If P&C Insurance AS avaldus D.S. vastu kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1201 eurot 32 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Puudutatud isik D.S. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
26. august 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada If P&C Insurance AS-i avaldus.
2.Mõista D.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja kahju 971 eurot ja 25. aprilli 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 108 eurot 94 senti.
3.Mõista D.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (971 eurot) alates 26. aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud D.S.-i kanda.
5.Mõista D.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulud 250 eurot (käibemaksuta).
6.D.S.-il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716568593.
OÜ
arvelduskontole
8.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ei ole
vaidlustatav (TsMS § 178 lg 2)
ASJAOLUD
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 25. aprillil 2024 Tartu Maakohtule avalduse D.S.-i (puudutatud isik) vastu, milles palus välja mõista kahju 971 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 108 eurot 94 senti ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Avalduse kohaselt toimus 18. aprillil 2023 aadressil xxxxxxxxx, xxxxx linn tulekahju, mille tõttu sai kannatada korter nr xx. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is. Päästeameti info kohaselt sai tulekahju alguse puudutatud isikule kuuluva korteri rõdult (korter asukohagaxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn). Avaldaja on tasunud kahju kannatanud korteri omanikule 5. mail 2023 remondi hüvitamiseks 971 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isikule 9. mail 2023 nõudekirja, milles soovis remondi maksumuse hüvitamist. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Toimiku materjalidest nähtub, et kahju on tekkinud korter nr xx rõdul toimunud põlengust, mille käigus sai suitsu- ja tahmakahjustusi korteri nr xx rõdu. Avaldusele lisatud Päästeameti 8. mai 2023. a vastuskirjast nähtub, et tulekahju sai alguse korter nr xx rõdul olevast plastikust lillekastist ning põletas kogu rõdul olevad põlevasjad. Arvatav tulekahju tekkepõhjus on kustutamata suitsukoni sattumine lillekasti turbamulda, millest tekkis põleng. Päästeameti sõnul ei ole võimalik tuvastada tulekahju tekitajat. Avaldaja vastuse kohaselt puudub vaidlus, et tulekahju sai alguse korteri nr xx rõdult. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse, kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku väited, et rõdu süttis kellegi teise poolt sinna visatud suitsukonist, tõendamata ja tuleb eeldada puudutatud isiku vastutust kahju eest. Avaldaja hinnangul on tõendamata puudutatud isiku väide, et kahju suurus on ülepaisutatud. Avaldaja on tõendanud kahju suurust hinnapakkumisega.
2.Puudutatud isik nõuet ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku sõnul puudub avaldajal alus väita, et tema peab korter xx remondikulud tasuma, kuivõrd ka Päästeameti tõendil on kirjas, et tulekahju tekitajat ei ole võimalik tuvastada. Puudutatud isiku sõnul elab xxxxxxxxxxxx korteris tema isa, kes ei olnud tulekahju tekkimise ajal kodus. Suitsukoni päritolu ei ole teada. Puudutatud isiku hinnangul on kahju hüvitamise hinnaks määratud ebarealistlikult suurumma.
3.26. augustil 2024 toimunud kohtuistungil jäi puudutatud isik varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Puudutatud isiku sõnul löödi tema isa rõdu aken sisse, et minna vaatama, kas keegi on korteris ning korter oli tühi. Suitsukoni sattus rõdu ääres olevasse lillepotti, tulekahju tekitajat ei ole võimalik tuvastada, ilmselt suitsetas keegi kuskil ja koni kukkus tuulega lillepotti. Puudutatud isiku sõnul on tema isa suitsetaja. Avaldaja soovib lähtuda senisest kohtupraktikast, mille kohaselt on praegu tuvastatud, kust kahju alguse sai ja puudutatud isik peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole kahju tekkimises süüdi.
4.Puudutatud isik edastas kohtule 30. augustil 2024 Päästeameti vastuse päringule, mille kohaselt Päästeamet sündmuse lahendamisel ulatuslikku valduse läbivaatust ei teostanud, kustutustööd toimusid rõdu pealt ja korterisse siseneti tule leviku kontrollimiseks. Inimesi korteris kustutustööde käigus ei kohatud.
5.Avaldaja vastuse kohaselt on omanik korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset
kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Tulekahju tekkimine ja selle tagajärjel tahma- ja põletuskahjude tekkimine ületab tavapärase kasutuse mõjud. Korteriomanik peab korraldama eelmainitud kohustuste täitmise ka ajal, millal ta ise ei viibi kohapeal. Avaldaja hinnangul ei saa välistada, et korteri valdaja lahkus peale rõdu süütamist ning tõendid ei ole piisavad puudutatud isiku vastutusest vabanemiseks.
