Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), Lepinguline esindaja: Ivar Tammemäe (e-post: XXX) Kostja: S.U (isikukood XXX, E-post: XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
11. detsember 2024 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bigbank AS-i hagi S.U vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt S.U-lt hageja Bigbank AS-i kasuks hageja ja kostja vahel 20.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr CL-EEC-23017040 tulenev põhivõlgnevus 9758,38 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, intress 340,50 eurot, lepingu haldustasu 11,96 eurot, viivis 505,30 eurot ning viivised põhinõudelt (9758,38 eurolt) määras 10,50% aastas alates 25.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 940 eurot (s.o riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 100 eurot).
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle 1(4)
2-24-11286 täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Bigbank AS hagi S.U võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 20.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr CLEEC-23017040 tulenev põhivõlgnevus 9758,38 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, intress 340,50 eurot, lepingu haldustasu 11,96 eurot, viivis 505,30 eurot ning viivised põhinõudelt (9758,38 eurolt) määras 10,50% aastas alates 25.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. Menetluse käik
2.Tartu Maakohus võttis 30.07.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohtudokumendid on kostja abikaasale 12.09.2024 kättetoimetatud, kuid kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
5.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt 2(4)
2-24-11286 teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on enne laenulepingu sõlmimist teinud päringud rahvastikuregistrisse, PPA registrisse, Creditinfosse, taust.ee andmebaasi ja Maksu- ja Tolliametisse. Hageja veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 20.07.2023) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja töösuhe tööandjaga aktsiaselts DENTES (reg. kood 10034916) alates 03.11.1998, st üle 20 aasta. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuteks keskmise netotöötasu 1200 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine töötasu 920,75 eurot (neto). Võlgnik märkis laenutaotlusel, et tal on üks krediidikohustus summas 200 eurot kuus. Pank registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. Krediidilepingust nr CL-EEC-23017040 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 219,11 eurot. Eeltoodule tuginedes arvestas hageja, et võlgniku igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest oli maksimaalselt ca 45,52%, Eelnevast tulenevalt on hageja kohtu hinnangul piisaval määral laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
7.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kogu haginõude ulatuses.
MENETLUSKULUD
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot, 3(4)
2-24-11286 ning õigusabikulud summas 100 eurot.
11.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot.
12.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud summas 100 eurot on käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise eest põhjendatud ja vajalik kulu.
13.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 940 eurot, s.o riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.