2-24-14771/20 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

KUUREBASED OÜ (allkirjastaja juhatuse liige A.J.) esitas 30.09.2024. a kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik esitas 18.10.2024. a avalduse täienduse. Võlgniku põhitegevusalaks on restoranid jm toitlustuskohad. Maksejõuetuse põhjusena on välja toodud rendilepingu tingimused, mida võlgnik polnud suuteline täitma. Samuti toob võlgnik välja, et Põltsamaale pole lihtne leida kvaliteetset ja kogenud tööjõudu, kogu töötav personal sõitis kohale väljastpoolt Põltsamaad, see aga tähendas tööandja poolt makstavat motiveerivat töötasu. Avaldaja esitatud andmete järgi on tema kohustuste suuruseks 76 613,39 eurot, rahalised vahendid AS LHV Pank arvelduskontol EE907700771009574675 puuduvad. Võlgnik ei ole suuteline võlausaldaja nõudeid rahuldama. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid, pisiinventarina kuuluv vara asub tegutsemisaadressil A.S.-i valduses. Seisuga 22.09.2024 (kohviku viimane lahtiolekupäev) oli äriühingul 6 töötajat töölepingu alusel. Avalduse allkirjastanud juhatuse liige lõpetas töölepingud 10.10.2024, teine juhatuse liige A.S. aktiveeris töölepingud uuesti 17.10.2024 ja need on praegu aktiivsed. Kohus võttis 22.10.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Sama määrusega kohaldas kohus pankrotiavaldust tagavaid abinõusid, s.h. kohaldas käsutuskeeldu ja keelas võlgnikul temale kuuluva vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Ajutine haldur esitas 18.11.2024 aruande koos lisadega. Ajutise halduri aruandes on kajastanud järgmine teave (kokkuvõte). Üldiseloomustus. Võlgnik on kantud äriregistrisse 03.10.2023, ühingu aadress on Põltsamaa, XXX. Võlgniku osakapital on 10 eurot, mille osanikud on võrdsetes osades A.J. ja A.S. ühisomanikuna koos KxxxxA.S.-iga. Äriühingu majandustegevus on lõpetatud 23. septembriks 2024.a. Äriühingu tegevusalaks on üüripinnal ja üüritud inventariga kohviku pidamine, kohvik tegutses nime all „60 KUNST & TOIT“. Äriühingu majandustegevuse aruandeid ei ole esitatud, kuna tegevus oli sedavõrd lühiajaline. Äriühingu juhatuse liikme A.J.-iga seotud äriühinguid registris ei kajastu. Võlgniku juhatuse liikme A.J. abikaasal, võlgniku peakokal Gxxxxxx Axxxxxx A.J. on osaühing Negus Negusti OÜ, mille juhatuse ainuliige ja ainuosanik on Gxxxxxx AxxxxxxxA.J.. Ühing on asutatud sissemakset tegemata, osa käsutamise keelumärge seatud alates 19.12.2023. Juhatuse liikme A.S.-iga seotud äriühingud (lisaks KUUREBASED OÜ-le) on OÜ Arogane, Postimaja Lokaal OÜ, Romec Grupp OÜ, OÜ Romec Metall. Äriühing Postimaja Lokaal OÜ on registrisse kantud 30.07.2024, selle juhatuse liige ja ainuosanik on A.S., tegevusala ja tegutsemiskoht on samad võlgnikuga KUUREBASED OÜ, tegevusala „restoranid ja toitlustuskohad“, aadress XXX Põltsamaa. Võlgniku varad. Võlgniku pangakonto (LHV Pank) seis 30.09.2024 on 0 eurot. Juhatuse liige A.J. väitel on ta tema käes olnud sularaha 75 eurot kandnud pangakontole 18.11.2024, kohviku sulgemise hetkel olemas olnud sularaha 100 eurot jäi A.S.-i kätte. A.J. esitas nii põhivara kui väikevahendite nimekirja, need on kohviku pidamiseks vajaminevad nõud ja üksikud seadmed. Asjade soetusmaksumus on 20 461,18 eurot, põhivara nimekirjas olevate esemete soetusmaksumus 4500 eurot. A.S.-i väitel ei ole kogu nimekirjas olev vara KUUREBASTE oma, tema on füüsilise isikuna tasunud ostusumma 2675,14 eurot ja veel kahe ostuarve summas 24216,30 tasumist OÜ KUUREBASED raamatupidamises ja arvelduskontol ei kajastu. Ajutise halduri hinnangul on seega vara nimekirjas olevate esemete soetusväärtus väiksem ja on 15 359 eurot (koos käibemaksuga) ja põhivahendite väärtus

Hankijate nõuded kokku summas 16 871,33 eurot, mille hulgas ei ole üürileandja nõuet (eespool). Hankijate nõuete hulgas on ka võlgniku peakoka Negus Negusti OÜ nõue summas 3800 eurot, mis kujutab endast peakoka teenuseid läbi tema äriühingu. Võlad töötajate ees (kuus töötajat) kokku 10 222,07 eurot. Töölepingud on lõpetamata ajutise aruande esitamise aja seisuga juhatuse liikmete omavaheliste erimeelsuste tõttu, juhatuse liikmed omavahel ei suhelnud. Seisuga 12.10.2024 on töölepingutest tulenev võlgnevus 14 479,31 eurot, kuid see suureneb, kuna töösuhted on siiani lõpetamata. Muud võlad (bilansis) 4441,58 eurot, võlausaldajate lõikes ei ole teada. Kokku on võlgnikul kohustusi 82 456 eurot. Võlgniku tegevus, maksevõime ja maksevõimetuse põhjused. Ajutine haldur on võlgniku tegevuse ja maksevõime analüüsimisel esile toonud, et juhatuse liikmed olid teineteise suhtes rahulolematud juba kohviku käivitamise järgselt. Neid erimeelsusi ei lahendatud, mis päädis nii kasvatavate kohustustega kui kohviku sulgemisega lühikese tegutsemisaja järel. Kohviku tegevust alustati mais 2024 ja sulgemine toimus 22.septembril 2024. Kohviku sulgemise põhjuseks oli tarnijatele ja töötajatele tasumata nõuded. Ajutine haldur on analüüsinud 2023.a ja 2024.a pearaamatu andmete alusel müügikäivet, põhilisi kulusid ja järeldab, et nelja ja poole kuise tegutsemisaja jooksul on igakuine kahjum olnud enam kui 8000 eurot kuus. Väljamüüdud toote (toidu) hind oli liiga madal, ehkki need on olnud a-la carte söögikohale tavapärased. Perioodil mai-september 2024 on müügikäive olnud 153 043 eurot, äriühingu kulud 195 179,91 eurot. Seega kahjum 42 136,91 eurot. Kuludest suurim on tööjõukulu (89 729,99 eurot), mis on tekkinud ilmselgelt ülehinnatud tööjõu palgakulust. Kokkade töötasu on olnud 2000 eurot kuus (brutotasuna), peakoka töötasu 1200 eurot (brutotasu), millele lisandus 2000 eurot teenustasuna peakoka äriühingu kaudu, töötasule lisandub sotsiaalmaks (mis on tööandja kanda). Kokkade tasuks kulunud summa on pool müügikäibe summast. Tööjõukulu tulnuks juhatuse liikmetel töölepingute sõlmimisel omavahel läbi arutada, kuna see teema on ka praeguste omavaheliste etteheidete aluseks. Suur kuluartikkel on ka toorainekulu, mis on toitlustusärile iseloomulik, eriti a-la carte teenuse puhul. Etteheited, et jaekaubanduse toidupoodidest ostetud kaubad ei ole seotud ettevõtlusega, vajavad kontrollimist.