6.Puudutatud isik esitas 4. detsembril 2024 oma lõpliku seisukoha, milles kordas oma varasemaid seisukohti, kuid lisas, et kui kohus jõuab järeldusele, et ta on kahju tekkimises süüdi, siis palub puudutatud isik kohtul kaaluda väljamõistetava hüvitise summa vähendamist.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 971 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 108 eurot 94 senti ja viivise alates 26. aprillist 2024 põhinõudelt 971 eurot kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Avaldaja nõude aluseks on kahjujuhtum, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikule kuuluva korteri rõdult alguse saanud tulekahju tagajärjel kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 971 eurot.
9.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 3 mõttes. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4, vt ka RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 43; RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 14). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 15; RKTKo 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 27)): -
teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
-
teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS §-d 115 lg 1 ja 103 lg 1);
-
kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
-
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Teine korteriomanik (puudutatud isik) peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 11, RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 22). Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik
(puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 49). Mitte igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu ei tähenda veel vääramatut jõudu. Seaduse kohaselt peab asjaolu saabumine olema ootamatu ja selline, et võlgnikult ei saa mõistlikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Asjaolu, mille tekkimine oli võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks lugeda ei saa. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud kahju hüvitamise eeldusi, kuid puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema rikkumine on vabandatav. Avaldaja on tõendanud, et tulekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri rõdult. Päästeameti vastuse (dtl 16) kohaselt toimus tulekahju 18. aprillil 2023 kell 18:14 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rõdul. Tulekahju sai alguse rõdul olevast plastikust lillekastist ning põletas rõdul olevad põlevasjad. Arvatava tulekahju tekkepõhjus on kustutamata suitsukoni sattumine lillekasti turbamulda, millest tekkis ka põleng. Päästeameti vastuse kohaselt ei ole tulekahju tekitajat võimalik tuvastada. Puudutatud isik ei ole eeltuvastatud asjaoludele ka vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tuvastatav, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju naabri rõdule. xxxxxxxxxxxx korteri rõdu sai osaliselt suitsu- ja tahmakahjustusi (kahjuteade dtl 7, fotod dtl 8-12, tehtud tööd hinnapakkumise alusel dtl 17). Seega ei ole puudutatud isik täitnud korteriomandi korrashoiukohustust nõuetepäraselt. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Kuna puudutatud isiku korteris toimus kahjujuhtum, siis on puudutatud isik rikkunud oma kohustust, mille kohaselt puudutatud isik peab oma eri- ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik leiab, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi ja et tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik väidab, et tegemist ei olnud tema korteris elanud isa suitsukoniga, vaid tõenäoliselt sattus suitsukoni lillepotti tuulega. Puudutatud isiku sõnul on korteriühistul ka varasemalt olnud probleeme sellega, et rõdudelt visatakse suitsukonisid alla. Puudutatud isik esitas Lõuna Päästekeskuse 30. augusti 2024. a vastuse päringule (dtl 67), milles Päästeamet märgib, et 18. aprilli 2023. a sündmuse lahendamisel ulatuslikku valduse ülevaatust ei teostatud, kustutustööd toimusid rõdu pealt ja korterisse siseneti tule leviku kontrollimiseks. Inimesi korteris kustutustööde käigus ei kohatud. Kohus möönab, et suitsukoni võib sattuda rõdu lillepotti ka tuulega, kuid samas leiab, et praegusel juhul ei ole puudutatud isik veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tema korteris olnud isikud ei jätnud suitsukoni ise rõdule lillepotti hõõguma ja tegemist on kellegi teise suitsukoniga. Tulekahju ajal ei olnud küll kedagi kodus, kuid suitsukoni võis seal hõõguda juba mõnda aega. Kohus selgitas puudutatud isikule kohtuistungil, et puudutatud isikul on kohustus tõendada, et rikkumine oli vabandatav või tema ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kohus juhtis puudutatud isiku tähelepanu ka sellele, et äkki soovib puudutatud isik võtta endale õigusteadmistega esindaja ja esitada seisukoha ning koguda ja esitada asjakohased
tõendid esindaja vahendusel, kuid puudutatud isik ei soovinud seda teha. Kohtuistungil on puudutatud isik kinnitanud, et tema korteris elanud isa suitsetab samuti. Kohus leiab kokkuvõttes, et puudutatud isik ei ole veenvalt põhistanud, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi või et rikkumine on vabandatav. Puudutatud isikul on korteriomanikuna kohustus hoolitseda selle eest, et tema korteriomandist ei tekiks kahju teistele isikutele. Puudutatud isiku esitatud Päästeameti tõend selle kohta, et tulekahju ajal ei olnud kedagi korteris, ei ole kohtu hinnangul piisav tuvastamaks, et puudutatud isik ei ole kahju tekitamises süüdi või et rikkumine oli vabandatav.
