Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Karin Mölder 16.12.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-24-117148 AS ÜHISTEENUSED hagi O. N. vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 144,70 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: Ahto Järvela [email protected]) Kostja: O. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik
(e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine 08.05.2021 leppetrahvinõude nr 0031060819 osas.
2.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi O. N. vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes.
3.Välja mõista O. N.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulu 60 eurot ja viivis 17,22 eurot.
4.Välja mõista O. N.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista O. N.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 320 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb O. N.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 07.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. N. (kostja) vastu 120 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 24.05.2024 vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.06.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.06.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx pargitud 06.11.2021 ja 08.05.2021 Telliskivi tn 61, Tallinn ja 29.04.2021 Soo 1a, Tallinn parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Telliskivi tn 61 ja Soo 1a, Tallinn parkimisalad on tähistatud ning selle järgi tohib parkida vaid parkimiskellaga 1 tund tasuta või parkimistasu makstes. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna ei kasutanud parkimise alguse fikseerimiseks parkimiskella ega tasunud parkimistasu. Leppetrahvi kviitungid paigutati esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõudeid 0204044592, 0031060819 ja 1019000603 summades 20 eurot iga trahv. Hageja on saatnud kohtueelselt kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 60 euro hüvitamist. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 17,22 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 11.07.2024 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt on 29.04.2021 ja 08.05.2021 leppetrahvinõuded aegunud. Leppetrahvi nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Mõlema leppetrahvi maksmise tähtaeg oli 14 päeva, aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega 29.04.2021 leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 14.05.2021 ja aegus 14.05.2024 ning 08.05.2021 leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 23.05.2021 ja aegus 23.05.2024. Hageja on kohtusse pöördunud aegunud nõuetega ja taotlenud lisaks ka viivise sissenõudmist. Kostja palub jätta hageja nõue rahuldamata ja kohaldada nõuete osas aegumist.
4.06.11.2021 leppetrahv, mis ei ole aegunud, on makstud. Tekkinud kõrvalkulude väljamõistmisel palub kostja arvestada, et suur osa hagiavaldusest kirjeldab aegunud nõudeid, nende tõendamise lisasid ja kõrvalnõudeid. Leppetrahvi sissenõudekuluna on hageja avaldanud võlateatise hinna 15 x 3 eurot – hagiavalduse kohaselt on kõikide leppetrahvide meeldetuletused edastatud samal kuupäeval ja samale aadressile, samale saajale ja ilmselgelt edastatud ühes ümbrikus. Kui see nii ka ei ole, ei ole mõistlik eeldada, et kostja peab samasisuliste samal päeval koostatud teadete saatmise eest tasuma kolmekordse summa. Kohtuotsuse põhjendused
5.Hageja esitas kohtule 29.11.2024 hagiavalduse täienduse, milles märgib, et kuna kostja on 10.07.2024 tasunud 08.05.2021 trahvinõude nr 0031060819 (dtl 35) summas 20 eurot, siis loobub hageja vastavast nõudest tasutud 20 euro ulatuses. Kostja on 11.07.2024 esitanud kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on hageja arvelduskontole 10.07.2024 tasutud 08.05.2021 leppetrahv nr 0031060819 summas 20 eurot (dtl 70). Kostja ei ole loobumise osas vastuväiteid esitanud.
6.Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus 08.05.2021 leppetrahvi nr 0031060819 osas lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
7.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus vastu loobumisavalduse 08.05.2021 leppetrahvi nr 0031060819 (dtl 35) osas ning lõpetab selle osas menetluse.
8.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
9.1.Telliskivi tn 61, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 86-87, 31, 32, 34, 45).
9.2.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 08.05.2021 pargitud Telliskivi tn 61, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 35-39);
9.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 06.11.2021 pargitud Telliskivi tn 61, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-34);
9.4.Soo 1a, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 88, 45).
