Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-141941
Kohtuasi
Europark Estonia hagi Table AD OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Table AD OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja (apellant): Table AD 11644640), seaduslik esindaja I.A
Menetluse liik
OÜ
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Table AD OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.12.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-141941 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Table AD OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13.10.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Table AD OÜ (kostja) vastu. Maksekäsuosakond tegi 16.10.2023 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega anti hageja nõue Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.11.2023 Harju Maakohtule hagivalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval parkimisalal Tallinnas Smuuli 9 parklas 11.04.2022 parkimistingimusi rikkudes. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest ta ei alustanud mobiilset parkimist ega fikseerinud parkimise algusaega. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjale koostati 11.04.2022 leppetrahvinõue leppetrahvinumbriga 0781104221630319 15 eurot, mille maksetähtaeg oli 25.04.2022, mis paigutati koheselt, s.o pärast rikkumise tuvastamist, sõiduki kojamehe vahele. 11.04.2022 leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei esitanud leppetrahvinõudele vaiet. Hageja saatis 21.09.2023 kohtueelselt kostja äriregistrijärgse e-posti aadressile meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta.
2.2.Hageja selgitas, et iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja sõiduauto parklasse pargib. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse.
2.3.Hagejal oli õigus eeldada, et ta sõlmis lepingu kostjaga kui sõiduki valdajaga.
2.4.Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot, mille hulka on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringud sõiduki omaniku andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu.
2.5.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi. Täiendava seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
2.6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagiavalduses on hageja esitanud ühe leppetrahvi osas nõuded, mistõttu ülejäänud hageja võimalikud nõuded ei puutu asjasse. Hageja kordas, et leppetrahvi nõudel oli märgitud, et pretensioon tuli esitada 14 päeva jooksul. Pretensiooni esitamiseks pidi olema alus ning selle puudumisel pretensiooni ei rahuldata. Kostja ei ole õigeaegselt ega nõuetekohaselt pretensiooni esitanud. Õigeaegse pretensiooni esitamiseks ei saa lugeda vastuväite esitamist maksekäsu kiirmenetluses.
2.7.Kostja püüab jätta muljet nagu oleks parkimiskorraldaja teinud fotod erinevatest sõidukitest ning leppetrahvi ei jäetud sõidukile numbrimärgiga XXXXXX. Fotodel on selgelt
2-23-141941 kujutatud sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Kostja väide, et hageja on teinud fotosid erinevatest sõidukitest, on meelevaldne.
2.8.Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata hilisemalt meeldetuletuskirju, kuid hageja siiski saatis kostjale meeldetuletuskirja. Kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile saadeti 21.09.2023 hagihoiatus.
2.9.Fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ja liiklus- ja teavitusmärkidest koos kuupäeva ja kellaajaga on tehtud leppetrahvi vormistamise kuupäeval. Hageja selgitas täiendavalt, et kvaliteetsemad fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ja liiklus- ja teavitusmärkidest, millel pole kuupäeva ning kellaaega märgitud, olid leppetrahvi väljastamise ajal kehtinud teavitusmärgid ning tingimused. Eeltoodud põhjusel olid hagiavalduse lisa 2 lk 1 ilmastikutingimused erinevad kui hagiavalduse lisa 2 lk 2-7. Paremad fotod näitavad samuti liiklusmärke koos parkimistingimustega. Tegemist on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga ning püsiva märgistusega.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata või menetlus lõpetada, sest hageja nõue ei ole selge ning hageja on esitanud kohtule vastuolulisi andmeid. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on tõendamata. Hagi hoiatuses on hageja viidanud kahele tasumata leppetrahvile. Mingil põhjusel on hageja loobunud ühe leppetrahvi nõudmisest.
3.1.Hageja esitas eksitava väite, et kostja ei ole leppetrahvi ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud ega vastanud nõudekirjadele. Hageja ise esitas kohtule kostja lepingulise esindaja vastused nõudekirjadele.
3.2.Leppetrahv on genereeritud hageja esindaja poolt, sellel puuduvad viited sõidukile XXXXXX, leppetrahvi numbrile, rikkumise toimumise kohale ja kellaajale. Ühel fotol on pildistatud kostja sõidukit tagant, teistel fotodel on sarnane sama marki sõiduk, mis ei saanud kuuluda kostjale, sest kostja sõiduk on teistsugune. Fotodel on küll kuupäev ja kellaeg, kuid ühelgi fotol ei ole näha, et hageja väljastatud trahvi- või hoiatuskviitung oleks asetatud sõiduki numbrimärgiga XXXXXX kojamehe vahele. See on vastuolus hageja väidetega.
