lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-5971/13

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 10.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-5971/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-5971

Tsiviilasi

XX-i (pankrotis) pankrotihaldur XX hagi XX-i vastu ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja alusetult enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (pankrotis) pankrotihaldur XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeria Arsjuta Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Tunnistada kehtetuks Rapla notari Kille Piibur poolt 04.08.2022 tõestatud XX-i (XX) ja XX-i (XX) vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe (notari ametitegevuse raamatu number xxx).
3.Kohustada kostjat XX-i hüvitama enamsaadud ühisvara väärtus summas 25 592,52 eurot XX-i (pankrotis) pankrotivarasse.
4.Mõista kostjalt XX-ilt enamsaadud ühisvara hüvitiselt summas 25 592,52 eurot välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hagi esitamisele järgnevast pärast kuni kohtulahendi täitmiseni.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu 17.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o kostja kontode arest Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste tütarettevõtjatest krediidiasutustes või filiaalides 25 592,52 euro ulatuses. Kostja

1(4)

avalduse alusel tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu asendades selle rahasummaga või pangagarantiiga (vt 17.04.2024 määruse resolutsiooni p 3).

6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Määrata hageja menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
10.Toimetada kostjale kohtuotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja menetluse käik

1.XX-i (XX; pankrotis) pankrotihaldur XX (hageja) esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX-i (XX; kostja) vastu XX-i ja kostja vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning kostja kohustamiseks hüvitada enamsaadud ühisvara väärtus 25 592,52 eurot XX-i (pankrotis) pankrotivarasse. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 03.01.2022 tsiviilasjas nr 2-21-19425 (pankrotimenetlus) välja XX-i (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks XX (pankrotihaldur). Võlgnik ja kostja on abikaasad, kelle vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Kohus tegi 29.06. 2022 võlgniku pankrotimenetluses kohtumääruse, millega kinnitas võlausaldajate nimekirja, mille kohaselt on võlgnikul kaks võlausaldajat: kohtutäitur Risto Sepp, kelle nõude suuruseks on 36 eurot, mis moodustab 0,23% jaotisest ning XX, kelle nõude suuruseks on 15 563,50 eurot, mis moodustab 99,770% jaotisest. 2(4)

Pankrotimenetluses toimus 05.06.2023 võlausaldajate I üldkoosolek. Halduri ettekande kohaselt tuvastas haldur pankrotimenetluses, et 04.08.2020 sõlmisid võlgnik ja kostja abieluvaralepingu ning ühisvara jagamise kokkuleppe. Abieluvaralepinguga lõpetasid abikaasad varaühisuse varasuhte ja kehtestasid uue varasuhtena varalahususe. Ühisvara jagamise kokkuleppega jagasid abikaasad ühisvara selliselt, et poolte ühisomandis olnud kinnistu asukohaga XXX (kinnistu) jäi kostja lahusvaraks ja võlgnik enda ühisomandi osa eest kostjalt hüvitist ei saa. 27.11.2020 sõlmisid kostja, XX ja XX kinnistu müügilepingu, millega kostja müüs kinnistu XXle ja XXle müügihinnaga 93 000 eurot. Võlgniku pankrotivara hulgas rahalisi vahendeid ei ole. Seega muutis võlgnik 04.08.2020 ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimisega end teadlikult varatuks ja kahjustas sellega teadlikult võlausaldajate huve. Selgunud on, et võlgnikul tekkisid makseraskused juba 2019 sügisel. Võlgnikul ei olnud ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise hetkel peale kostjaga ühisomandis olnud kinnistu muud vara, kuid kõigest hoolimata loobus võlgnik tasuta õigusest nõuda kostjalt ühisvara jagamisel ühisvara kostja ainuomandisse jätmise eest hüvitist. 04.08.2020 ühisvara jagamise kokkuleppe näol on tegemist tagasivõidetava tehinguga, mistõttu esitab hageja hagi ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning kostjalt kehtetu ühisvara jagamise kokkuleppe alusel alusetult saadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks 25 592,52 eurot.

2.Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Kohus rahuldas 17.04.2024 hagi tagamise taotluse ning arestis kostjale kuuluvad arveldusarved Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste tütarettevõtjatest krediidiasutustes või filiaalides 25 592,52 euro ulatuses XX-i (pankrotis) pankrotihaldur XX kasuks tsiviilasjas nr 2-24-5971 nõude tagamiseks.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3.Maakohus võttis 01.08.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.11.2024. Kohtumäärus ja hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks 22.11.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Vastuse esitamise tähtaeg oli 06.12.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

3(4)

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks peale käesoleva tagaseljaotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja