lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8466/14

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8466/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing10853152

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8466

Tsiviilasi

Estojust Osaühingu (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): Estojust Osaühing (likvideerimisel; registrikood 11423809), seaduslik esindaja likvideerija Y.U Ajutine pankrotihaldur: B.V

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Estojust Osaühingu (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Estojust Osaühingu (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Määrata Estojust Osaühingu (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija Y.U (isikukood XXX).

Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5.Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Estojust Osaühingule (likvideerimisel) menetlusabi. Määrata ajutise halduri B.V tasuks 966 eurot 24 senti (käibemaksuga) ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda Advokaadibüroo B.V & B.V Osaühingule (registrikood 10853152, arvelduskonto nr EE772200221074511252 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Estojust Osaühing (likvideerimisel; avaldaja, võlgnik) esitas 29. mail 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt likvideerijal vara kohta andmed puuduvad. Viimati registripidajale esitatud 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 135 804 euro väärtuses. Likvideerimismenetluse käigus teatasid oma nõuetest viis võlausaldajat kokku 459 210 eurot 61 senti, sh endise juhatuse liikme J. R. nõue 359 347 eurot 26 senti. Seega on võlgnik maksejõuetu. J. R. väitel lõppes äriühingu majandustegevus 2017. a-l.
2.Kohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks B.V (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu. Kui pankrotimenetluse kulude katteks ei maksta deposiidina kohtu määratud summat, tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt on võlgnikul raha pangakontol 3 eurot. Muud vara ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 38 186,07 eurot. Seega võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks. Ajutise halduril ei ole andmeid selle kohta, kas esineb võimalusi nõude esitamiseks endise juhatuse liikme vastu. Võlgnik ei ole suutnud rahuldada olemasolevate võlausaldajate nõudeid alates 2018. a-st. Võlgniku majandustegevus lõppes 2017. Kohtutäiturite menetluses on nelja isiku nõuded kohtulahendite jt täitedokumentide sundtäitmiseks alates 14. juunist 2018. Enam kui 6 aasta jooksul ei ole suudetud neid täitedokumente täita. Seega ei ole võlgnik suuteline täitma võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Suutmatus ei ole ajutine. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg on kõige hiljem 2018, sest sellest ajast ei ole suudetud sundtäita erinevaid kohtulahendeid. Võlgniku endise juhatuse liikme J. R. väitel lõppes võlgniku majandustegevus seetõttu, et aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii ütles lepingu üles

ja võlgnik ei saanud enam tulu kliendi juriidilisest teenindamisest. Ajutisel halduril ei ole võimalik kontrollida ja anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, sest võlgnik ei ole esitanud selleks vajalikke andmeid ja dokumente. Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2023 a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-77 otsustati äriühingu sundlõpetamine, likvideerimismenetluse läbiviimine ja määrati likvideerija. Seetõttu ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liige täitnud kohustust esitada pankrotiavaldus. Võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 966 eurot 24 senti (sh käibemaks).

4.Maakohus määras 18. oktoobri 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.Maksejõuetuse teenistus ei esita 17. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 20. novembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
17.detsembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada

võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
10.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).
11.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 792 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
11.1.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.
11.2.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi.
11.3.Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 966 eurot 24 senti, mis tuleb hüvitada riigi vahenditest.
12.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja