Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-141941
Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi Table AD OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 55 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490, esindajad asukoht: Estonia pst 9, Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, epost: xxx); Kostja: Table AD OÜ (registrikood 11644640, aadress Tallinn, Pae tn 44-54, 1362, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Valdo Tõnissoo (isikukood: XXX, epost: xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Table AD OÜ-lt (registrikood 11644640) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 55 (viiskümmend viis) eurot, millest 15 eurot on leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Table AD OÜ-lt (registrikood 11644640) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 330 eurot on hageja kulud õigusabile.
Mõista kostjalt Table AD OÜ-lt (registrikood 11644640) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata ja kostja ei esitanud leppetrahvinõudele vaiet.
3.Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas Smuuli 9 parklas 11.04.2022. 11.04.2022 koostati kostjale leppetrahvinõue 15 eurot, mille maksetähtaeg oli 25.04.2022. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest ta ei alustanud mobiilset parkimist ega fikseerinud parkimise algusaega. Hageja saatis 21.09.2023 kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta.
4.Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja sõiduauto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Hageja tõendas oma väiteid fotodega.
5.Kostjal oli õigus hageja lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobinud, võis ta parkimisalalt lahkuda ning parkida sõiduki mujale. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest leppetrahvi vormistamise ajal ei oldud alustatud mobiilset parkimist ning parkimise algusaeg oli fikseerimata parkimiskellaga. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse.
6.Hagejal oli õigus eeldada, et ta sõlmis lepingu kostjaga, kui sõiduki valdajaga. Vastupidist peab tõendama kostja. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse ehk leppetrahvi täitmist. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades leppetrahvi sõiduki kojamehe
vahele. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 15 euro väljamõistmist.
7.Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja e-posti teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx. Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees kokku 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
8.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagiavalduses on hageja esitanud ühe leppetrahvi osas nõuded, mistõttu ülejäänud hageja võimalikud nõuded ei puutu asjasse. Hageja kordas, et leppetrahvi nõudel oli märgitud, et pretensioon tuli esitada 14 päeva jooksul. Pretensiooni esitamiseks pidi olema alus ning selle puudumisel pretensiooni ei rahuldata. Kostja ei ole õigeaegselt ega nõuetekohaselt pretensiooni esitanud. Õigeaegse pretensiooni esitamiseks ei saa lugeda vastuväite esitamist maksekäsu kiirmenetluses.
10.Kostja püüab jätta muljet nagu oleks parkimiskorraldaja teinud fotod erinevatest sõidukitest ning leppetrahvi ei jäetud sõidukile numbrimärgiga XXXXXX. Fotodel on tegelikult selgelt kujutatud sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Kostja väide, et hageja on teinud fotosid erinevatest sõidukitest, on meelevaldne. Hageja eesmärk põhieesmärk on opereerida erinevatel parkimisaladel ning rikkumise tuvastamisel toimetatakse vastavalt vajadusele väljastada leppetrahv või lasta pukseerida sõiduk. Pole mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas esmalt parkimislepingut rikkuvat kostja sõidukit, kuid trahvinõude esiklaasile paigaldamist tõendava foto tegi teisest sõidukist. Tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.
11.Kostja on ette heitnud, et leppetrahvi osas ei ole tema äriregistri aadressile ega e-postile tulnud teavitusi. Kehtiva õiguspraktika järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata hilisemalt meeldetuletuskirju klientidele, kuid hageja on saatnud meeldetuletuskirja. Kostja äriregistri e-posti aadressile on 21.09.2023 saadetud hagihoiatus, kuid kostja ei asunud kohustust täitma. VÕS § 1131 lg 1 sätestatud kuluhüvitist saab nõuda olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.
12.Kuivõrd kostja pidi leppetrahvi tasuma hiljemalt 26.06.2018, muutus hageja nõue sissenõutavaks 27.06.2018 (VÕS § 82 lg 7) ning alates nimetatud päevast võis hageja nõuda viivist (VÕS § 113 lg 1). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. VÕS § 1131 lg 1 sätestatud nõude eeldused on täidetud ning kostja kohustub hagejale tasuma sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot.
