1.Eventus Ehitus OÜ (hageja) esitas 27. augustil 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse DecoWood OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 37 456 eurot 97 senti, sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 6493 eurot 91 senti ja seadusjärgse viivise alates
28.augustist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Pärnu Linnavalitsusega töövõtulepingu Pärnu Rannastaadioni rekonstrueerimiseks. 25. jaanuaril 2016 sõlmitud müügilepinguga ostis hageja kostjalt tuletõkketöötlusega lehiselaudu, millega kaeti staadionihoone fassaad. Staadionihoonele tekkisid vahetult pärast tööde valmimist hallituslaigud. Hallituse põhjuseks oli Pärnu Linnavalitsuse tellitud
2-21-13451 ekspertiisi kohaselt kostja kasutatud tuletõkkevõõp MP FR Ultra, millega oli laudu töödeldud. See sisaldas orgaanilist ainet, mis võimaldas hallituse teket. Vesi ei ole hallituse põhjuseks, sest veega kokku puutunud lauad ei ole hallitanud. Müügilepingu p-s 6.1 leppisid pooled kokku kolmeaastases garantiis alates kauba üleandmisest. Müügilepingu p 6.2 järgi on garantiiperioodil ilmnenud puuduste korral ostjal õigus omal äranägemisel nõuda kas kauba tasuta parandamist või väljavahetamist, võimaluse korral parandamise või väljavahetamise ajaks ka ajutist asendamist. Kõik sellega seotud kulud kannab müüja. Hageja nõudis garantii kehtivuse ajal puuduste kõrvaldamist, kuid kostja keeldus 16. juuli 2018. a kirjas laudise asendamisest ja parandamisest. Hageja teatas 22. augustil 2018 kostjale, et ta puhastab laudise soodapritsimise meetodil ning juhul, kui puhastamine ei õnnestu, siis asendab kostja kulul laudise. Laudise puuduste kõrvaldamiseks kulus hagejal 37 456 eurot 97 senti. Hageja selgitas kohtumenetluses, et laudise puhastamine ei andnud tulemusi ja ta vahetas osaliselt laudise välja. Laudise vahetamise kulude hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Kostja on olnud ilmselgelt raskelt hooletu ja vastutab lepingu rikkumise eest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 230).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Lehisest laua ja tuletõkkevõõba MP FR Ultra kasutamises leppisid pooled eraldi kokku. Lepingu valmistas ette hageja, kes saatis selle kostjale 29. jaanuaril 2016.
1.veebruaril 2016 saatis kostja hagejale vastuse: „Mida mõtled 3 aastase müügigarantii all? Kuna lehisele läheb ainult tulekaitse, siis puidu tooni püsimist garanteerida ei julge.“ Küsimus on vaid laudise visuaalses ilmes ehk osale fassaadile tekkinud laikudes, mitte materjali kestvuses. Laudise tooni muutus, sh hallituse mõjul, ei ole müügigarantii kontekstis käsitatav puudusena. Laikude tekke on põhjustanud vesi, mis on sadanud konstruktsioonide vahele ja sellega puidu pinda mõjutanud. Selle põhjuseks on aga hageja enda hooletus ehitustööde käigus. Väite võõba ebasobivuse kohta lükkab ümber TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi materjaliuuringute teaduskeskuse 26. veebruari 2019. a eksperdihinnang ja 18. jaanuari 2022. a täiendav hinnang. Hageja müügigarantiile tuginev nõue on aegunud. Laudise pritsiga puhastamine soovitud tulemust ei andnud ning seega on laudise puhastamisele tehtud kulutused olnud asjatud. Hageja on laudise osaliselt asendanud uue töötlemata laudisega.
3.Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue ei ole aegunud, garantiist tulenev nõue esitati enne garantiitähtaja möödumist. Hageja ei ole tõendanud, et hallituse tekkimise laudisel on põhjustanud kostja. Poolte esitatud tõendid (poolte kirjavahetus, tunnistajate ütlused, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi materjaliuuringute teaduskeskuse 26. veebruari 2019. a ja 18. jaanuari 2022. a analüüside protokollid, Pärnu Linnavalitsuse tellitud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA 18. juuli 2018. a eksperdiarvamus) ja asja sisuline arutamine võimaldavad järeldada, et hallituse ja laikude tekkimine laudisel on põhjustatud mitme asjaolu kokkusattumisest. Kuna kostja on 1. veebruari 2016. a e-kirjas viidanud, et tema lehisele puidu tooni püsimist garanteerida ei julgeks, siis ei ole kostja müüjana andnud vaidlusaluseks juhtumiks müügigarantiid. Müügigarantii on müügilepingust sõltumatu ja peab iseseisvalt määrama puudused, mille esinemise korral garantiist tulenevad kohustused rakenduvad. Garantiijuhumina on käsitatav garantiiga antud puuduste ilmnemine garantiiperioodil.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi uue otsusega rahuldada. Laudade puuduseks on nende hallitamine. Maakohus ei ole selgitanud, millistele tõenditele tuginedes on kohus teinud järelduse, et hallitus on tingitud liigniiskusest. Maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise. Hageja ei pea garantiivaidluses tõendama, et puudus tekkis kostjast sõltuvalt, kuigi praegu oli see tõendatud. Kostja pidi tõendama, et tema tarnitud kaup on nõuetekohane või et ta 2(8)
2-21-13451 ei vastuta puuduse eest. Esitatud tõenditega ei ole kooskõlas maakohtu järeldus, et kostja ei ole vaidlusaluseks juhtumiks müügigarantiid andnud.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. aprilli 2024. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 37 456 eurot 97 senti, sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 16 122 eurot 72 senti ja seadusjärgse viivise alates
18.aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohus jättis kostja esitatud uue tõendi vastu võtmata. Kostja esitas ringkonnakohtule tõendina 2. mail 2023 tehtud foto staadioni katuslaest, et tõendada uuel laudisel esinevaid laike, mis viitavat sarnastele veekahjustustele, mis olid varem paigaldatud laudisel. Kostja põhjendab tõendi esitamist ringkonnakohtule sellega, et varem ei eristunud laudiselt nähtavad laigud sedavõrd kontrastselt. Ringkonnakohus leidis, et liigniiskusest laikude tekkimise tõendamiseks oleks kostja saanud esitada foto maakohtu menetluses. Kuna kostja seda ei teinud, ei ole võimalik hinnata, kas fotolt nähtuvad laigud on aja jooksul muutunud kontrastsemaks või mitte. Maakohus on jätnud tuvastamata, milles pooled garantiilepingut sõlmides kokku leppisid. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et hageja pidi tõendama kostja vastutuse hallituse ja laikude tekkimise eest. Garantiilepingust ja garantii andmise ajal kehtinud VÕS § 230 lg-st 3 tulenevalt sai eeldada, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Hageja on tõendanud, et kostjalt ostetud laudadel tekkis hallitus ja sellest põhjustatud laigud. Kuna hageja heidab kostjale ette garantiiperioodil hallituse tekkimist laudadel, siis hageja nõude rahuldamiseks tuleb esmalt tuvastada, mida kostja garantii andmisel hagejale lubas. Müügigarantiist tulenevad kohustused täiendavad müügilepingust tulenevaid kohustusi, andes nende kõrval ostjale lisaõigusi, mis on müügilepingust kui põhikohustusest sõltumatud ehk mitteaktsessoorsed. Kui garantii andja tahab garantiist tulenevat vastutust teatud puuduste või teatud asjaoludel ilmnenud puuduste eest välistada, peab ta lisama garantiitingimustesse