9.5.Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 29.04.2021 pargitud Soo 1a, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 40-45);
9.6.Hageja on saatnud kostjale 06.04.2022 kolm meeldetuletuskirja aadressile Xxxx (dtl 5153);
10.Kostja on seisukohal, et 29.04.2021 ja 08.05.2021 leppetrahvinõuded on aegunud. Hageja on esitanud kostja vastu parkimislepingu rikkumisest tulenevad leppetrahvinõuded. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõuded tulenevad 29.04.2021, 08.05.2021 ja 06.11.2021 parkimislepingutest. TsÜS § 147 lg 1 I lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Leppetrahvide kohaselt (dtl 30, 35, 40) oli leppetrahvi tasumise tähtaeg 14 päeva trahvinõude esitamise kuupäevast alates. Leppetrahvinõuded esitati vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Seega muutusid hageja nõuded sissenõutavaks vastavalt 14.05.2021, 23.05.2021 ja 21.11.2021. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas oma nõuded maksekäsu kiirmenetluses 07.05.2024. Seega ei ole käesoleval juhul hageja nõuded aegunud.
11.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
13.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
14.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
15.Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 86-88), millelt nähtub, et hageja poolt opereeritavates parklates olid juba 2019 aastal olemas parkimistahvlid, millelt nähtub, et tegemist on tasuliste parkimisaladega. Kostja on seisukohal, et aastatel 2011 ja 2019 tehtud fotode esitamine hageja poolt ei ole asjakohane, kuna fotode esitamise päeval kehtinud parkimistingimused võisid erineda parkimispäevadel kehtinud parkimistingimustest ning ei ole teada, kas parkimistahvlil olev tekst oli loetav. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule fotod Telliskivi tn 61, Tallinn ja Soo tn 1a, Tallinn parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest, millest nähtub, et tegemist on tasuliste parkimisaladega. Ka 06.11.2021 leppetrahvi tegemise päeval kostja sõidukist tehtud piltidelt (dtl 31-32, 34) nähtub, et Telliskivi tn 61, Tallinn parkimisalal olid olemas oranžid märgid parkimistingimustest (dtl 45). Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et 2023. aasta märtsis olid parkimistahvlid
endiselt Telliskivi tn 61, Tallinn parklas olemas (dtl 86-87). Hageja poolt esitatud 2019. aastal tehtud fotolt (dtl 88) Soo tn 1a, Tallinn parklast nähtub, et tegemist oli tasulise parkimisalaga. Kohus leiab, et eelduslikult olid parkimistahvlid seal olemas ka leppetrahvide väljastamise päeval.
16.Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvide väljastamise ajal Telliskivi tn 61, Tallinn ja Soo tn 1a, Tallinn parklas. Hageja ei ole vaidlusalustel kuupäevadel nimetatud parklates parkimist vaidlustanud.
17.Kohus tuvastab hageja poolt esitatud fotodega (dtl 31-32, 34, 86-88, 45), et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasuliste parkimisaladega ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas juba 2019. aastal, seega olid need eelduslikult seal olemas ka leppetrahvide tegemise päevadel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli 08.05.2021 ja 06.11.2021 pargitud Telliskivi tn 61, Tallinn parklas ning 29.04.2021 Soo tn 1a, Tallinn parklas.
18.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Vaidlus puudub, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik.
19.Telliskivi tn 61, Tallinn parkimisala ja Soo tn 1a, Tallinn parkimisala tingimuste (dtl 45) kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvide väljastamise ajal kasutas temale kuuluvat sõidukit keegi kolmas isik, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
20.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
21.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 86-87) nähtub, et Telliskivi tn 61 parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (1 h) annab parkimise algusaja märkimine parkimiskellaga. Kohtule esitatud foto (dtl 88) kohaselt on Soo tn 1a
parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (1 h) annab parkimise algusaja märkimine. Kohus on tuvastanud, et kõikide vaidlusaluste parkimisalade puhul olid märgid ja infotahvlid paigaldatud nii parklasse sissesõitudel kui ka parklas sees. Vaidlusaluste parklate parkimistingimustes on selgelt ja üheselt märgitud, et tasuta parkimisõiguse annab parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga.
22.Parkimistingimuste (punkt 7) kohaselt sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalustes parklates olid olemas märgid, mis teavitasid, et tasuta parkimisõiguse saamiseks, tuleb parkimisaja algus fikseerida parkimiskellaga. Seega tuli kostjal tasuta parkimisõiguse saamiseks fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga või tasuda parkimise eest parkimistasu.
23.Hageja poolt esitatud fotodega (dtl 31-34, 36-39) on tõendatud, et kostja ei olnud 06.11.2021 ja 08.05.2021 Telliskivi tn 61, Tallinn parklas ja 29.04.2021 (dtl 41-44) Soo tn 1a, Tallinn parklas parkides fikseerinud parkimisaja algust parkimiskellaga ega ka muul viisil. Kuivõrd kostja sõidukid oli leppetrahvide väljastamise ajal pargitud ilma parkimisaja algust fikseerimata ja/või parkimistasu maksmata, on kostja rikkunud parkimislepingute tingimusi. Parkimislepingute rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahve. Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 57 eurot.
24.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
25.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel
leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
26.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist 08.05.2021, 06.11.2021 ja 29.04.2021. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
27.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta (dtl 45) on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 06.11.2021 Telliskivi tn 61, Tallinn parkimisel summas 20 eurot ja 29.04.2021 Soo tn 1a, Tallinn parkimisel 20 eurot.
28.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 60 eurot. VÕS § 1131 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
29.Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale aadressil Xxxx, meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 51-53). Kostja on seisukohal, et ilmselgelt on meeldetuletuskirjad edastatud kostjale ühes ümbrikus, kuna kõikide leppetrahvide meeldetuletused on edastatud kostjale samal kuupäeval, samale aadressile ja samale saajale.
Isegi kui see nii ei ole, siis ei ole mõistlik eeldada, et kostja peab samasisuliste samal päeval koostatud teadete saatmise eest tasuma kolmekordse summa. Kohus selgitab, et VÕS § 1131 lg 2 p 1 seob sissenõudmiskulu hüvitise kostjale meeldetuletuskirjade saatmisega. Kui hageja on kostjale meeldetuletuskirjad saatnud ja sellega seoses kulusid kandnud, kuuluvad need hagejale hüvitamisele. Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et ta on saatnud kostjale kolm erinevat meeldetuletuskirja. Asjaolu, et need on saadetud samale aadressile, samale saajale ja samal kuupäeval, ei oma käesoleval juhul tähendust. Vaidlus puudub, et kostja on sattunud oma rahalise kohustuse täitmisega viivitusse ning hageja on kandnud kulutusi seoses päringute tegemisega andmete saamiseks ning meeldetuletuskirjade saatmisega. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu 60 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 17,22 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
31.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
32.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvide tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 0204044592 viivis perioodi eest 22.11.2021-19.06.2024 moodustab 5,19 eurot, leppetrahvi nr 0031060819 viivis perioodi eest 24.05.2021-19.06.2024 moodustab 5,99 eurot ja leppetrahvi nr 1019000603 viivis perioodi 14.05.2021-19.06.2024 eest moodustab 6,04 eurot, s.o kokku 17,22 eurot.
33.TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse summalt viivist edasi kuni selle kohase täitmiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist väljamõistetud põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
35.Hageja esitas 02.12.2024 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3,5 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2 h; kostja 11.07.2024 seisukohaga tutvumine, hageja
37.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse hageja 02.12.2024 seisukoha mahtu ja sisu, leiab kohus, et sellele võis põhjendatult kuluda 0,5 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
38.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 2 tundi (1+ 0,5+0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 200 eurot (2 h x 100 eur/h).
39.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 320 eurot (100+20+200).
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.