3.3.Leppetrahvinõuet ei ole saadetud kostjale koju, juriidilisele ega e-posti aadressile.
3.4.Hageja väitis, et fotod parkimislepingu tingimustest, liiklus- ja teavitusmärkidest parkimisalalt tegi parkimiskorraldaja leppetrahvi kuupäeval. Esimesel fotol on näha sissesõidu tee J. Smuuli tänava poolt Maxima kaupluse juurde, ilm on pilvitu ja päike paistab. Fotost, mis on tehtud samalt sissesõidu teelt J. Smuuli tänava poolt Maxima kaupluse juurde nähtub, et ilm on pilvine ja päike ei paista. Kostja pidas ilmastikuolude muutumist arusaamatuks. Seetõttu kostja ei nõustunud, et parkimiskorraldaja tegi fotod leppetrahvi kuupäeval.
3.5.Parkimislepingu pooleks saab olla üksnes eraparklasse sõitnud sõiduki juht, mitte sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda
2-23-141941 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 330 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise menetluskuludelt.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei andnud kohus luba otsuse edasikaebamiseks.
4.2.Puudub vaidlus, et: kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja; kostja parkis sõiduki 11.04.2022 Tallinnas hageja opereeritud parklas Smuuli 9 ning rikkus parkimise nõudeid, mistõttu talle koostati leppetrahv ja kostja kohtueelselt leppetrahvi ei tasunud.
4.3.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 11.04.2022 kostja sõidukile registrimärgiga XXXXXX leppetrahvi summas 15 eurot, sest sõiduk oli pargitud Tallinnas Smuuli 9 asuvasse Maxima parklasse parkimistasu maksmata. Ekslik on kostja väide, et leppetrahvilt ei nähtunud selle koostamise kuupäeva ja kohta ega viidet sõidukile. Kostja viited, et tegu oli hageja esindaja genereeritud tõendiga, on põhistamata. Hageja esitas samal päeval tehtud fotod, kust oli näha pargitud sõiduk ja selle registrinumber. Kõikidelt fotodelt nähtus, et need olid tehtud leppetrahvinõude koostamise päeval. Kostja ei põhistanud ega tõendanud väidet, et nendel fotodel, kust sõiduki registrinumbrit näha ei ole, oleks pildistatud mõnda teist sarnast sõidukit. Sõiduki esiklaasi alla on jäetud parkimiskell, millega on parkimise algusajaks märgitud 13.30, kuid leppetrahvinõue on koostatud kell 16.30. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Ekslik oli kostja väide, et fotodel olevat näha erinevad ilmastikuolud. Samuti sai fotodest kogumis järeldada (lähtuvalt sõiduki ja hoone asukohast), et pildistatud oli ühte ning sama sõidukit.
4.4.Hageja esitas ka fotod parkla sissesõitude juurde asetatud liiklusmärkidest ja infotahvlitest, millistest üks oli tehtud leppetrahvi koostamise päeval ning ülejäänud muul ajal. Parkimistingimuste kohaselt oli parklas võimalik parkida kuni kaks tundi parkimiskella kasutades. Õigusaktidest ei tulene, et kõik fotod liiklusmärkidest või infotahvlitest parkla sissesõitude juures peaksid olema tehtud nimelt samal ajal, mil koostatakse leppetrahvi nõue.
4.5.Kostja on pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
4.6.Hageja esitatud fotodelt nähtub, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud. Õigusaktidest ei tulene parkimiskorraldajale kohustust toimetada leppetrahv parkijale kätte mõnel muul viisil ega saata lepingu rikkujale enne kohtusse pöördumist mistahes viisil nõudekirju. Samas saatis hageja kostjale e-kirja teel 21.09.2023 võlgnevuse meeldetuletuse koos hagi hoiatusega. Kostja saatis 19.10.2023 e-kirja teel vastuse, milles väitis, et on esitanud leppetrahvile vastuväited. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millal ja millised vastuväited ta leppetrahvi nõudele esitas. Hageja selgitas täiendavalt, et vastuväide on esitatud maksekäsu kiirmenetluses. Seega on kokkuvõttes hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat soovist kohtusse pöörduda ning kostjal oleks olnud võimalik nõue tasuda enne hagiavalduse esitamist.