A.S. on toonud esile, et juhatuse liige A.J. on jätnud märkimisväärsel hulgal äriühingu tulu raamatupidamises kajastamata. See on osutunud võimalikuks CompuCach kassasüsteemi kasutamise tõttu, mida igapäevaselt kohviku majandustegevuses kasutati. See võimaldab ära kustutada palju vahearvete ridu ja A.S.-i väitel on A.J. seda teinudki ja selle kaudu on osutunud võimalikuks omastada klientidelt saadud sularaha. Lisaks sellele on A.J. jätnud kõik toidu ja jookide valmistamise ja serveerimisega seotud kulud kohviku kanda. A.S. on ajutisele haldurile esitanud süsteemi väljavõtted, millest nähtuvalt on A.J. omastanud ajavahemikus 08.05.2024-23.10.2024 vähemalt 10745,50 eurot. A.J. on eitanud sularaha omastamist ja sularahakäive on kajastatud ka pearaamatus. A.J. on ajutisele haldurile andnud selgituse CompuCach süsteemis toimunu kohta. Ajutise halduri hinnangul vajab temale esitatud 50-leheküljeline koonddokument andmete analüüsi. Haldurile ei ole isikud andnud eelnevaid selgitusi, kes kinnitaksid andmeridade kustutamist ja kliendi poolt tasutud sularaha võtmist A.J. poolt. A.S. juhatuse liikmena on juhtinud ajutise halduri tähelepanu asjaolule, et pärast kohviku sulgemist on teine juhatuse liige endale ja endaga seotud isikule- oma abikaasa äriühinguletasunud võlgniku kassast 11 299,40 eurot. Ajutise halduri aruandes on need väljamaksed ka esile toodud. Nii on OÜ_le Negus Negusti tasutud 300+2000+1700=4000 eurot, ülejäänud summad A.J.-ile. Võlgniku üheks lepingupartneriks on olnud võlgniku peakoka äriühing Negus Negusti OÜ, kes on võlgnikule aastal 2024 pakkunud teenust 13 500 euro eest. Samas on äriühingu Negus Negusti OÜ viimane tööjõumaksude deklareerimine olnud aastal 2022, mistõttu ta ei saa pakkuda võlgnikule teenust. Ajutine haldur on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et A.J. on pärast kohviku sulgemist võtnud kassast sularaha iseendale summas 7269,40 eurot ja enda abikaasa äriühingule maksnud arvete alusel 4000 eurot. Vajaliku hoolsusega tegutsev äriühingu juhatuse liige paneb kassas oleva sularaha äriühingu arvelduskontole. A.J. sai aru, et kohvik ei tegutse ja ei ole vaja teha kulusid kohviku tegevuse säilitamiseks. Ajutise halduri hinnangul A.J.-i selgitused, et äriühing ei ole tema kulutusi tasustanud, ei ole pädevad, kuna isik oleks saanud oma nõuded äriühingu vastu esitada pankrotimenetluses. A.J. jätnud täitamata juhatuse liikme kohustuse olla lojaalne ühingule ning seetõttu ka ühingu võlausaldajatele. Ajutine haldur annab hinnangu, et kohviku pidamisega seotud igapäevaseid kulusid ei oleks olnud võimalik katta müügikäibest isegi juhul kui ei oleks tasutud üüri ehk kapitalikulu. Arvestades, et ajal, mil kohvik tegutses negatiivse rahavooga, oli toitlustuses tipphooaeg (suvekuud), sügiskuudel oleks kahjum olnud veelgi suurem. Kohviku sulgemine oli õige otsus, kuid tegevused sulgemise järel olid läbimõtlemata. Ajutine haldur on seisukohal, et lõplikke hinnanguid võlgniku maksejõuetuse põhjustele ja tagasivõidetavatele tehingutele nii napi ajutise halduri perioodi järel ei saa anda (raamatupidamiskandeid on enam kui 6500 2024.a pearaamatus). Kassast raha väljamaksed pärast äriühingu majandustegevuse lõppemist on raske juhtimisviga. Vajaliku hoolsusega tegutsev juhatuse liige paneb majandustegevuse lõppemisel äriühingu kassas oleva raha äriühingu arvelduskontole, mitte ei võta iseendale. Ajutine haldur ei saa põgusa analüüsi alusel anda hinnangut, kas võlgniku maksejõuetus on tahtlikult tekitatud ning seeläbi esineb ka kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse algpõhjuseks on, et võlgniku puudus tulusid ja kulusid kajastuv äriplaan, mistõttu ei suudetud järgida kavandatavat ideed a’la carte kohviku pidamisel. Võlgnik ei ole saneeritav, tema majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suutnud tegutseda kasumlikult, puudusid positiivsed rahavood, mille kaudu tegevust jätkata ja pakkuda võlausaldajatele nõuete rahuldust.

