Kohtulahend

Ärakiri Kohtuasi 1-09-9643

MÄÄRUS

Rakveres, 31.03.2011 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Merle Kaegas juuresolekul, prokurör Enn Pustak osavõtul Vaatas läbi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna esitatud erakorralise ettekande I.K (I.K) suhtes. Kohtuistungist võttis osa I.K ja kriminaalhooldusametnik Getlin Klement Viru Vangla kriminaalhooldusosakond on 21.02.2011.a. teinud erakorralise ettekande I.K kohta kriminaalasjas nr 1-09-9643. Viru Maakohtu 17.11.2009.a. kohtuotsusega tunnistati I.K süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 4 kuu vangistusega. Eelvangistuses viibitud aja mahaarvamisel jäi karistust kanda 11 kuud ja 2 päeva vangistust, nimetatud karistust kohaldati tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Katseajaks allutati ta käitumiskontrollile ja kohustati katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 10.06.2010 kohtumäärusega pikendati katseaega 3 kuu võrra kuna I.K oli rikkunud registreerimiskohustust. 09.08.2010 kohtumäärusega pöörati registreerimiskohustuse rikkumise tõttu I.K kandmata karistus 11 kuud 2 päeva vangistust täitmisele ja asendati KarS § 69 alusel 332 tunni üldkasuliku tööga, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Käesolevast erakorralisest ettekandest nähtub, et I.K rikub jätkuvalt registreerimisele ilmumise kohustust ja pole esitanud andmeid üldkasuliku töö tegemise kohta. Märgitakse, et 17-st registreerimisest on I.K kohal käinud vaid viiel korral. Taotletakse I.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kuna I.K hoidis kõrvale kohtuotsuse täitmisest taotles kriminaalhooldusametnik tema vahistamist. 18.03.2011.a. vahistamismääruse alusel peeti I.K kinni 28.03.2011. Kriminaalhooldusosakonna kirjast kohtule nähtub, et I.K on sooritanud üldkasulikku tööd 178 tundi, seega on tegemata üldkasuliku tööd 154 tundi. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde ja palus kandmata karistus täitmisele pöörata. Tema ütlustest kohtuistungil nähtub, et I.K ei ilmunud esimeste kutsete peale ja seega venis ka üldkasuliku tööga alustamine. I.K kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab registreerimiskohustuse rikkumist ja seda, et üldkasuliku töö tegemata tundide arv on 154. Registreerimiskohustuse rikkumist põhjendab ta unustamise, samuti kartusega. Väidab, et üldkasulikku tööd ei suutnud täies mahus teha kuna peres tekkis raske materiaalne olukord ja ta pidi tegema juhutöid. Prokurör leidis, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud, tegemata üldkasulik töö tuleb asendada vangistusega 2 kuud 17 päeva. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele erakorralises ettekandes toodud motiividel. 154 tundi üldkasulikku tööd vastab KarS § 69 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud ja 17 päeva. Kohtuistungil on tõendamist leidnud registreerimiskohustuse korduvad rikkumised, samuti see, et I.K pole tähtaegselt sooritanud üldkasulikku tööd kohtumäärusega määratud mahus. Mõjuvaid põhjusi oma kohustuste täitmata jätmise kohta I.K ei esitanud. I.K on pika aja vältel lubamatu ükskõiksusega suhtunud kohtuotsusega temale pandud kohustuste täitmisesse, ta pole teinud õigeid järeldusi varasematest erakorralistest ettekannetest. Jättes õigeaegselt ilmumata esimesele kokkusaamisele kriminaalhooldajaga venitas ta tahtlikult ka üldkasuliku töö tegemise alustamisega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432 kohus