10.Menetlusosalised vaidlevad ka avaldaja kahjunõude suuruse üle. Puudutatud isik leiab, et kahju suurus on ülemäärane. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isik vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15). Kahju hüvitamise nõue ei kuulu vähendamisele vaid seetõttu, et kahju tekitaja hinnangul on kahju täieliku hüvitamise nõue vastuvõetamatu. Kohtu hinnangul on avaldaja kahju suurust tõendanud. Kuivõrd VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas. Kohus on seisukohal, et kõik hinnapakkumises (dtl 17) toodud tööd koos materjalidega – ettevalmistused, kinnikatmised ja teipimised 192 eurot; rõdu viimistlemine 300 eurot; pahtlid, värvid, silikoon, akrüül 98 eurot; ehitustööde aegne ja järgne kuivkoristus 95 eurot; abimaterjalid ja kinnitusvahendid 110 eurot; jäätmete utiliseerimine 65 eurot; transport, juhtimine, side 135 eurot (summad on käibemaksuta) on hinnatavad kui rõdu kahjustuste parandamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Kohtu hinnangul saab hinnapakkumise võrdlemisel fotodel fikseeritud kahjustustega järeldada, et kõik kalkulatsioonis märgitud tööd olid suunatud ja vältimatult vajalikud fikseeritud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud tulekahjust kannatada saanud korteri rõdu taastamisega seotud mõistlikud kulud. Asja parandamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Samas ei tähenda see, et kannatanu peab valima kõige odavama võimaluse, kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga, ning tegema ebamõistlikke kulutusi, sh kulutusi ajale, leidmaks turu absoluutselt madalaimat pakkumist. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku väited, et kulud on ülepaisutatud, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kohtu hinnangul on tehtud tööde ja materjalide kogusumma mõistlik. Puudutatud isik ei ole välja toonud, mis hinnapakkumises välja toodud töö või materjalikulu on tema arvates ebamõistlik või ebavajalik.
VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud.
11.Puudutatud isik leiab, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel, sest käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei ole tuvastamist leidnud, et kahjustatud isik oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2). VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus saab kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku esile toodud asjaoludest (vt RKTKo 08.06.2016, 3-2-1-42-16, p 23). Puudutatud isik on esile toonud, et kahjuhüvitist tuleks vähendada seetõttu, et tulekahju tekkis kellegi teise visatud suitsukonist, korteris ei olnud tulekahju ajal kedagi kodus. Kohus leidis eelnevalt, et praegusel juhul ei ole põhistatud ega tõendatud, et kahju tekkis kellegi teise visatud suitsukonist ja seetõttu ei näe kohus võimalust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. Puudutatud isik ei ole esile toonud teisi mõjuvaid ja kaalukaid asjaolusid ning põhjendusi, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus leidis ka eelnevalt, et kahjuhüvitis ei ole ebamõistlikult suur ehk kahju hüvitamine ei saa puudutatud isikule olla liigselt koormav. Kohus ei saa kahjuhüvitise suurust vähendada ka üksnes seetõttu, et puudutatud isik peab ebaõiglaseks, et tema peab hüvitama naabrile tekkinud kahju.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja nõude 971 euro ulatuses.
13.VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda lisaks kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 971 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20. maist 2023 kuni 25. aprillini 2024 ning viivisesumma on 108 eurot 94 senti. Kohus on kontrollinud viivisenõude õigsust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 26. aprillist 2024 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja menetluskulud kokku 388 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (50 eurot). Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on avaldaja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on avaldaja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (2 x 100, käibemaksuta). Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku 250 eurot (50 + 200, käibemaksuta). Vastavalt avaldaja taotlusele peab puudutatud isik avaldajale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb avaldaja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716568593.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramine vaidlustatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.