Kohtulahend

1-09-7626

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

1-09-7626 (08240105793)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kriminaalasi

T.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; H.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Andrias K.J-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 215 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. mai 2009 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava T.K apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta T.K apellatsioon Viru Maakohtu 22. mai 2009 otsuse peale kriminaalasjas 1-09-7626 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu 22. mai 2009 otsusega tunnistati T.K süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 14. juuni 2006 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud ja 2 päeva vangistust võrra ning mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.01.2009. Sama otsusega tunnistati süüdi ka H.K ja K.J , kuid nende osas pole otsust vaidlustatud. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatav T.K sai kokkuleppest aru ja nõustus sellega. Kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.K. Apellatsiooni kohaselt saab ta aru, et tegemist on kokkuleppemenetlusega, kuid leiab, et seda sõlmides rikuti KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. T.K arvates rikuti KrMS § 244 sätteid, mis reguleerivad kokkuleppemenetluse läbirääkimiste korda. Tal on etteheiteid läbirääkimisi pidanud prokuröride S. Passi ja S. Merilo suhtes, kelledest S. Merilo olevat nõudnud talle liiga ranget karistust, st 2 aastat vangistust. T.K-le ei meenu, et oleks koostatud KrMS §des 241 ja 243 ettenähtud protokollid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega. Nimetatud 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida eelpool viidatud nõuete järgimist. Antud kriminaalasjas on vastavalt KrMS §-le 243 koostatud kokkulepped tsiviilkostja ja kannatanuga (II kd lk 74 ja 79), samuti on KrMS § 241 alusel koostatud kokkulepped kahtlustatavate H.K, K.J-i ja T.K-ga (II kd lk 85, 93, 101). Seega vastavad nõusolekud on olemas ja apellatsiooni sellekohane väide on ümber lükatud. 20.05.2009 sõlmitud kokkuleppe (II kd lk 102-104) kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus T.K ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe on sõlminud prokurör S. Pass ja prokurör S. Merilo osalemist kokkuleppest ei nähtu. Kokkuleppe kohaselt nõudis prokurör karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning ühes kandmata karistuse liitmisega lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Nagu eeltoodust nähtub, ei jäänud nõutud karistuseks 2 aastat vangistust, mida apellatsiooni kohaselt prokurör S. Merilo väidetavalt taotles. Seega T.K-le olid karistuse liigi ja määraga seotud asjaolud teada ja ta on sellega nõustunud. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt KrMS §-de 247 ja 248 sätetele otsustab kohus, kas kokkulepe kinnitada või ei. Seega apellandi etteheited läbirääkimisi pidanud prokuröride aadressil ei ole asjakohased ning vastavate minetuste esinemisel oli T.K õigus KrMS § 228 lg 2 alusel esitada Riigiprokuratuurile kaebus.