B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi A Gi vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
13 484,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ; registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T (e-post xxx) Kostja A G (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
18.11.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A Gilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 8791,26 eurot, intress 4,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kuni hagi esitamiseni (27.07.2024) 80,81 eurot.
3.Jätta menetluskuludest 66% kostja kanda ja 34% hageja kanda.
4.Mõista A Gilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 600,60 eurot.
5.A Gil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (600,60 eurot) tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib
menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.07.2023 Harju Maakohtule hagi A Gi (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11 786 eurot, intress 615,72 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 1047,88 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 910 eurot. 25.08.2023 esitas hageja muuhulgas tõendite kogumise taotluse, juhuks kui kohus peab vajalikuks vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid. Kohus keeldus 04.09.2023 määrusega sissenõudmiskulude 10 eurot menetlusse võtmisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS ja kostja 02.05.2022 tähtajalise krediidilepingu nr xxx laenusummaga 13 000 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma annuiteetgraafiku alusel. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 15,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 17,41%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 1949,77 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1214 eurot ja intressi katteks 735,77 eurot. Xxx AS saatis kostjale 19.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Xxx AS luges lepingu üles öelduks 06.01.2023, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Xxx AS loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 16.02.2022 kirjaga. Hageja nõuab intressi, mida kostja kohustus lepingu kehtivuse perioodil 02.05.2022 kuni 06.01.2023 tasuma määraga 15,90% aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja kohustatud tasuma intresse 1351,49 eurot. Hageja on intresside katteks arvestanud 735,77 eurot. Seega nõuab hageja intressi 615,72 eurot. Hageja nõuab viivist 10,78 eurot, mis on lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud. Samuti nõuab hageja viivist lepingu nr xxx alusel põhivõlalt (11 786 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 07.01.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 1047,88 eurot. Hageja on korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, mis on kujunenud järgmiselt: 16.02.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.02.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.03.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kokku nõuab hageja sissenõudmiskulusid 35 eurot.
2.Kohus toimetas hagi kostjale kätte 10.12.2023 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.
3.Kohus palus 04.04.2024 määrusega ja 20.05.2024 kohtunõudega hagejal kõrvaldada tõendite kogumise taotluse puudused ja taotlust täpsustada.
4.08.05.2024 esitas hageja täiendatud taotluse tõendite kogumiseks ja ümberarvestuse.
5.Kohus rahuldas 14.06.2024 määrusega hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ning kohustas Xxx AS-i edastama kohtule tõendid kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta.
6.Xxx AS esitas kohtule 21.06.2024 tõendid ja selgitused kostja krediidivõimelisuse analüüsi kohta.
7.01.08.2024 esitas hageja täiendava seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta ning ümberarvestuse.
8.18.11.2024 toimus kohtuistung, kuhu ilmus hageja lepinguline esindaja. Kostjale toimetati kohtukutse kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja jäi istungil oma nõude juurde ning täpsustas meeldetuletuskirjade kuupäevasid ja viivisenõuet. Hageja täpsustas, et edastas kostjale meeldetuletuskirjad 16.05.2023, 24.05.2023, 31.05.2023, 08.06.2023 ja 16.06.2023. Samuti kinnitas hageja istungil, et hagejal täiendavad menetluskulud puuduvad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 11 786 eurot, intressi 615,72 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 1047,88 eurot.
10.Kohus tuvastas, et Xxx AS ja kostja sõlmisid 02.05.2022 laenulepingu nr xxx laenusummaga 13 000 eurot (dtl 11-16). Laenuleping on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud laenu tagasimakseid kokku 1949,77 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1214 eurot ja intressi katteks 735,77 eurot (dtl 17).
11.Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile ja postiaadressile (dtl 19-20).
12.Xxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
13.Kohus tuvastas, et 02.05.2022 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%. Praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (17,41%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).
Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
15.Kohus rahuldas 14.06.2024 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas algset krediidiandjat Xxx AS-i edastama kohtule tõendid selle kohta, et Xxx AS on enne laenulepingu nr xxx sõlmimist omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas kostja on võimeline laenu krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hinnanud kostja krediidivõimelisust, sh laenu väljastamisele eelnenud kostja pangakonto väljavõte (dtl 86-87).
15.1.Xxx AS-i 21.06.2024 ja hageja 01.08.2024 vastusest ning nendele lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hagiavaldusest, Xxx AS-i 21.06.2024 ja hageja 01.08.2024 vastusest ning nendele lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
15.2.Xxx AS-i selgituse (dtl 92-93) kohaselt võttis Xxx AS arvesse kostja laenutaotluse, 01.01.2022–31.03.2022 palgatõendid ning 01.03.2022–02.05.2022 kostja Xxx AS-i arvelduskonto, mille kohaselt oli kostja keskmine töötasu ca 1740 eurot. Enne laenu andmist kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit ning tuvastas, et laenusaajal maksehäired puudusid. Samuti kontrollis krediidiandja laenusaajalt üle ja läbi konto väljavõtte, et laenusaajal puudusid krediidikohustused nii Xxx AS-is kui ka mujal. Tõendeid vastavate päringute tegemise kohta ei ole kohtule esitatud. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtte ja tõendid sissetulekute kohta piisavas ulatuses, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1).