Võlgniku üürileandja käes olevast pandiõigusega koormatud vara väärtusest kuuluks pankroti korral kinnipidamisel kuni 10% pandiga kaetud vara müügiväärtusest, milleks oleks antud aruande kohaselt summa 320 eurot, mis ei kataks isegi ajutise halduri tasu. On vajalik, et juhatuse liige A.J. paneb ühingu kassast võetud raha vähemalt 7269,40 eurot äriühingu arveldusarvele LHV Pangas ja annab vajalikud seletused. Võlgnikettevõttel on seisuga 24.10.2024 kohustusi summas 82 456 eurot. Võlgniku vara on kaetud üürileandja pandiõigusega ja kulub üürileandjale. Võlgnikul puudub likviidne vara. Kas see vara tekib, sõltub juhatuse liikme A.J.-i käitumisest. Võlgnik on maksejõuetu, tema majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudus positiivne rahavoog, mille arvel võlgniku majandustegevust tervendada. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus määrusega 25.11.2024 kohustas võlgniku KUUREBASED OÜ juhatuse liiget A.J. panema ühingu kassas oleva raha summas 7269,40 eurot viivitamatult KUUREBASED OÜ arveldusarvele LHV Pangas. Kohus kohustas võlgniku juhatuse liiget A.J. andma kohtuistungil seletuse ja esitama tõendid kohtu poolt viidatud asjaolude kohta. Kohus kohustas kohtuistungile ilmuma ja juhatuse teise liikme A.S.. Kohus selgitas võlgniku seaduslikele esindajatele teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. Kohtuistung toimus 04.detsembril 2024, kus mõlemad juhatuse liikmed andsid selgitusi. A.J. andis selgitusi, et tööülesanded ja tegevusvaldkonnad ei olnud juhatuse liikmete vahel fikseeritult jaotatud. A.J. tegeles kohviku juhtimisega, ta sõlmis ka töölepingud töötajatega. Töötajatele lubatud palkade suurusi juhatuse liikmed omavahel ei kooskõlastanud. A.J. ei tea, kas kohtuistungipäevaks on töötajad vabastatud. A.J. ei ole kohtu määruse alusel nõutud summat KUUREBASTE pangakontole pannud. Ta ei ole seda raha omastanud. A.J. andis selgituse, et ta ei saanud äriühingust töötasu. Esmalt olid A.S.-iga jutt, et 10% käibest on A.J.-i töötasu, kuid seda raha ei näinud ta kunagi. A.J. loetles, et tema poolt koostatud käibeja põhivara nimekirjas olid kohvikule kuuluvad varad: HP lauaarvuti, Kitchen Aid köögikombain, hinnalised söögiriistad, mahlapress baaris, klaasid-sööginõud. Kui klient tasus sularahas, läks see raha sel päeval kassasse ja iga päev kanti kassaaruandesse. Sularaha viidi LHV panka, seda oli mõned korrad. Sularaha laekumisest teavitas raamatupidajat A.J.. Raamatupidaja sai sellel perioodil oma töö eest 800 eurot. A.J. oskas raamatupidaja kohta öelda ainult eesnime, perekonnanime ei tea. A.J. kinnitas, et tema abikaasa äriühingule maksti 4000 eurot ja A.J.-ile endale umbes 6300 eurot äriühingu tegutsemise lõpus, kuid arvab, et see ei olnud kindlasti neil kuupäevadel, mis kirja on pandud (30.09 ja 27.09). A.J. vastas kohtuniku küsimusele, et neil ei olnud äriühingu tegutsemiseks äriplaani ja juhatuse liikmed seda ei arutanud. A.J. andis selgituse, miks osteti toidukaupu Kolga -Jaani kauplusest. A.S. andis seletuse, et tema ei ole töötajatega töölepinguid sõlminud ega lõpetanud ega palganumbreid kokku leppinud. Ta on näinud üksnes allkirjastamata töölepinguid. Teatas töötajatele, et neil on nüüd kolm nädalat puhkust. A.J. oli kohviku juhataja, A.S. oli partner. A.S. ostis tema sõnul kohvikule vahendeid oma raha eest. Leppisime kokku, et seni kuni KUUREBASED pole nende eest maksnud, on vahendid A.S.-i omad. Äriplaani omavahel ei arutatud. A.S.-i sõnul on ta toiduainete ja jookide osas, mis jäid rendileandja ruumidesse, pidanud läbirääkimisi müüjatega, kes on nõus neid tagasi võtma ja selle arvelt võlanõudeid vähendama. Ajutine haldur Sirje Tael avaldas seisukoha, et pankrotimenetluse kuludeks vajalik summa tuleks määrata 3000 eurot. Vastuseks kohtu küsimusele milliste vahendite arvel peaks toimuma pankrotimenetluse rahastamine, oli ajutine haldur seisukohal, et äriühingul on rahaline nõue A.J.-i vastu.

pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt Kui pankotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Äriregistri andmetest nähtuvalt on KUUREBASED OÜ kantud registrisse 03.10.2023 osakapitaliga 10 eurot. Äriühingu osanikud 50% osalusega ehk 5 eurot on ühisomanikud A.S. ja Kati A.S., 50% osalusega ehk 5 eurot on osanik A.J.. Äriühingu juhatuse liikmed on A.S. ja A.J.. Kohus kontrollis registriandmetest, et Kxxx A.S. on A.S.-i endine abikaasa. Kohtuistungil osalenud A.S. ja A.J. oma seletustes ei omistanud Kxxx A.S.-ile osaühingu tegevuses ja juhtimises tähendust. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, kelle esitatud ülevaate kohaselt on tal tasumata kohustusi vähemalt 76 613,39 euro väärtuses, vara on väärtuses 20 461,18 eurot (s.h. käibemaks), mida võlgnik nimetab pisivaraks. Pankrotiavaldusele lisatud tabelist nähtub, et pisivara nimekirjas on peamiselt toidunõud, baari ja köögitarbed jm toitlustusettevõtte tegevuseks vajalikud vahendid. Võlgniku põhivara nimekirjas on vara kokku jääkmaksumuses 4343,97 eurot (s.h. käibemaks: HP arvuti, blender, mikser, riisikeetja, baariinventar). Võlgniku avalduse (alla kirjutanud võlgniku juhatuse liige A.J.) kohaselt on tegemist maksejõuetusega, samal seisukohal oli kohtuistungil ka teine võlgniku juhatuse liige A.S.. Kohtuistungil olid võlgniku juhatuse liikmed omavahelises vastasseisus. Samas andsid mõlemad juhatuse liikmed kokkulangeva seletuse selle kohta, et neid puudus äriplaan, seda ei olnud omavahel arutatud. Juhatuse liikmetel puudus omavahel kooskõlastatud tegevus ja kokkulepped töötajatele makstavate palkade osas. Juhatuse liikmete vahel tööjaotust ei olnud fikseeritud, kuid kohviku juhataja oli A.J.. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri poolt väljatoodud OÜ KUUREBASED maksejõuetuse algpõhjusega- see oli äriplaani puudumine, mistõttu ei suudetud järgida ideed a’la carte kohviku pidamisel. Äriplaanis tulude ja kulude detailne kajastamine oleks ära hoidnud juhatuse liikmete (ka osanike) erimeelsused ja suunanud neid koostööle positiivse rahavoo saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, aga ka juhatuse liikme A.J.-i poolt esitatud pankrotiavalduse põhjendus annavad veenva pildi võlgniku majanduslikust olukorrast ja see näitab, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud põhjusel, et võlgniku osanikel, kes on samaaegselt juhatuse liikmed, on puudunud finantsiliselt kalkuleeritud ja läbimõeldud äriplaan, mis kajastaks selgeid arvestusi kulude kohta (s.h. rendikulud, palgakulud koos maksudega, toitlustusettevõtte pidamiseks vajalike väikevahendite jõukohane maksumus jne). Kui kohviku pidajana tegutsenud A.J. tahtis kohvikus pakutavale „parimat kvaliteeti“ ja soovis leida sellele vastavat a’la carte toiduvalmistajat, siis see tõi kaasa palgakulu (tööjõukulu), millele vastavat käivet selles asukohas ei saavutata. Võlgnikust äriühingul on palgakulu ületanud enam kui poole saadavast müügikäibest. Nelja- ja poole kuulise tegutsemisaja jooksul on äriühingu kulud ületanud enam kui 42 000 euro võrra müügikäibe (153 043 eurot). Seejuures tegutses kohvik perioodil (suvel), mis on toitlustusettevõttele käibe kõrghooaeg. Asjaolu, et juhatuse liikmetel puudus omavaheline läbisaamine ja koostöö, tegi võimatuks kokkulepete saamise ja ühiste lahenduste leidmise. Septembrikuu lõpuks oli äriühingul tasumata kohustusi enam kui 82 000 euro ulatuses ja vahendid võlgade tasumiseks puudusid. Ka kohviku tegevuse lõpetamist ei suutnud juhatuse liikmed/osanikud omavahel kokku leppida, mistõttu tekkis olukord, kus A.J. lõpetas töölepingud 10.10.2024. Töötamise registrisse sellekohast kannet ei tehtud. Olles uurinud kohtule ja ajutisele haldurile esitatud dokumente ja seletusi, järeldab kohus, et A.J.-i poolt töölepingute lõpetamise kuupäev 10.10.2024 tuleneb A.S.-i kirjast töötajatele 22.09.2024, milles juhatuse liige A.S. teavitab töötajaid, et nad on saadetud vähemalt kolm nädalat kestvale sügispuhkusele, mille järel otsustatakse, kuidas edasi minna. Kohtuistungil selgus, et A.S. ei ole töölepinguid lõpetanud ega teatanud ka töötajatele töölepingute jätkumisest. Kohtuistungil tegi A.S.-i esindaja ettepaneku arvestada töölepingute lõpetamisel töötamise registrisse tehtud kannete aega (lähtuda töötajatele soodsamast hetkest). Kohus on seisukohal, et juhatuse liikmed, s.h. A.S. on käitunud vastutustundetult olukorras, kus edasi töötamiseks puudus perspektiiv. Asjaolu, et A.S.-i käes ei olnud allkirjastatud töölepinguid, ei takista töötajatega töösuhte lõpetamist. Jättes töötajatega töölepingud lõpetamata, on jäetud töötajad nende tuleviku osas teadmatusse ja suurendatud riigi (Eesti Töötukassa) kohustust. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. Kuna võlgnikettevõte tegutses üüripinnal ja kasutas tegutsemiseks üüritud inventari, on käesolevaks ajaks alles materiaalne baas, millelt saaks tegutsemist jätkata. Alles on ka töötajad ja väikevahendid, mis on vajalikud toitlustusteenuse pakkumiseks. Äriühingu tegevuse jätkamist takistavad osanikevahelised ületamatud erimeelsused. PankrS § 1 lg.3 eeldus- juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine – on täidetud, kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see olukord ei ole ajutine, vaid püsiv. PankrS § 31 lg.4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse et ta on maksejõuetu. KUUREBASED OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus ei nõustu ajutise halduri hinnanguga, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on väikevahendid (pankrotiavalduse lisas nimetatud pisivara) soetusmaksumuses 15 959,73 eurot, kooskäibemaksuga 20 461,18 eurot. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et selle vara võimalik müügihind ei ole soetusmaksumuse hind ja vara harilik väärtus võib olla 20% soetusväärtusest. Samuti tuleb pankrotimenetluse käigus selgeks teha selle vara nimekirja arvatud mõnede esemete tegelik kuuluvus, kuid sellele vaatamata on see vara siiski olemas ja ajutise halduri aruandes on see kajastatud netohinnas 12 590 eurot, koos käibemaksuga 15 359 eurot. Ka leidis kohtuistungil kinnitust, et reaalselt on olemas ka põhivara nimekirjas olevad esemed, mille soetusmaksumus on 4500 eurot. Kokku on võlgniku vara hinnatav umbes 3200 euro väärtuses. Arvestades, et üürileandjal OÜ Arogane on võlgniku vastu

