Kriminaalasi nr 1-09-7626
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.märts 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-7626
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Sirle Luist
19.02.2010.a kohtusse saabunud
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga menetlusmaterjali edastamise kohta süüdimõistetu V.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks
Tartu Vangla 18.02.2010.a kiri
Prokurör
Jane Pajus
Süüdimõistetu
V.K asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 7-l korral Anu Rannaveski
Kaitsja määratud korras
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada V.K talle 22.05.2009.a Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 4 kuu 2 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (asukoht Lossi 37, 71004 Viljandi) kasuks 1164.- krooni advokaat Anu Rannaveski süüdimõistetu V.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.K-lt riigituludesse menetluskuluna 1164.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.K, 1-09-7626, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.K, 1-09-7626, menetluskulu“.
Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu V.K-le.
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
V.K on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Valdavalt on V.K karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati V.K 22.05.2009.a Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 4 kuu 2 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 05.01.2009.a. V.K on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 1/2 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 09.03.2010.a kohtuistungil ära V.K, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et V.K ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 32-aastast V.K on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral. Valdavalt on V.K karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistuste kandmise vahele jäävaid lühikesi vabaduses viibimise perioode on V.K kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. 17.06.2008.a vabanes V.K kuuenda karistuse kandmiselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, katseajaga 1 aasta, ärakandmata karistuse osa 10 kuud 2 päeva. Katseajal, olles vabanenud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, pani V.K toime uued kuriteod (vargused), milliste eest ta praegu vanglas karistust kannab. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on V.K kõik esimese viie kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistused reaalselt vanglas ära kandnud ja vabanenud vanglast tähtaegselt pärast karistuste ärakandmist. Kuuenda süüdimõistva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes V.K, nagu eelnevalt juba märgitud, tingimisi ennetähtaegselt ja pani katseajal toime uued kuriteod.
Eeltoodust nähtuvalt on V.K-st lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Kohtul pole põhjendatud alust V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt veelkordselt vabastamiseks, kuna ta ei suutnud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanenuna hoiduda katseajal uute kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt olid V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanenuna olemas kõik eeldused selleks, et katseaeg edukalt läbida ja uusi kuritegusid toime mitte panna (elukoht tädi juures ja tädi igakülgne toetus), kuid V.K jätkas sellele vaatamata kuritegude toimepanemist. Teiste inimeste vara kaitseks ei ole põhjendatud V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on V.K-st lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge ja ta ei toeta V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul ei anna V.K ka väidetavalt töökoha olemasolu (ettevõttes Trakmets) ja väidetavalt tema tädi Senta Kallaspooliku poolt V.K vastu esitatud rahaliste nõuete osaline ja suures summas tasumine (väidetavalt üle 46 000.- krooni) ning V.K vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste puudumine, piisavalt alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks, kuna V.K-st lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on vaatamata neile asjaoludele jätkuvalt kõrge. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.