vastava vastutust välistava tingimuse. Kuna müügigarantii on müügilepingust sõltumatu, siis ei sõltu müügigarantii tingimused iseenesest müügilepingu tingimustest ega VÕS §-s 217 sätestatust. Maakohtu otsuse kohaselt põhjustas hallituse laudisel mitme asjaolu kokkusattumine. Müügigarantiist tuleneva vastutuse välistamiseks ei ole oluline tuvastada, mis põhjustas hallituse ja hallitusest tekkinud laigud, vaid oluline on tuvastada, kas kostja välistas hagejale garantiid andes vastutuse lehiselaudadel hallituse tekkimise või hallitusest tekkinud laikude ilmnemise eest. Seega ei ole asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel ja tõenditel hallituse võimalike tekkepõhjuste kohta ning neid ringkonnakohus ei hinnanud. Lepingu p 6.2 kohaselt on müügigarantii antud kõigi kaubal garantiiperioodil ilmnevate puuduste korral. Seega, kui laudadel ilmneb hallitus, mille ilmnemises ei ole pooled kokku leppinud, siis saab hallituse tekkimist pidada kaubal esinevaks puuduseks. Kuigi hageja on 22. augusti 2018. a kirjas kostjale vastuoluliselt selgitanud, et hallituse esinemine pole puuduseks, siis on hageja järjekindlalt nii garantiist tulenevat nõuet kui ka haginõuet põhjendanud sellega, et laudis hallitab ja laudisel on tekkinud hallitusest tingitud laigud. Kuigi pooled vaidlevad eelkõige selle üle, mis võis põhjustada laudade hallitamise, on mõistlik järeldada, et pooled olid kokku leppinud, et laudade puuduseks garantiiperioodil saab pidada nende hallitamist. 3(8)
2-21-13451 Kuna kostja allkirjastas lepingu hoolimata oma 1. veebruari 2016. a e-kirjas väljendatud kahtlustest puidu tooni püsimise üle, siis ei ole põhjendatud järeldada, et kostja välistas oma vastutuse hallitusest tingitud puidu tooni muutumise puhuks. Lepingupooltega sarnane isik mõistaks kostja avaldatud kahtlust, kas puidutoon püsib või mitte, et see on seotud puidutooni kulumise (tuhmumise), mitte hallitamisega. Kuna laudadel ei olnud nende üleandmisel hagejale hallitusest tingitud laike, on põhjendatud järeldada, et hallituslaigud ei olnud kokku lepitud asjal olevaks tingimuseks, mistõttu hallituslaikude hilisem tekkimine on käsitatav asja puudusena. Hagejal oli õigus lepingu p-st 6.2 tulenevalt nõuda lehiselaudade väljavahetamist või laudadel olevate puuduste kõrvaldamist, sest kostja ei olnud taganud, et lauad on garantiiperioodil vabad mistahes puudustest. Kostja ei ole tõendanud garantiikohustust välistava erandi olemasolu, et ta ei vastuta laudisel tekkinud hallituse või hallitusest tingitud laikude kui asja puuduse eest. Hageja on tõendanud, et puuduste kõrvaldamise ja kahju kindlakstegemise tõttu on ta kandnud kulusid kokku 37 486 eurot 97 senti (ilma käibemaksuta). Põhjendamata on kostja väide, et hageja on teinud kulutusi kostjaga kooskõlastamata. Hageja andis 22. augustil 2018 kostjale teada, et puhastab laudise hallitusest ning kui see ei õnnestu, siis vahetab ise laudise välja. Kuigi laudiselt hallituse kõrvaldamine selle puhastamisega loodetud tulemust ei andnud, ei saa sellest järeldada, et hageja oleks saanud puhastamisele tehtud kulutusi vältida. Kuivõrd kostja oli andnud hagejale garantii kõigi puuduste kõrvaldamiseks omal kulul, siis pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et kui ta ei täida oma kohustust, siis tekib hagejal kahju, kui ta kõrvaldab puudused ise (VÕS § 127 lg 3).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus. Alternatiivselt palub kostja pärast ringkonnakohtu otsuse tühistamist teha uus otsus või saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulud 3733 eurot 48 senti ja seadusjärgne viivis. Ringkonnakohus on eksinud üldtuntud asjaolude hindamisel ning kohtu järeldused on vastuolus üldise elukogemusega. Pooled ei leppinud kokku, et laudise puuduseks garantiiperioodil on hallitamine. Iga mõistlik isik teab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1), et puidule tekibki välitingimustes varem või hiljem hallitus, mis põhjustab puidu toonimuutusi. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel arutati, et kostja ei anna garantiid laudise toonimuutusele, sest töötluseks kasutati vaid tuletõkkevõõpa, siis peetigi silmas hallitusest tingitud toonimuutusi. Tegelikult on laikude põhjuseks konstruktsioonide vahele jooksnud vesi. Vaidluse sisu mittemõistmine on toonud kaasa ka uue tõendi õigusvastase vastu võtmata jätmise. Kostjal ei olnud mõtet varem esitada fotot staadioni katusest, kus mingeid laike veel näha ei olnud. Ringkonnakohus kohaldas valesti lepingueelsete läbirääkimiste ja tahteavalduste regulatsiooni. Laudise tooni püsimisega seotud müügigarantii välistus lepiti kokku lepingueelsetel läbirääkimistel (kostja 1. veebruari 2016. a e-kiri ja hageja esindaja telefonis kinnitatu, et tooni püsimine garantii alla ei lähe). Kuna puidu toonimuutused, sh hallituse tekkimine, kui laudist selle vastu spetsiaalselt ei töödelda, on puidu puhul välitingimustes tavaline asjaolu, mida pooled pidid teadma, siis ei olnud hagejal garantii välistust võimalik mõista teisiti, kui kostja seda lepingueelsetel läbirääkimistel avaldas. Ringkonnakohus on üllatavalt ja vääralt leidnud, et müügilepinguga andis kostja kaubale absoluutse garantii, sõltumata väidetava puuduse tekkepõhjusest. Ei ole õige eirata põhjusi, mis on hallituse kaasa toonud. Müügilepingu p-st 6.2 ei tulene, et müügigarantii on antud kõigi kaubal garantiiperioodil ilmnevate puuduste korral. Kostjal ei ole võimalik kontrollida hageja tegevust laudise paigaldamisel. 4(8)
2-21-13451 Hageja põhjustas ise liigniiskuse. Asjas on tõendatud ning hageja ei ole põhistanud vastupidist, et laudisele hallituse tekkimise on põhjustanud hageja ise, tehes ehitustöid hooletult ja märgades oludes. Seda kõike oleks hageja saanud VÕS § 139 lg 1 tähenduses vältida. Samamoodi oleks hageja saanud vältida asjatuks osutunud kulutust laudise puhastamisele, kui laudis oleks kohe vahetatud. Kostja ei saanud seda kulutust ette näha. Kahju täielik hüvitamine on ka ebaõiglane (VÕS § 140 lg 1). Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja kasutatud uus laudis on töötluseta. Toode ei ole seega samaväärne. Sisuliselt väidab hageja, et ka kostja oleks pidanud jätma laudise töötlemata, ehkki hageja kostjat selleks kohustas.
8.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Hallituse kui visuaalse puuduse tekkepõhjuseks oli kostja kasutatud tuletõkkevaap. See ei ole käsitatav üldteadaoleva asjaoluna. Pooled ei leppinud lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokku kostja vastutuse piiramises. Ei ole õige kostja seisukoht, et nn absoluutne garantii on vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Puuduvad alused kahjuhüvitist vähendada. Hageja palub mõista kostjalt välja kassatsiooniastme menetluskulud 5400 eurot ja seadusjärgne viivis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Hageja on esitanud praeguses kohtuasjas kostja vastu põhinõudena 37 456 euro 97 sendi suuruse kahju (puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste) hüvitamise nõude. Õiguslikult on hageja hagiavalduses põhinõude peamiste alusnormidena tuginenud VÕS §-dele 115, 127, 128 ja 230. Kohtud on tuvastanud, et pooled sõlmisid 25. jaanuaril 2016 lehiselaudade müügilepingu ja selle p 6.1 kohaselt andis kostja müüdud kaubale kolme aasta pikkuse garantii. Lepingu p 6.2 järgi on garantiiperioodil ilmnenud puuduste korral ostjal omal äranägemisel õigus nõuda kauba tasuta parandamist või väljavahetamist ja kõik sellega seotud kulud kannab müüja.
11.Kuna hageja on kohtumenetluses tuginenud oma nõude õigusliku alusena kostja antud müügigarantiile, tuli kohtutel esmalt välja selgitada garantiist tulenevad müüja vastutuse eeldused. Ringkonnakohus on praeguses kohtuasjas osaliselt valesti mõistnud VÕS §-s 230 reguleeritud müügigarantii olemust. Samuti on ringkonnakohus maakohtu otsust tühistades ja uue otsusega hagi rahuldades rikkunud TsMS § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Need rikkumised võisid allpool esitatud põhjustel kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ja on aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisele.
12.VÕS § 230 lg 1 kohaselt (müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) on VÕS 11. peatüki tähenduses müügigarantii müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. VÕS § 230 lg 3 kohaselt (müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Praeguseks on VÕS § 230 lg 3 tunnistatud kehtetuks.
13.Müügigarantiist (ja ka müügilepingust) tuleneva vastutuse eeldusena peab kõigepealt asjal ilmnema mõni puudus. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas laudadel ilmnenud hallitus oli puudus. Kassatsioonkaebuses on õigesti leitud, et ringkonnakohus ei ole 5(8)
2-21-13451 arusaadavalt põhjendanud, kuidas ta jõudis otsuse p-s 46 järeldusele, et pooled ei vaidle selle üle, et lehiselauad ei peaks hallitama. Kostja on vastupidi olnud menetluses seisukohal, et hallitus iseenesest ei ole laudise puudus (nt vastus apellatsioonkaebusele, p 2.3.4).
13.1.Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks ringkonnakohus leidis, et mõistlik on järeldada poolte kokkulepet selle kohta, et laudise puuduseks on sellel hallituse tekkimine. Otsuse p-s 46 analüüsitakse selles küsimuses hageja ja kostja arusaamasid, kuid ringkonnakohus ei põhjendanud, kuidas ta järeldas eelnevast poolte kokkuleppe sisu. Ringkonnakohus ei ole TsMS § 654 lg-t 5 rikkudes uut otsust tehes piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja mh hagivastuses esitatud vastuväidet, et laudise tooni muutumine ei ole puuduseks müügigarantii kontekstis.
13.2.Kuigi üldjuhul tuleks garantiikokkuleppes kui müügilepingust sõltumatus kokkuleppes selgelt fikseerida need puudused, mille ilmnemisel tekib garantiiandja vastutus, siis sellise kokkuleppe puudumisel tuleb poolte vastav tahe vaidluse tekkimise korral ikkagi välja selgitada. Selleks on kohtutel võimalik müügigarantii kokkulepet tõlgendades VÕS § 29 lg 5 p-de 1–4 järgi mh tugineda müügilepingu ülejäänud osale, kui seal on puuduste küsimust reguleeritud (praegusel juhul nt müügilepingu p 2 pealkirjaga „Kauba kvaliteet“) või seaduses müüdud asja omaduste kohta sätestatud regulatsioonile, esmajoones VÕS §-le 217. Kohtud ei ole praeguses asjas tuvastanud, et garantiikokkuleppes oleks võimalikud puudused defineeritud. Analüüsitud ei ole mh müügilepingu p 2 ega VÕS § 217. Puuduse olemasolu küsimuses võib olla oluline ka poolte lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetus kuuselaudise vahetamise kohta lehiselaudise vastu ja lehiselaudadele kantud tuletõkkevaaba valimise kohta. Seda on analüüsinud maakohus oma otsuse p-s 20, kuid ringkonnakohus on teinud seda ebapiisavalt. TsMS § 653 kohaselt peab ringkonnakohus põhjendama, miks ta hindab tõendeid maakohtust erinevalt. Pelgalt nentimine, et maakohtu viidatud tõenditest ei saa järeldada maakohtu tuvastatud asjaolu, ei ole selleks piisav.