üürilepingust tulenev nõue 15 577,31 eurot (täpne suurus vajab edaspidiselt täpsustamist), on üürileandja õigustatud kasutama võlgniku vallasasjade suhtes üürileandja pandiõigust, seda on üürileandja teinudki. Ajutise halduri aruandest nähtub, et alates 22.09.2024, mil kohviku tegevus oli lõppenud, on äriühingu kassast tasutud 11 299,40 eurot juhatuse liikme A.J.-i abikaasa äriühingule ja A.J.-ile endale. Kohtu poolt võlgnikule 25.11.2024 määratud kohustus panna ühingu kassast võetud raha vähemalt summas 7269,40 eurot võlgniku pangakontole LHV Pangas, on täitmata. Võlgniku maksejõuetus on tõendamist leidnud, seda tõendavad kohtule esitatud ajutise halduri aruande andmed ja selle lisad, võlgniku seadusliku esindaja pankrotiavaldus ja seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine haldur on esitanud kokkuvõtte võlgniku kohustustest, mida on summas 82 456 eurot. Vara on võlgnikul reaalselt olemas umbes 3200 euro väärtuses (üürileandja üüripinnal olev vara), varalise õigusena nõue juhatuse liikme A.J. vastu vähemalt summas 7269,40 eurot. Pankrs § 1 lg.2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus juhib tähelepanu, et PankrS § 1 lg.3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 2 järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Võlgniku KUUREBASED OÜ kohustusi ei ole võimalik täita tema vara arvel. Võlgnikettevõte ei ole ka saneeritav. KUUREBASED OÜ on maksejõuetu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur on KUUREBASED OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud raske juhtimisvea- see on võlgnikule kuuluva raha väljamaksmine endale ja oma abikaasa äriühingule. Kohus nõustub, et KUUREBASED OÜ maksejõuetuse ühe põhjusena tuleb esile tuua võlgniku vara väljamaksmine juhatuse liikmele endale ja oma lähikondsele. Samal ajal oli võlgnikettevõttel varalisi kohustusi vähemalt 80 000 euro ulatuses. Sellises olukorras olnuks lubatav teha raha väljamakseid üksnes äriühingu igapäevasteks kuludeks, kuid selleks ajaks oli äriühingu tegevus lõppenud, s.t. igapäevakulusid ei olnud. Äriühingu juhatuse liige on juhitava ettevõtte kassa tühjendanud enda ja oma lähikondse huvides. Kohus on eespool käsitlenud ka äriühingu algset maksejõuetuse põhjust- äriplaani puudumine, mille tõttu puudus ülevaade äriühingu tuludest ja kuludest ega suudetud korrastada juhatuse liikmete omavahelisi suhteid eesmärgiga koostöös leida lahendus positiivse rahavoo saamiseks. Täpsemalt tuleb maksejõuetuse põhjusi ja nende tekkimise aega analüüsida pankrotimenetluse käigus. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

(pankrotis) pankrotihalduriks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgniku seaduslikke esindajaid A.S. ja A.J. andma PankrS § 86 alusel võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja võtma osa võlausaldajate esimesest üldkoosolekust. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi: PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja. PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust. (3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 88 sätestab: võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestit lahkuda. PankrS § 89 lg.1 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 2)ei täida menetlusest osavõtu kohustust; Juriidilisest isikust võlgniku KUUREBASED OÜ (pankrotis) puhul tuleb Pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi täita tema seaduslikel esindajatel A.S.-il ja A.J.-il. Juhatuse liikme A.S.-i esindaja advokaat Sven Lass esitas kohtuistungil taotluse kohaldada elukohast lahkumise keeldu A.J.-i suhtes pankrotimenetluse lõpuni. A.J.-il on tihedad