15.3.Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste
dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
15.4.Kostja on märkinud laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 2000 eurot (neto). Kohus on tuvastanud, et krediidiandja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks palgatõendid ja kostja Xxx AS-i arvelduskonto, mis hõlmab perioodi 01.01.2022–02.05.2022, s.o 4 kuud. Samuti ei nähtu laenutaotlusest ega krediidiandja selgitusest, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu. Majapidamiskulude selgitused on välja toodud alles hageja 01.08.2024 menetlusdokumendis, mille kohaselt arvestas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel rakendas krediidiandja lepingute sõlmimisel majapidamiskulude puhul üldkohaldatavat määra, lugedes kostja majapidamiskuludeks 475 eurot (dtl 102-103). Hageja märgib, et kliendi konto väljavõttest ei nähtunud igakuised regulaarsed majapidamiskulud. Krediidiandja 21.06.2024 selgituste kohaselt arvutas krediidiandja kostja sissetulekust maha laenulepingu kuumakse ning arvestas jäägilt majapidamiskulude tasumise. Laenutaotluses (dtl 94-95) puudub väli, kuhu taotleja saaks märkida oma regulaarsed majapidamiskulud ning kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt andmeid tema majapidamiskulude kohta. Krediidiandja ei selgitanud mh välja, kas tema kasutatav üldkohaldatavad määrad katavad taotleja majapidamiskuludele tehtavad kulutused. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuised kohustusi ja majapidamiskulude suurust ja sisu piisavalt hoolsalt ega võtnud sissetuleku hindamisel aluseks piisavat ajavahemikku. Kohtule nähtuvalt ei ole krediidiandja teinud ka täiendavaid toiminguid kostja kohustuste ja kulude väljaselgitamiseks.
15.5.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
16.Xxx AS saatis kostjale 19.12.2022 teate, et loeb lepingu ülesöelduks, kui kostja ei tasu määratud tähtajaks oma võlgnevust (dtl 18). Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 06.01.2023. Kui lugeda kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõla katteks, ei saa kohtu hinnangul lugeda lepingut 06.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja 3 osamaksega võlgnevuses. Hageja 01.08.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt, kus väljastatud krediidilt on arvestatud maha põhiosa ja intressi katteks tehtud maksed 1949,77 eurot, on võlgnevus 11 050,23 eurot. Kohtule arusaadavalt on kostja lepingust tuleneva maksegraafiku kohaselt tagasimaksetega viivituses alates 11.12.2022 osamaksest (dtl 16). Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või Xxx AS on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse ajal, üles öelnud. Hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg 7 nõuetele vastavat ümberarvestust (graafik uuesti määratud tagasimaksetega, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist).
17.Laenulepingu ja selle maksegraafiku kohaselt pidi kostja tegema 35 annuiteetmakset vahemikus 11.06.2022–11.04.2025. Seega ei ole ilma kehtiva ülesütlemiseta kostjal kogu põhivõla tasumise tähtaeg veel saabunud. Hageja ei ole esitanud ka veel sissenõutavaks muutunud tagasimaksete välja mõistmiseks kohustamise nõuet TsMS § 369 alusel. Seega kohus ei saa põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista. Kuigi hageja ei ole täitnud VÕS § 403 4 lg 7 nõuet määrata tagasimaksed uuesti ja need tarbijale teatavaks teha, leiab kohus, et saab lähtuda sellest, et lepinguga oli ette nähtud igakuine tagasimakse põhiosa katteks, millest saab jätkuvalt lähtuda. Seega saab kohus hageja
nõude rahuldada selles ulatuses, milles põhivõlg on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ümberarvestust silmas pidades sissenõutavaks muutunud. Arvestades kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud tagasimaksed kokku 1949,77 eurot põhivõla katteks, on kostja võlgnevus 11 050,23 eurot (13 000–1949,77=11 050,23). Seega on kostja osaliselt võlgnevuses alates 11.12.2022 osamaksest (180,24 eurot). Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 2024. aasta novembri osamakseni. Seega saab hageja põhinõude rahuldada 8791,26 euro ulatuses (13 000 – 1949,77 – edasiulatuvad osamaksed alates 11.12.2024 osamaksest 2258,97 eurot). Kohus jätab hagi põhivõla osas rahuldamata 2994,74 euro ulatuses (11 786 – 8791,26).
18.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär alates laenu väljastamisest 02.05.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 15,90% aastas. Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest.