13.3.Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et hallitust saab pidada puuduseks, mida garantiikokkulepe hõlmab, siis tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata ka seda, kas pooled välistasid vastutuse sellise puuduse eest. Nimelt ei ole ringkonnakohtu otsus selge osas, milles ringkonnakohus analüüsis, kas poolte garantiikokkuleppe osaks sai kostja lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale 1. veebruaril 2016 saadetud e-kirjas väljendatud seisukoht, et kostja ei julge garanteerida puidu tooni püsimist. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja oleks sellele e-kirjale vastanud, sh telefonikõnes, nagu väidetakse kassatsioonkaebuses. Seega jäävad kostja kassatsioonkaebuse väited hageja otsese või kaudse tahtluse kohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-te 2 ja 3 tähenduses paljasõnalisteks. Samas ei ole kohtud tuvastanud, et hageja ei ole nimetatud e-kirja saanud ega selle sisuga tutvunud. Hageja väidab vastuses kassatsioonkaebusele üksnes seda, et tõendamata on tema nõustumine kostja e-kirjas sisaldunud välistusega. Ringkonnakohus ei ole eelkõige VÕS § 29 lg 3 alusel analüüsinud, kuidas hageja mõistis või pidi mõistma talle saadetud kostja e-kirja sisu. Kui hageja pidi seda mõistma samamoodi nagu kostja, võis see saada garantiikokkuleppe osaks, st selliselt võidi kokku leppida kostja e-kirjas väljendatud välistuses. Määrav ei ole ainuüksi see, et müügilepingu/garantiilepingu projekti pärast kostja e-kirja saatmist hagejale ei muudetud. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
14.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et müügigarantiist tuleneva vastutuse välistamiseks ei ole oluline tuvastada, mis põhjustas hallituse ja hallitusest tekkinud laigud, ning et seega ei ole asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel ja tõenditel hallituse võimalike tekkepõhjuste kohta (ringkonnakohtu otsuse p 44). Hallituse tekkimise asjaoludel on allpool toodud põhjustel tähtsus juhul, kui asja uuel läbivaatamisel loetakse hallitus ja sellest tingitud laigud laudise puuduseks. 6(8)
2-21-13451
14.1.Müügigarantii peab VÕS § 230 lg 1 kohaselt andma ostjale seaduses sätestatuga võrreldes soodsama seisundi. Ostjale soodsama seisundi andmine ja garantiilepingus vastutuse välistuste puudumine ei saa aga müügigarantii olemust ning üldjuhul ka poolte vastavat tahet eeldades tähendada seda, et garantii andja võtab vastutuse ka müüdud asjal pärast üleandmist ilmnenud selliste puuduste eest, mille on põhjustanud ostja ise nt kauba mittekohase kasutamisega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Nimetatud säte väljendab hea usu põhimõttest tulenevat keeldu oma õigusi kuritarvitada. Kuritarvitada ei tohi ka garantiist tulenevaid õigusi.
14.2.Eelnevast tuleneb ka järeldus, et garantii andjal peab olema võimalus esitada kohtuvaidluse tekkimise korral tõendeid selle kohta, et asjal ilmnesid puudused nt ostja tegevusest lähtuvalt. Ka praeguses vaidluses on kostja selliseid väiteid ja tõendeid esitanud, kuid ringkonnakohus on jätnud need ekslikult hindamata.
15.Ringkonnakohus ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud hageja põhinõuet ja on sellega seoses jätnud täitmata selgitamiskohustuse.
15.1.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõudena asja puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslikuks aluseks saaks tuvastatud asjaoludel olla VÕS § 222 lg 5. Selle sätte kohaselt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kolleegium selgitab, et ka müügigarantii korral ei saa garantii andja vastutada ostja tehtud ebamõistlike kulutuste eest VÕS § 222 lg 5 tähenduses, seda ka juhul, kui ta jätab alusetult täitmata ostja nõude puudustega asi parandada või asendada.
