Toimik nr 1-08-13236 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-13236
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus
Prokurör
Prokuröri abi Kristiina Erte
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Mihhail Lepp ́a tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
14.09.2010 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
Mihhail Lepp, isikukood: 38505203726, kannab xxx
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Mihhail Lepp vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Lepp ́a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mihhail Lepp tunnistati viimati süüdi 22.10.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 27.05.2008 ja lõpp 27.01.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.03.2010. Kinnipidamisasutusest Mihhail Leppa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivad karistused puuduvad. Kinnipeetaval on 11 klassi haridust. Kinnipeetav ei tööta, ei õpi ega osale sotsiaalprogrammides. Vabanemisel asub elama isa, Viktor Leppa juurde aadressile xxx, kuhu ta on sisseregistreeritud. Mihhail Leppal on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuuluvad isa Vxxxr Lxxx ning vanem vend Gxxxi xxx Nii isa kui vend on valmis Mihhail Leppa moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Sissetulekuks enne vangistust oli töötasu. Vabanemisjärgselt asub tööle xxx ettevõttesse müüjana. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne vangistust alkoholi üks kord kuus. Karistusregistri andmetel on Mihhail Leppa kaks korda AS § 70 alusel karistatud. Isikul on probleeme narkootikumidega, 1(3)
tunnistab narkootikumide tarbimist, kuid sõltuvust nendest ei tunnista. Mihhail Leppa on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimene reaalne vangistus 08.07.2004 määrati M. Lepp ́ale narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest tingimisi vangistus. Kriminaalhoolduse katseaja läbis rahuldavalt. Peamisteks riskiallikateks on alkohol ja narkootikumid. Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Peale vabanemist on Mihhail Leppal olemas reaalne võimalus tööle asuda, kindel elukoht aadressil xxx, kuhu ta on sisseregistreeritud. Samuti on positiivne faktor see, et kinnipeetaval on tugiisikud sugulaste näol, kes võivad osutada reaalset materiaalset ja moraalset toetust. Negatiivseks faktoriks on see, et enne vangistust tarvitas Mihhail Lepp amfetamiini. Kinnipeetava enda sõnul sooritas ta kuriteo endale narkootikumide hankimiseks. Isik ei tunnista sõltuvust. Mihhail Lepp taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabanemisel asub elama isa juurde ning tööle xxx ettevõttesse. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. tal on toetav sotsiaalvõrgustik tema isa ja venna näol. Süüdimõistetu viibib vangistuses esimest korda. Ta on ära kandnud reaalselt 2 aastat 3 kuud. Karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Mihhail Lepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral karistati Mihhail Leppa Narva Linnakohtu 08.07.2004 kohtuotsusega KarS § 183 lg 1 alusel narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest tingimisi vangistusega 6 kuud 2 aastase katseajaga. Käesoleval ajal kannab karistust korral Viru Maakohtu 22.10.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 alusel narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise eest, isikute grupis. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Tuleb arvestada, et isik oli juba varem samalaadse kuriteo eest süüdi tunnistatud ja karistuseks oli mõistetud tingimisi vangistus, seega andis riik isikule väga tõsise siignaali, et ta peaks hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Selline sõnum aga ei ole olnud süüdimõistetule piisavalt mõjuv ning ta pani taas toime samalaadse kuriteo raskemal kujul (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et Mihhail Leppa on 4 korral väärteokorras karistatud, neist kahel korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ning ülejäänud kahel korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Mihhail Leppa puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 2 korral distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Kehtivaid karistusi ei oma. . Kohus arvestab süüdimõistetu kogu käitumist vangla reziimis. Positiivne on see, et pärast viimast distsiplinaarkaristust ei ole isik uusi rikkumisi toime pannud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav töötanud, õppinud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. 2(3)
Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument pass kehtivusega kuni 22.03.2011. Vabanedes on Mihhail Leppal kindel elukoht isa, Vxxx Lxxxjuures aadressil xxx, xxx. Korter on 3-toaline, heade elamistingimustega. Korter kuulub kinnipeetava isale. Rahvastikuregistri andmetel on Mihhail Lepp sinna sisse kirjutatud. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx poolt müüja ametikohale. Kinnipeetava isa ning vanem vend on nõus Mihhail Leppa materiaalset toetama. Kohus leiab, et süüdimõistetu üldiselt hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et viimese kuriteo puhul on tegemist grupilise kuriteoga ning kuriteo toimepanemise ajavajemikuks on suvi 2007 kuni 25.05.2008, peaaegu 1 aasta jooksul. Esitatud süüdistuses nähtub, et M. Lepa puhul on tegemist küll readiileriga, kelle oht on tunduvalt väiksem kui grupilise kuriteo korraldajatel. Samal ajal arvestab kohus, et M. Lepp oli aktiivne pikaajaline tegelane narkolevitamise valdkonnas. Ka varem oli isikul töökoht (juhutööd ehitusel) ja elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei takistanud Mihhail Leppal uusi kuritegusid toime panna. Karistusaja lõpuni on jäänud ligi 5 kuud. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise rrisk ning rahalised nõuded 40501,91 krooni suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades Mihhail Leppa poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (2 korral karistatud narkokuritegude eest, viimane raske rahvatervisevastane kuritegu), tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Mihhail Leppa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Mihhail Leppa temale Viru Maakohtu 22.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 28.09.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.