perekondlikud sidemed Ghana riigiga Aafrikas ja on alust arvata, et ta võib Eestist pankrotimenetluse ajal lahkuda. A.J. pidas sellist taotlust rassistlikuks ja põhjendamatuks. Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael toetas taotluse rahuldamist. Kohus leiab, et pankrotimenetluse tagamine võlgniku seaduslike esindajate osavõtuga pankrotimenetlusest on põhjendatud. PankrS § 88 lg.1 sätestab: Võlgnik ei tohi kohtu loeta pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sellist keeldu kohaldatakse PankrS § 19 lg.1, lg.3 nimetatud isikute suhtes, s.t. eeskätt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmete suhtes. PankrS § 88 lg.2 sätestab, et kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. Kohus on seisukohal, et elukohast lahkumise keelu kohaldamine võlgniku juhatuse liikme A.J.-i suhtes on asjakohane. Sellise keelu kohaldamine omab mõtet ja on tulemuslik, kui seda tehakse enne keelu kohaldamise aluseks oleva asjaolu realiseerumist- s.t. enne kui isik Eestist lahkub. Kohtu ette toodud elukohast lahkumise keelu kohaldamise alus- juhatuse liikmel on tihedad sidemed Aafrikas asuva riigiga – on arvestatav ja põhjendab keelu rakendamist. Pankrotimenetluse käigus on vajalik, et juhatuse liige A.J., kes oli äriühingu kohviku juhtimisel aktiivne, osaleks pankrotimenetluses ja oleks kättesaadav nii pankrotihaldurile kui ka kohtule. Seetõttu kohaldab kohus keeldu kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10 töötunni eest summas 1200 eurot, sellele lisandub käibemaks 264 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 1464 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata Prolex OÜ kasuks. Ajutise halduri tasu palub välja mõista deposiidi arvelt või menetlusabi korras. Kohtuistungil jääb ajutine haldur selle juurde, et võlgnikul on kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, mis võimaldab tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 120 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 10 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Kohus märgib, et ajutise halduri aruanne kajastab olulises mahus käsitletud pangakontode andmeid, teostatud analüüse. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 10 töötunni eest summas 1200 eurot, sellele lisandub käibemaks 264 eurot. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.1 1 järgi lisatakse tasule käibemaks. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Prolex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 1464 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 264 eurot. PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud. PankrS § 150 lg.2 järgi tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 31 lg.6 kolmanda lause kohaselt pankroti väljakuulutamisel kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Käesoleval hetkel ei ole pankrotivaras likviidset vara, mille arvel välja maksta ajutise halduri tasu. Seetõttu ja võttes aluseks TsMS § 183 lg.2 määrab kohus pankrotivõlgnikule KUUREBASED OÜ (pankrotis) menetlusabi ja määrab, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult ja tasutakse pankrotivarast, kuid ajutise halduri tasu hüvitamiseks ühe kuutasu alammäära ulatuses annab kohus võlgnikule menetlusabi. Ajutise halduri tasu summas 644 eurot maksta välja menetlusabi korras riigi vahenditest.