Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09. detsember 2024.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-M. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
8214,23 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-22-9967
ja
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask Kostja: M.-M. K. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Suido Västra Kohtuistungi toimumise aeg 12.03.2024.a, edasi kirjalik menetlus Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja lepinguline esindaja Suido Västra
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 3195,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 80,56 eurot ja viivis alates 08.07.2022.a summalt 3195,99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
Ülejäänud osas jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.-M. K. vastu rahuldamata.
Jätta hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud 50% ulatuses kostja M.-M. K. kanda ning kostja M.-M. K. menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu summas 1125 eurot (km-ga).
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital M.-M. K. kasuks menetluskulu summas 350 eurot (km-ga).
Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 5 ja 6) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista välja M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu summas 775 eurot.
Välja mõista M.-M. K.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmise viis ja täitmise tähtaeg, millise kohaselt tuleb kostjal kohtuotsusega rahuldatud nõue ja hageja menetluskulud (kohtuotsuse punktid
2, 7 ja 8) täita osade kaupa igakuise maksega 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 07.07.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS (edaspidi laenuandja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti summas 10 300 eurot ning mille kostja kohustus tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, mistõttu öeldi leping üles 14.03.2022.a ning nõue loovutati hagejale. Hageja leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 6499,57 eurot, intressid 401,25 eurot, laenuhaldustasu 7,50 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, viivised 27.02.2024.a seisuga 1894,42 eurot ja edasiulatuva viivise 14,90% aastas. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 6612,17 eurot, viivised 27.02.2024.a seisuga 813,88 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1478,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, ja edasiulatuva viivise 14,90% aastas või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 2324,81 eurot, viivised 27.02.2024.a seisuga 166,12 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1180,18 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise 14,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on tasunud pangale perioodil 09.08.2019.a kuni 16.12.2021.a kokku 6795,01 eurot. Seega on tasumata laenu osa 3195,99 eurot (99916795,01). Seadusest tuleneva intressi arvestuse järgi alates 11.01.2022.a (peale 2021.a detsembrit järgmine makse pangale 10.01.2022) on viivis tänase seisuga 718,66 eurot ja see suureneb 1,09 euro võrra päevas. Kostja palub hagi jätta rahuldamata 3914,65 eurot ületavas summas seisuga 10.04.2024.a, millest põhiosa on 3195,99 eurot ja viivis on 718,66 eurot ning edasiulatuvalt viivis päevas on 1,09 eurot. Samuti palub kostja määrata kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi kostja rahuldab hageja nõude osade kaupa 12 kuu jooksul igakuise maksega maksimaalselt 350 eurot. Kostja palub menetluskulud jagada vastavalt seadusele. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.09.2022.a kohtumääruses (dtl 25-28).
5.Vaidlust pole, et B AS ja kostja vahel on 04.07.2019.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, millise kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 10 300 eurot auto ostmiseks tähtajaga 12.08.2024.a (dtl 6-10).
6.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kostjal oli kohustus teha makseid vastavalt maksegraafikule (dtl 9-10).
7.Hageja on kohtu ette toonud, et kuivõrd kostja viivitas kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega, ütles laenuandja 14.03.2022.a lepingu kostjaga üles (dtl 14).
8.Vaidlust ei ole, et nõue kostja vastu on loovutatud hagejale, millisest on kostjale 25.03.2022.a teavitatud nõude loovutamise teatega (dtl 15).
9.Kostja on tõendanud, et lepingu nr XXX alusel on talle laenu välja makstud summas 9991 eurot ning laenu tagasimakseid on ta tasunud kogusummas 6795,01 eurot (dtl 40, 41).
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17).
11.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
12.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel.
13.Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 246 eurot.
14.Krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
15.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
16.Krediidiandja on kostja maksevõimet hinnanud pangakonto väljavõtte alusel perioodist 01.03.2019.a kuni 03.07.2019.a. Kohus leiab, et lepingu sõlmimisele eelnev neljakuuline periood ei ole piisav. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
17.Kohus leiab, et krediidiandja on jätnud analüüsimata asjaolu, et kostjal olid laenu taotlemisel juba kohustusi summas 278 eurot kuus (dtl 149, 154). Samuti ei küsitud kostjalt andmeid selle kohta, millises summas moodustavad kostja igakuised vajalikud väljaminekud. Kostja on kohtu ette toonud, et kostja tasus üüri igakuiselt summas 350 eurot (dtl 180). Samuti on kostja avaldanud, et enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist on kostja saanud AS-ilt L laenu 2100 eurot, millise summa eest on soetatud sõiduk Audi A4 (dtl 226). Krediidiandja ei ole analüüsinud ega küsinud kostjalt täpsustusi, miks kostja vajab laenu 10 000 eurot sõiduki ostmiseks.
18.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20.Isegi kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 3195,99 eurot (9991 – 6795,01) ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses määras.
21.Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt avaldusega (dtl 14) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses. Pooltevahelise lepingu kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Kostjal oli võlgnevus hageja ees alates 11.01.2022.a, viimane makse on teostatud 16.12.2021.a (dtl 41). Kostjat hoiatati 11.02.2022.a kirjaga lepingu ülesütlemise eest ning anti tähtaeg 28.02.2022.a võlgnevuse likvideerimiseks, samuti läbirääkimiste pidamiseks (dtl 13).
22.Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 14.03.2022.a seisuga üles. Kostja sai krediiti 9991 eurot, kostja on laenu tagastanud kogusummas 6795,01 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kohus mõistab pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 3195,99 eurot (9991 - 6795,01).