13.Fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ja liiklus- ja teavitusmärkidest koos kuupäeva ja kellaajaga on tehtud leppetrahvi vormistamiste kuupäeval. Paremad fotod näitavad samuti liiklusmärke koos parkimistingimustega. Tegemist on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga ning püsiva märgistusega. Kui kostja väidab, et parkimistingimused leppetrahvi vormistamise ajal ei kehtinud, tuleks tal seda väidet tõendada.
14.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot ja
kandis maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagi koostamisele kulus 2 tundi. Täiendava seisukoha koostamisele kulus 1 tund ehk 110 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 450 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
15.Kostja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata või menetlus lõpetada, sest hageja nõue ei ole selge ning hageja on esitanud kohtule vastuolulisi andmeid. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Hagi hoiatuses on hageja viidanud kahele tasumata leppetrahvile. Mingil põhjusel on hageja loobunud ühe leppetrahvi nõudmisest.
16.Hageja on esitanud eksitava väite, et kostja ei ole leppetrahvi ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud ega vastanud nõudekirjadele. Hageja on samas esitanud kostja lepingulise esindaja vastused nõudekirjadele. Leppetrahv on genereeritud hageja esindaja poolt, sellel puuduvad viited sõidukile XXXXXX, leppetrahvi numbrile, rikkumise toimumise kohale ja kellaajale.
17.Ühel fotol on pildistatud kostja sõidukit tagant, teistel fotodel on sarnane sama marki sõiduk, mis ei saanud kuuluda kostjale, sest kostja sõiduk on teistsugune. Fotodel on küll kuupäev ja kellaeg, kuid ühelgi fotol ei ole näha, et hageja väljastatud trahvi- või hoiatuskviitung oleks asetatud sõiduki numbrimärgiga kojamehe vahele. See on vastuolus hageja väidetega.
18.Leppetrahvinõuet ei ole saadetud kostjale koju, juriidilisele ega e-posti aadressile. Fotod tegi parkimiskorraldaja leppetrahvi kuupäeval. Fotol on näha sissesõidu tee J. Smuuli tänava poolt Maxima kaupluse juurde. Ilm on pilvitu ja päike paistab. Fotost, mis on tehtud samalt sissesõidu teelt J. Smuuli tänava poolt Maxima kaupluse juurde nähtub, et ilm on pilvine ja päike ei paista. Kostja pidas ilmastikuolude muutumist arusaamatuks. Seetõttu kostja ei nõustunud, et parkimiskorraldaja tegi fotod leppetrahvi kuupäeval. Lisaks leidis kostja, et parkimislepingu pooleks saab olla sõiduki juht, mitte omanik ega vastutav kasutaja. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja parkis sõiduki 11.04.2022 Tallinnas hageja opereeritud parklas Smuuli 9 ning rikkus parkimise nõudeid, mistõttu talle koostati leppetrahv. Pooled ei vaidle, et kohtueelselt kostja leppetrahvi ei tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda leppetrahv 15 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
21.Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ning väitis, et kõigilt hageja tehtud fotodelt ei nähtugi kostja sõiduk, vaid tegu on mõne muu sarnase sõidukiga. Sisulisi vastuväiteid nõudele kostja ei esitanud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Põhistamata kostja vastuväited ei võimalda kohtul ka õigusliku aluse puudumise tõttu jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada menetlus. Kohus selgitas kostjale 09.08.2024 saadetud pöördumises (dtl 101-103) vajadust vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid ega tõendeid. Olukorras, kus hageja on esitanud tõendeid oma nõude tõendamiseks, ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks vaid sellest, et kostja esitab hageja tõenditele põhistamata etteheiteid ning spekulatsioone.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 11.04.2022 kostja sõidukile registrimärgiga XXXXXX leppetrahvi (dtl 32-33) summas 15 eurot, sest sõiduk oli pargitud Tallinnas Smuuli 9
asuvasse Maxima parklasse parkimistasu maksmata. Ekslik on kostja väide, et leppetrahvilt ei nähtu selle koostamise kuupäeva ja kohta ega viidet sõidukile. Kostja viited sellele, et tegu on hageja esindaja genereeritud tõendiga, on põhistamata.
