Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-24-11286
Kohus
Tagaseljaotsus Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2024, Põlvas
Kohtuasja number
2-24-11286
Kohtuasi
Bigbank AS hagi S.U võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 648,58 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), Lepinguline esindaja: Ivar Tammemäe (e-post: XXX) Kostja: S.U (isikukood XXX, E-post: XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
11. detsember 2024 / kirjalik menetlus
2-24-11286 täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-24-11286 teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on enne laenulepingu sõlmimist teinud päringud rahvastikuregistrisse, PPA registrisse, Creditinfosse, taust.ee andmebaasi ja Maksu- ja Tolliametisse. Hageja veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 20.07.2023) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja töösuhe tööandjaga aktsiaselts DENTES (reg. kood 10034916) alates 03.11.1998, st üle 20 aasta. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuteks keskmise netotöötasu 1200 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine töötasu 920,75 eurot (neto). Võlgnik märkis laenutaotlusel, et tal on üks krediidikohustus summas 200 eurot kuus. Pank registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. Krediidilepingust nr CL-EEC-23017040 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 219,11 eurot. Eeltoodule tuginedes arvestas hageja, et võlgniku igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest oli maksimaalselt ca 45,52%, Eelnevast tulenevalt on hageja kohtu hinnangul piisaval määral laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
2-24-11286 ning õigusabikulud summas 100 eurot.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.