 442,80 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (442,80 eurot) tuleb kostjal C P tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni 2
2-24-127186 täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3127,38 eurot, intress 464,42 eurot, haldustasu 16,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 524,41 eurot ja edasiulatuv viivis alates 25.10.2024 kuni põhinõude summas 3127,38 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 22,9% aastas.
2.Hagi kohaselt xxx AS ja kostja sõlmisid 13.03.2022 laenulepingu nr xxx, millest alusel sai kostja laenu summas 3710 eurot. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu, mis lepingu kohaselt on 74,20 eurot, seega väljastati kostjale laenu summas 3635,80 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 27,34%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.12.2023.a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse edastamise seisuga, s.o 29.12.2023, oli kostjal tagastamata 19.-21. osamaksete maksed, s.o 20.10.2023 kuni 20.12.2023. 30.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 31.01.2024 loovutas xxx AS kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kohtu põhjendused
3.Kostja sai 02.10.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 26.10.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas 3
2-24-127186 on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. xxx AS ja kostja sõlmisid 14.03.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 3710 eurot ning pidi tagastamata laenusumma koos sellelt arvestatud intressiga (22,9% aastas) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.
5.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,95%= 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 27,34% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.xxx AS saatis 29.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 30.01.2024 saatis xxx AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta kostja aadressile xxx. Kohus on tuvastanud, et kostja sai krediiti 3710 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist 4
2-24-127186 kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja konto väljavõtte ja krediidianalüüsi. Krediidianalüüsist nähtub kohtule, et laenuandja lähtus kostja keskmisest sissetulekust 330 eurot, sellest, et kostjal on 1 ülalpeetav ja puuduvad muud finantskohustused. Hagi kohaselt jäi kostjale pärast laenumakse tasumist (74,20 eurot) kätte 255,80 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub kohtule, et kostja peamine sissetulek 16.01.2022 - 16.03.2022 perioodil oli töötutoetus. Töist sissetulekut sai kostja üksnes 1 korral 12.03.2022 summas 1300 eurot. Kohtu hinnangul ühe ainsa 12.03.2022 ülekande järgi pole võimalik asuda seisukohale, et kostjal oli regulaarne sissetulek, mille arvelt sai kostja laenu tagasi maksta. Samuti on kohus seda meelt, et summast 255,80 eurot ühes kuus ei piisa kostja ja tema 1 ülalpeetava majandamis- ja igapäevaste kulude katteks. Kogutud andmetel ei saanud krediidiandjas tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6). Kohus loeb tuvastatus, et krediidiandja rikkus kostjaga laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
11.Hageja 26.01.2026 ümberarvestuse kohaselt sai kostja laenu enda kontole summas 3635,80 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 20.04.2022 – 20.03.2028. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 1587,16 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostjalt toimunud laekumine hagejale summas 130 eurot, seega on kostja tagasimakseid kokku teinud 1587,16 + 130 = 1717,16 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa 1458,35 eurot ja intress 258,81 eurot. Tasumata seega põhiosa 2177,45 eurot ja intress 68,58 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 20.04.2022 – 20.07.2025 täielikult ning 20.08.2025 osaliselt. Hageja tõi esile, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga 30.01.2024 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, palub hageja hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 305,03 eurot ja intress summas 21,92 eurot (s.o osamaksed 20.08.2025 – 20.01.2026) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses määras. 5
2-24-127186
12.Hagile lisatud lepingust ja maksekorraldusest nähtub, et kostja sai krediiti 3 635,80 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on kostja saanud seega laenu 3 635,80 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks lepingu kehtivuse ajal 1587,16 eurot. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 30.01.2024 ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Uuesti määratud maksete järgi on 22.01.2026 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 305,03 eurot ja seadusjärgne intress summas 21,92 eurot. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 305,03 eurot ja intressi 21,92 eurot.
13.Hageja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva võlgnevuse alates 20.02.2026 ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed ja seadusjärgses määras intressi maksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud osamaksete tagastamise graafikule.
14.Hageja taotleb, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista laenu põhiosalt viivis lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas põhiosa summadelt, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel juhul leppisid tarbijakrediidilepingu pooled lepingu p-s 2 kokku, et intressi ja viivisemäär on 22,90%, mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset määra. Seega on hageja nõue põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-104976, p 22). Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise lepingujärgses määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. TsMS § 484 2 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2,5 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele maksimaalselt 2 tundi. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 820 eurot (560+20+240).
6
2-24-127186
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 54% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 442,80 eurot (54% 820 eurolt) ning viivis menetluskuludelt (442,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
18.Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.