1.Rahuldada Hillar Villersi 12.12.2024. a taotlus.
2.Lõpetada M L (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
3.I, II ja III nõuded puuduvad.
4.Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers M L (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
5.Määrata pankrotihaldur Hillar Villersi tasu summas 1 000,40 eurot koos käibemaksuga.
6.Anda M Lle menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub pankrotihaldur Hillar Villersi taotlusel kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ(arvelduskontole xxx Swedbank AS-is).
7.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.Viru Maakohtu 06.08.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-10077 kuulutati välja M L pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Hillar Villers. Kohus algatas 06.08.2024. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
2.Viru Maakohtu 21.11.2024. a määrusega lõpetati M L kohustustest vabastamise menetlus.
3.12.12.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille kohaselt palus lõpetada M L (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 157 lg 2 alusel. Esitatud aruande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 2,14 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud. Müüdav pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole.
Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad. Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 1 000,40 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Juhul, kui väljamakse teostatakse pärast 01.01.2025. a, siis lisandub käibemaks määras 24% ning seega on kulude suurus 1 016,80 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, II samba konto saldo oli 04.07.2024. a 0 osakut. Osakud rahas välja võetud. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku omandis on liiklusregistri andmetel 3 sõidukit, millised võlgniku poolt esitatud andmetel müüdud ja lammutatud. Pankrotihaldur hindab nende väärtuseks 0 eurot. Võlgniku omandis oli Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri xxx all registreeritud korteriomand asukohaga xxx, üldpind on 65,70 m2. Võlgniku ja M L (võlgniku ema) vahel sõlmiti 12.01.2022. a korteriomandi kinkeleping, millisega võlgnik kinkis korteriomandi M Lle. Kinnistusraamatus tehti omaniku muutuse kanne 25.01.2022. a. Võlgniku poolt edastatud info kohaselt hindasid pooled korteriomandi väärtuseks 3 800 eurot. Korteriomand on koormatud eluaegse kasutusõigusega M K (xxx) kasuks, milline avaldab olulist mõju korteriomandi väärtusele. Pankrotimenetluses on pankrotihaldur teinud ettepaneku tagastada korteriomand pankrotivara koosseisu või hüvitada selle turuväärtus, pärast mida on võlgniku vara- ja võlanimekirjas toodud nõuded kolmanda isiku poolt täidetud. Seega puudub vajadus kinkelepingut tagasi võita. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I, II ja III järgu nõuded puuduvad. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus.
Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses töö kaotusega põhjustatuna COVID-19 pandeemiast. Seoses majandusliku olukorraga on võlgnik võtnud laene toidu ja korteri eest tasumiseks ning ei ole neid suutnud tasuda. Samas peab möönma, et ka suure tõenäosusega ei ole võlausaldajad (eelduslikult eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Samuti on maksejõuetuse tekkel oma roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet, võtnud laene. Võlgnik on ka töövõimetu käesoleval ajal. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnikul puudusid sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on avalduse koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada kõige hilisemalt 2022. aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Samas on kõik teadaolevad võlgniku vastu olevad nõuded kolmanda isiku poolt täidetud ja seega käesoleval ajal ei ole võlgnik maksejõuetu. Seda arvestades asjaolu, et nõuded täitnud kolmas isik ei ole esitanud menetluses nõuet võlgniku vastu. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - lõpetada M L pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri kohustustest; - kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1 000,40 eurot (koos käibemaksuga), ning mõista tasu välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele; - anda võlgnikule menetlusabi summas 1 000,40 eurot ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks; - Juhul, kui väljamakse teostatakse pärast 01.01.2025. a, siis lisandub käibemaks määras 24% ning seega on väljamakstava summa suurus 1 016,80 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.
5.Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
6.Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.
7.Kohus leiab, et M L pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
8.Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.
9.Pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded rahuldatud kolmanda isiku poolt. M L pankrotimenetluses tunnustatud nõuded puuduvad.
10.PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.
11.PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu kinnitamine
12.PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
14.Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01. jaanuarist 2024. a tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot.
15.PankrS § 65 lg 11 ja 11 3 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
16.Haldur on esitanud taotluse halduritasu määramiseks PankrS § 65 lg 11 ja lg 11 3 alusel toimingutasuna. Haldur palub määrata halduritasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 1 000,40 eurot.
17.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 65 lg 11 ja 11 3 , tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot.
18.Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab M Lle menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele xxx Swedbank AS-is.
19.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.