OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus XX-i võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
733,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)
vastu
Hageja lepinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ Kostja XX-i (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) kasuks XX-i ja AS LHV Finance AS vahel 03.04.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr 4878063 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 37,01 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisaks kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 352,99 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates jaanuarist 2025 iga kuu 5. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 352,99 eurot täieliku tasumiseni järgmise graafiku alusel: 05.01.2025 05.02.2025 05.03.2025 05.04.2025 05.05.2025
4.Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi OÜ Aktiva Finance Group vastu sissenõudmiskulu 30 euro, intressivõlgnevuse 34,94 euro ja viivise nõuetes rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 49% ulatuses XX-i kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 183,75 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Vajadusel toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 03.05.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 490,29 euro, intressi 34,94 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 61,53 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.LHV Finance AS ja kostja sõlmisid 03.04.2023 väikelaenulepingu nr 4878063, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Laenuandja maksis kostjale välja 470,10 eurot. 29,90 eurot arvestati lepingutasu katteks. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 23,90% aastas, s.o 0,07% päevas. Viivisemäär on lepingujärgse intressi määr, krediidi kulukuse määr on 30,04%, krediidikogukulu 975,91 eurot. Lepingutasu on 29,90 eurot. Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata, täies mahus ja tagastatakse lepingus kokkulepitud perioodil ja tähtaegadel. Lepingus on kokkulepitud, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi maksegraafiku alusel 72 osamaksega. Ühe makse suuruseks kujunes 13.13 eurot, v.a esimese suurus, milleks on 29,90 eurot (lepingu tasu) ja viimase makse suurus, milleks on 13,12 eurot. Laenuperiood oli 03.04.2023 - 05.04.2029. Kostja jättis tasumata 05.08.2023, 05.09.2023 ja 05.10.2023 maksed. LHV Finance AS saatis kostjale 09.10.2023 e-posti teel laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.10.2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud talle antud täiendava tähtaja jooksul, siis luges AS LHV Finance lepingu ülesöelduks alates 24.10.2023. AS LHV Finance loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 31.10.2023, mille kohta saadeti kostjale teade. Kostja tasus lepingu alusel 4 esimest osamakset. Seega on kostja põhivõla suurus 490,29 eurot (500 3 (8)
– 9,71). Kostjal on intressivõlg 34,94 eurot (s.o 5. osamaksest 05.08.2023 – lepingu ülesütlemiseni 24.10.2023. 9,76+9,69+9,63+5,86=34,94 eurot). Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud pärast lepingu ülesütlemist summas 30 eurot. Hageja on saatnud 03.11.2023 kostjale meeldetuletuskirja summas 15 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 13.11.2023 ja 28.11.2023 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kokku on võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 23,90% aastas arvestatuna tasumata põhivõlalt 490,29 eurot alates 25.10.2023 kuni 03.05.2024 summas 61,53 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.
3.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised andmed. Kostja esitas AS-le LHV Finance laenutaotluse 03.04.2023, milles on märgitud, et kontole laekuvad igakuised netosissetulekud kokku on 900 eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku on 500 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidid kokku on 2 eurot. Kostjal on haridustase alla keskhariduse, ta on oskustööline, ülalpeetavaid ei ole. AS LHV Finance arvestas kostja igakuisteks sissetulekuteks 1068,94 eurot (EVK päringu vastus). Kostja pangakonto väljavõtte alusel arvestati igakuiste kohustustena 500,05 eurot. Krediidiinfo ja krediidiregistri alusel kostjal maksehäireid ei tuvastatud. AS LHV Finance ees puudus negatiivne makseajalugu.
4.14.05.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuna kohtule ei olnud teada kostja kontaktandmeid, siis toimetas kohus hagi kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 02.10.2024. Kostja hagile ei vastanud.
5.30.10.2024 esitas hageja kohtule alternatiivse nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel. Kohus võttis alternatiivse nõude menetlusse 05.11.2024 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 21.11.2024. Kostja alternatiivsele nõudele vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
6.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 03.04.2023 väikelaenulepingu nr 4878063, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma AS-le LHV Finance intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et AS LHV Finance, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale andnud laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 4 (8)
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 06.04.2023, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Seega kolmekordne määr oli 45,93%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 30,04% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata, täies mahus ja tagastatakse lepingus kokkulepitud perioodil ja tähtaegadel. Krediidi kogukulu on 975,91 eurot. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on AS LHV Pank loovutanud 31.10.2023 kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.
9.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada.
10.Hagiavalduse asjaolude kohaselt avaldas kostja laenutaotluses oma igakuiste netosissetulekutena 900 eurot, laenude ja liisingute kuumaksetena kokku 500 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidid kokku oli 2 eurot. Ülalpeetavaid ei ole, perekonnaseis vallaline. Laenuandja kontrollis eelnevat maksekäitumist välistest ja sisemisest andmebaasidest, milledest nähtus, et kostjal puudusid maksehäired. Laenuandja kontrollis laenutaotluses esitatud andmeid kostja pangakonto väljavõtte 5 (8)
kaudu. Laenuandja arvestas kostja sissetulekuna 1068,94 eurot. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu selgelt, kuidas laenuandja jõudis korrigeeritud sissetuleku suuruseni. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte andmetest ei kajastu kohtu hinnangul sellise suurusega regulaarseid sissetulekuid. Juhul, kui arvestatud on eraisikutelt laekunud summasid, siis ei ole selgitatud, millistel põhjustel on nendega arvestatud. Juhul, kui arvestatud on mõnest registrist võetud teabega suurema sissetuleku kohta, siis on ikkagi arusaamatu, miks on sellega arvestatud, kui kontolt sellises summas regulaarseid sissetulekuid ei nähtu. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud teavet tema regulaarsete majapidamiskulude suuruse kohta. Ei ole eluliselt usutav, et tarbijal puuduvad kulutused majapidamisele. Kuigi pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks teinud makseid majapidamiskulude katteks, ei saa sellest järeldada, et neid ei ole. Pangakontolt ei nähtu ka erilisi kulutusi nt toidule, kuid sellest ei saa järeldada ja pole eluliselt usutav, et neid ei oleks. Arvestades pangakonto väljavõttel kajastatud andmeid on kohus seisukohal, et sellest nähtub kostja harjumus või vajadus kogu sissetulek ära kulutada. On näha, et kui kostja ei tulnud mõnel kuul rahaga välja, siis on ta võtnud laenu (nt jaanuaris 2023 Bondora AS-lt). Pangakonto väljavõte algab oktoobriga 2022, millest nähtub, et kostja võttis Bondora AS-lt laenu 3500 eurot. Samas ei nähtu, et kostja oleks teinud Bondora AS-le ühtegi tagasimakset enne veebruari 2023. Eeltoodu viitab sellele, et kostjal võis olla juba esimese laenulepingu teenindamisega probleeme. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega, et jättis kostjalt küsimata ja kontrollimata kostja igakuiste majapidamiskulude kohta, on arusaamatult arvestanud kostja sissetulekuks suurema summa, kui kohtu hinnangul pangakontol olevatest andmetest järeldada saaks, hinnanud kostja maksekäitumist ainult maksehäirete registrite baasil, jättes seejuures hindamata pangakonto väljavõttelt nähtuvad andmed ja küsimata tarbijalt lisainfot kohustuste täitmise kohta (sellist infot ei nähtu asjas esitatud tõenditest) ja jätnud hindamata kostja tarbimisharjumused, s.o kas harjumused või vajadus kogu sissetulek ära kulutada.
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
12.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue, mille kohus võttis menetlusse 05.11.2024. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. AS LHV Pank ütles lepingu üles alates 24.10.2024. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud augusti, septembri ja oktoobri 2023 6 (8)
osamaksed, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 09.10.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 05.03.2024). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed kuni 05.12.2024 kokku 77,06 eurot. Kostja on tasunud lepingu alusel 40,05 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 37,01 eurot.
13.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole mingiski osas oma kohustusi täitnud alates augustist 2023, siis on põhjendatud eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi õigel ajal. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka tulevikku suunatud maksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul ei ole hageja kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb rahuldamata viivis juba sissenõutavaks muutunud maksete osas. Kuna tulevikku suunatud maksed ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub hagejal nende osas kostja vastu viivisenõue.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude 7 (8)
nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Kuna kohus rahuldas hagi 49% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 51% ulatuses hageja kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 358 eurot.
19.Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu.
20.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 358 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tund). Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 375 eurot.
21.Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 49% ulatuses, siis kuuluvad hagejale hüvitamisele 183,75 eurot (375*49/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
22.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.