15.2.Asjas tehtud kohtuotsustest (eelkõige ringkonnakohtu otsuse p-st 52) on võimalik järeldada, et hageja kulutuste hüvitamise nõue seisneb eelkõige laudise puhastamise, mitte laudise asendamise kuludes. Madalama astme kohtud ei ole kahju hüvitamise nõude sisu täpsemalt tuvastanud, v.a ringkonnakohtu otsuse p-s 52 märgitu, et kuluks on kahju kindlakstegemisega seotud kulud. Ka algne hagiavaldus on selles osas puudulik. Hagiavaldusest ei nähtu kulutuste hüvitamise nõudega seotud vajalikud asjaolud. Hagi aluseks olevad asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt sisalduma hagis. Neid ei saa tuletada hagile lisatud tõenditest. Nii ei ole hagiavalduses selgitatud ega ole ringkonnakohus analüüsinud, miks olid mõistlikud kulud VÕS § 222 lg 5 tähenduses just need kulud, mis tulenevad hagiavaldusele lisatud arvetest. Näiteks ei selgu, millest lähtuvalt otsustati laudis just sellises ulatuses hallitusest puhastada. Ei selgu ka see, kas puhastustööde jaoks võeti mitu hinnapakkumist ja kas majanduslikult oleks olnud soodsam laudise asendamine ilma selle puhastamist proovimata ja kas kõik arvetest nähtuvad kulukomponendid olid täies ulatuses põhjendatud. See aga võib olla oluline kulutuste mõistlikkuse hindamisel.
15.3.Tuvastatud asjaoludel ei aidanud hageja tehtud kulutused asjal puudusi kõrvaldada. Kostja on esitanud vastuväite, et need kulutused olid asjatud. Ringkonnakohus ei ole selle vastuväite kohta esimese astme kohtu asemel uut otsust tehes nõuetekohaselt seisukohta võtnud. Piisavaks ei saa pidada ringkonnakohtu järgmist seisukohta: „Olukorras kus hiljem selgus, et laudiselt hallituse kõrvaldamine selle puhastamise teel loodetud tulemust ei andnud [---], ei ole iseenesest võimalik järeldada, et hageja oleks saanud tehtud kulutusi vältida.“ See seisukoht on jäänud nõuetekohaselt põhjendamata. 7(8)
2-21-13451 Kolleegium märgib, et mõistlikeks kulutusteks VÕS § 222 lg 5 tähenduses võivad osutuda ka kulutused, millega ei õnnestu asja puudusi kõrvaldada, kui ostja võis enne kulutuste tegemist mõistlikult eeldada, et need annavad tulemuse. Selliste puuduste kõrvaldamise mõistlikke kulutusi peab müüja (ehk garantiiandja) kandma (need on tema jaoks ka ettenähtavad VÕS § 127 lg 3 tähenduses), kui ta vastutab puuduste eest ja on jätnud oma kohustusi rikkudes täitmata ostja esitatud asja puuduste kõrvaldamise nõude. Küll aga ei saa olla mõistlikud kulutused, mille puhul võis ette näha, et suure tõenäosusega nende abil puuduse kõrvaldamine ei õnnestu. Kohtud on jätnud hagejale selgitamata, et kulutuste mõistlikkus VÕS § 222 lg 5 tähenduses on hageja nõude üks eeldustest. Enne kulutuste tegemist peab hageja vajaduse korral erialaasjatundjate abi kasutades hindama nende vajalikkust ja mõistlikkust ning seda ka hagiavalduses kirjeldama. Seejärel on kostjal võimalik esitada tõendeid selle kohta, et kulutused ei olnud mõistlikud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul see menetluslik puudus kõrvaldada.
16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et asja parandamise (mõistlike) kulutuste hüvitamise nõue on VÕS § 127 lg 2 tähenduses hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kolleegium täpsustab, et VÕS § 127 lg 2 kohaldamine ei ole tõenduslik, vaid õiguse kohaldamise küsimus (vt nt RKTKo 21.11.2018, 2-16-19282/35, p 13).
17.Kolleegiumi hinnangul oleks pooltel mõistlik sõlmida asjas kompromiss, millega jaotada laudise puhastamisega seotud kulud võrdsetes osades ja jätta senised menetluskulud poolte endi kanda. Asja uueks läbivaatamiseks saatmise tagajärjeks on menetluskulude jätkuv suurenemine, kui kohtul tuleb mh hinnata kostja väiteid ja tõendeid puuduse olemasolu kohta ja hageja selgitusi kulutuste mõistlikkuse kohta. Arvestada tuleb sedagi, et maakohus leidis poolte esitatud tõendeid analüüsides, et hallituse tekkimise võis kaasa tuua mitme asjaolu kokkusattumine.
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.