23.Hageja esitas samal päeval tehtud fotod (dtl 34-40), kust on näha pargitud sõiduk ja selle registrinumber. Kõikidelt fotodelt nähtub, et need on tehtud leppetrahvinõude koostamise päeval. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väidet, et nendel fotodel, kust sõiduki registrinumbrit näha ei ole, oleks pildistatud hoopis mõnda teist sarnast sõidukit. Sõiduki esiklaasi alla on jäetud parkimiskell, millega on parkimise algusajaks märgitud 13:30, kuid leppetrahvinõue on koostatud kell 16:30. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Ekslik on kostja väide, et fotodel olevat näha erinevaid ilmastikuolusid. Osa fotodest on tehtud sõidukist lähivaates, mistõttu ei ole neilt ilmastikuolusid näha. Nendelt fotodelt, kus ilmastikuolud nähtavad on, võib täheldada, et ilm on muutumatult päikeseline. Samuti saab fotodest kogumis järeldada (lähtuvalt sõiduki ja hoone asukohast), et pildistatud on ühte ning sama sõidukit.
24.Hageja esitas ka fotod parkla sissesõitude juurde asetatud liiklusmärkidest ja infotahvlitest, millistest üks on tehtud leppetrahvi koostamise päeval ning ülejäänud muul ajal (dtl 41- 47). Parkimistingimuste kohaselt oli parklas võimalik parkida kuni kaks tundi parkimiskella kasutades. Õigusaktidest ei tulene, et kõik fotod liiklusmärkidest või infotahvlitest parkla sissesõitude juures peaksid olema tehtud nimelt samal ajal, mil koostatakse leppetrahvi nõue. Kostja on pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja (dtl 48-52).
25.Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud (RK TKo 2-17-117146, p 12). Õigusaktidest ei tulene parkimise korraldajale kohustust toimetada leppetrahv parkijale kätte mõnel muul viisil. Õigusaktidest ei tulene parkimisteenuse osutajale ka kohustust saata lepingu rikkujale enne kohtusse pöördumist mistahes viisil nõudekirju. Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et enne kohtusse pöördumist saatis hageja kostjale e-kirja teel 21.09.2023 võlgnevuse meeldetuletuse koos hagi hoiatusega (dtl 53-54). Kostja saatis 19.10.2023 e-kirja teel vastuse (dtl 55), milles väitis, et on esitanud leppetrahvile vastuväited. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millal ja millised vastuväited ta leppetrahvi nõudele esitas. Hageja selgitas täiendavalt, et vastuväide on esitatud maksekäsu kiirmenetluses (dtl 55-56). Seega on kokkuvõttes hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat soovist kohtusse pöörduda ning kostjal oleks olnud võimalik nõue tasuda enne hagiavalduse esitamist.
26.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks pärast selle asetamist kostja sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis leppetrahvi tasumata.
27.Hageja on välja toonud ning tõendanud, et parkla sissesõidu juures asusid parkimistingimusi selgitavad infotahvlid. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kui kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud parkimisalale, nõustus ta sõlmima hagejaga parkimislepingu viimase avaldatud tingimustel. Asjasse puutumatu on kostja väide, et kuna ta on juriidiline isik, ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. Hageja on kohaselt selgitanud, et antud juhul saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik parkis selle kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vastupidist ei ole kostja tõendanud ning lepingu pooleks tuleb lugeda kostja. Kuna kostja rikkus parkimislepingut, tuleb talt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 15 eurot.
28.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevust ja viivist ning seetõttu ka sissenõudmise kulu hüvitamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 55 eurot.
29.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot ja kandis maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagi koostamisele kulus 2 tundi. Täiendava seisukoha koostamisele kulus 1 tund ehk 110 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 450 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
31.Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
32.Muus osas on hageja menetluskulude nõue põhjendatud. Kostjal oli võimalik menetluskulude tekkimist vältida, kui ta oleks nõude tasunud enne kohtumenetluse algust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 430 eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 330 eurot hageja kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.