23.Hageja esialgses nõudes sisaldunud põhiosa nõue, intressinõue, lepingu haldustasu nõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
27.Kohus rahuldab hageja viivise nõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Seega alates 15.03.2022.a kuni nõude kohtule esitamiseni so 07.07.2022.a summas 80,56 eurot, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
28.Ühtlasi mõistab kohus kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 3195,99 eurolt aastas alates 08.07.2022.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
29.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3195,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 80,56 eurot ja viivis alates 08.07.2022.a summalt 3195,99 eurot kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7.
30.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
31.Kostja on 10.04.2024.a esitanud kohtule taotluse kohtuotsuse ajatamiseks TsMS § 445 lg 1 alusel selliselt, et kostja tasub nõude 12 kuu jooksul igakuise maksega maksimaalselt summas 350 eurot (dtl 223-228).
32.TsMS § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
33.Arvestades, et hageja antud taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole, hageja on nõustunud kompromissi korras 36 kuulise maksegraafikuga (dtl 220) ning ka seda, et kostjal lasub alaealise lapse igakuine ülalpidamise kohustus (dtl 201-204), siis tuleb kostja vastav taotlus rahuldada ning kostjal tuleb rahuldatud nõue hagejale täita osade kaupa igakuise maksega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8214,23 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
36.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt, siis tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 50 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jäävad 50 % ulatuses hageja kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
37.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud nii hageja kui ka kostja, lahendab kohus esmalt hageja avalduse ja seejärel kostja oma.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulud summas 4080 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ga). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tund), hagi koostamine (2 tundi), kostja 26.09.2022.a vastusega tutvumine (3 tundi), hageja 22.11.2022.a seisukoha koostamine ning tõendite hankimine (5 tundi), kostja 01.02.2023.a taotlusega tutvumine (1 tund), kostja 15.02.2023.a tõendite ja taotlusega tutvumine (3 tundi), kostja 17.02.2023.a ettepanekuga tutvumine (0,5 tundi), kostja 22.02.2023.a seisukohaga tutvumine (3 tundi), hageja 27.02.2024.a seisukoha koostamine ja tõendite hankimine (5 tundi), kostja 10.03.2024.a vastusega tutvumine (4 tundi), ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine (2 tundi), hageja ümberarvestus (4 tundi). Kokku 34 tundi (dtl 219-220).
39.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 350 eurot (50%).
40.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
41.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ga). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle, ei vasta hageja esindaja (juristi) tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vaata Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2023.a määrus tsiviilasjas nr 2-22-15592, punkt 10). Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et hageja esindajaks oli jurist, tegemist ei olnud mahuka ja keeruka vaidlusega, sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 100 eurot (km-ga).
42.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 34 tundi ei ole sellises vaidluse keerukust arvestades samuti põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: kostja 26.09.2022.a vastusega tutvumine (3 tundi). Kuivõrd vastuse sisulist osa oli ainult 1 lk ning lisad koosnesid pangakonto väljavõtetest ja Finantsinspektsiooni
juhenditest, siis on kulunud aeg 3 tundi ülemäärane. Kohus loeb põhjendatuks 0,5 tundi; hageja 22.11.2022.a seisukoha koostamine ning tõendite hankimine (5 tundi). Arvestades, et seisukoha sisu on üksnes 2 lk, korratud on ka juba hagiavalduses märgitut ning lisadeks on registrite väljavõtted, siis leiab kohus, et nimetatud toimingu peale sai kokku kuluda 2 tundi; kostja 01.02.2023.a taotlusega tutvumine (1 tund). Kuivõrd tegemist on menetluse tähtaja pikendamise taotlusega, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 10 minutit; kostja 15.02.2023.a tõendite ja taotlusega tutvumine (3 tundi). Kuivõrd tegemist oli järjekordse menetluse tähtaja pikendamise taotlusega ning uusi asjaolusid dokumendis ka ei olnud, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 20 minutit; kostja 22.02.2023.a seisukohaga tutvumine (3 tundi). Kuivõrd uusi asjaolusid esitatud ei ole ning seisukoht 2 lk pikk, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 0,5 tundi; hageja 27.02.2024.a seisukoha koostamine ja tõendite hankimine (5 tundi). Arvestades, et hageja seisukoha sisu on 5 lk, millest 2 lk on tabelid ning korratud on ka juba eelnevates seisukohtades märgitut, siis leiab kohus, et nimetatud toimingute peale sai kokku kuluda 3 tundi; kostja 10.03.2024.a vastusega tutvumine (4 tundi). Kuivõrd tegemist ei olnud keeruka dokumendiga, siis sai sellega tutvumiseks kuluda 1 tund; hageja ümberarvestus (4 tundi). Kuivõrd tegemist on nõude ümberarvestusega, milles on toodud ka menetluskulude nimekiri ja seisukoht sisuliselt uusi õiguslikke asjaolusid ei sisalda, siis sai selle koostamiseks kuluda 2 tundi. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 15,5 tundi ehk 1550 eurot (15,5 tundi x 100 eurot).
43.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 1125 eurot (1550 x 0,50 + 700 x 0,50).
44.Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja menetluskuludele. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 700 eurot (km-ga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagimaterjalidega tutvumine ja 26.09.2022.a vastuse koostamine (4 tundi), 15.02.2023.a taotluse koostamine ja tõendite kogumine (1 tund), 22.02.2023.a seisukoha koostamine, sh kostja kulutuste kohta tabeli koostamine (2 tundi). Kokku 7 tundi (dtl 207).
45.Kostja lepingulise esindaja juristi tunnitasu määr on 100 eurot (km-ga). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot (kmta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14).
46.Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 7 tundi. Hageja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 7 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt on põhjendatud kostja esindajakulud summas 700 eurot (km-ga).
47.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 350 eurot (700 x 0,50).
48.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 775 eurot (1125-350).
49.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.