20.Kohus on tuvastanud, et kostja on olnud võlgnevuses alates 11.12.2024 osamaksest ning et leping on kehtiv. Hageja on intressinõude esitanud arvestusega kuni 06.01.2023. Kuivõrd hageja ei ole määranud ümberarvestusega tagasimakseid vähendatud intressiga, arvestab kohus hageja esialgset intressinõude perioodi ning määrab intressid kuni 06.01.2023. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu saab ta nõuda kostjalt vaid seadusjärgset intressi, mis 2021. ja 2022. aastal oli 0 ja 2023. aastal 2,5%. Kohus on arvestanud intresse järgmiselt: 10 909,17 × 2,5% ÷ 360 × 6 päeva (01.01.2023–06.01.2023) = 4,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude 4,47 euro ulatuses (kuni 06.01.2023). Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 611,25 euro ulatuses (615,72 – 4,47).
21.Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
22.Hageja nõuab kostjalt 35 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 16.05.2023, 24.05.2023, 31.05.2023; 08.06.2023 ja 16.06.2023 (dtl 23-29). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leping ei
olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajaks kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 eeldused täidetud. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
23.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 07.01.2023 kuni hagi esitamiseni (27.07.2023). Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 15,90% aastas.
23.1.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.2.Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda seadusjärgsest määrast. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leping ei olnud 06.01.2023 seisuga kehtivalt üles öeldud, et saa viivist arvestada kogu põhivõlalt. Viivist saab seadusjärgses määras nimetatud kuupäevast nõuda sissenõutavaks muutunud summadelt.
23.3.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 12.12.2022 kuni 31.12.2022 viivisemäär 0%, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8% = 8%), 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%), 01.01.2024 kuni 30.06.2024 12,5% aastas (4,5% + 8% = 12,5%) ja 01.07.2024 kuni 11.11.2024 12,25% aastas (4,25% + 8% = 12,25%).
23.4.Hageja on esitanud viivisenõude perioodi 07.01.2023 kuni 27.07.2023 eest. Kuivõrd hageja ei ole esitanud viivisenõuet edasiulatuvalt ega ümberarvestust, milles oleks viivisenõue täpsustatud, arvestab kohus hageja esitatud viivisenõude perioodi ning arvutab viivised hagi esitamise seisuga, s.o kuni 27.07.2023. Kohtu arvestuse kohaselt muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada järgmiselt: 1) 12.12.2022–31.12.2022: 141,06 (321,30–180,24) × 0% = 0 eurot; 2) 01.01.2023–11.01.2023: 141,06 × 10,5% ÷ 365 × 11 päeva = 0,45 eurot; 3) 12.01.2023–11.02.2023: 461,74 (320,68 + 141,06) × 10,5% ÷ 365 × 31 päeva = 4,12 eurot; 4) 12.02.2023–11.03.2023: 786,76 (325,02 + 461,74) × 10,5% ÷ 365 × 28 päeva = 6,34 eurot; 5) 12.03.2023–11.04.2023: 1130,02 (343,26 + 786,76) × 10,5% ÷ 365 × 31 päeva = 10,08 eurot; 6) 12.04.2023–11.05.2023: 1464,34 (334,32 + 1130,02) × 10,5% ÷ 365 × 30 päeva = 12,64 eurot; 7) 12.05.2023–11.06.2023: 1807,54 (343,20 + 1130,02) × 10,5% ÷ 365 × 31 päeva = 16,12 eurot; 8) 12.06.2023–30.06.2023: 2151,16 (343,62 + 1807,54) × 10,5% ÷ 365 × 19 päeva = 11,76 eurot; 9) 01.07.2023–11.07.2023: 2151,16 × 12% ÷ 365 × 11 päeva = 7,78 eurot; 10)12.07.2023–27.07.2023: 2503,36 (352,20 + 2151,16) × 12% ÷ 365 × 16 päeva = 11,52 eurot. Seega kuni hagi esitamiseni 27.07.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 80,81 eurot.
23.5.Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 80,81 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 967,07 euro ulatuses (1047,88 – 80,81).
24.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 8791,26 eurot, intressid 4,47 eurot ja hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivise 80,81 eurot. Muus osas (4608,06 eurot) jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.1.Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
25.2.Kohus rahuldas hageja nõuetest ligikaudu 66% ((8876,54 eurot × 100%) ÷13 484,60 = 65,83%). Seega jäävad menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda (100% – 66% = 34%).
26.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.Hageja avaldas 18.11.2024 kohtuistungil, et hageja on kandnud menetluskuludena vaid riigilõivu. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 910 eurot.
27.1.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 13 484,60 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 15 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 910 eurot. Tasutud riigilõiv 910 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 910 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 66%, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 600,60 eurot (910 × 66%).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
30.Menetluse käigus ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale kohtule teadaolevatel kontaktidel kätte toimetada. Kostjale on üritatud menetlusdokumente kätte toimetada aadressidele xxx ja xxx ning e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx. Samuti ei õnnestunud kostjale kohtudokumente kätte toimetada e-toimiku vahendusel. Telefonile kostja ei vastanud.
Kohus on teinud päringu ka Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad täiendavad andmed isiku elukohtade ja kontaktandmete kohta. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.