4.7.Hageja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks pärast selle asetamist kostja sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis leppetrahvi tasumata.
4.8.Hageja tõendas, et parkla sissesõidu juures asusid parkimistingimusi selgitavad infotahvlid. Kui kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud parkimisalale, nõustus ta sõlmima hagejaga parkimislepingu viimase avaldatud tingimustel. Asjasse puutumatu oli kostja väide, et kuna ta on juriidiline isik, siis ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. Hageja on kohaselt selgitanud, et antud juhul saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik parkis selle kostja
2-23-141941 kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vastupidist ei ole kostja tõendanud ning lepingu pooleks tuleb lugeda kostja. Kuna kostja rikkus parkimislepingut, tuli talt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 15 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 1 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.
4.9.Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 330 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
5.1.Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõigusnorme ning kostja ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Kohus jättis tähelepanuta kostja 29.01.2024 vastuväited hagivastusele ja hinnangud avaldusele lisatud tõenditele. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ning jättis otsuse põhjendavas osas esitatud tõendid piisavalt analüüsimata. Maakohus rajas otsuse erapoolikult põhiliselt hageja väidetele ja tõenditele, jättes oluliste asjaolude tuvastamisel lubamatult ja õigusvastaselt arvestamata kostja taotlused ja tõenditele antud hinnangud, rääkimata nende objektiivsest ja igakülgsest hindamisest.
5.2.Kostja ei saanud tõendeid esitada, sest need puudusid, osaliselt ka põhjusel, et hageja ei esitanud sõiduki omanikule ega ka vastutavatele kasutajatele trahviteadet e-postile või postisaadetisega mõistliku aja jooksul. Hagejal tulnuks nõude esitamisel arvestada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja huviga säilitada sõiduki tegeliku kasutamise andmeid piiratud aja jooksul. Liiklusseadus (LS) § 72 lg 2 näeb ette andmete säilitamise kuue kuu pikkuse tähtaja, mida tuleb ühtlasi pidada ka mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses.
5.3.Kostja ei rikkunud parkimiskorraldust. Kostjale ei väljastatud leppetrahvinõuet ei auto esiklaasi ja klaasipuhasti vahele ega saadetud trahviteatist, seda ka tähitud kirjana. Hageja suusõnalised väited jäid tõendamata. Hageja esitas kostjale alles 21.09.2023 hagihoiatuse ja 13.10.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks VÕS § 159 lg 2 tähenduses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 koosmõjus § 405 lg-ga 1 ning TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist osas, mis puudutab hagi lahendamist ja menetluskulude jaotust (I), ning seejärel osas, mis
8.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 55 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
10.1.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja ning kostja parkis sõiduki 11.04.2022 Tallinnas hageja opereeritud parklas Smuuli 9. Samuti puudub vaidlus faktilise asjaolu üle, et kostja kohtueelselt 11.04.2022 kell 16.30 koostatud leppetrahvinõuet leppetrahvinumbriga 0781104221630319 tasunud ei ole. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt selle üle, millal kostja leppetrahvist teada sai.
10.2.Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus tõendeid kogumis hinnates õigesti seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist (dtl 38, 39 ja 40) on tõendatud, et hageja teavitas 11.04.2022 kell 16.30 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 06.12.2017, 2-153430/58, p 18).
2-23-141941
10.3.Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes ning selle kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17117146, p 12). Praegusel juhul ei ole selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastatud, mistõttu on hageja leppetrahvinõude kostjale 11.04.2022 mõistlikul viisil edastanud ja kostja ei ole erandlikele asjaoludele tuginenud ega nende esinemist tõendanud. Kuna kostja sai leppetrahvist teada selle väljastamise päeval, ei oma praegusel juhul ka tähtsust, kas hageja teda täiendavalt sellest teavitas.
11.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus on otsuse põhjendavas osas arvestanud haginõude põhjendatusele hinnangut andes kostja vastuväidetega muu hulgas hageja esitatud tõenditele. Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Lisaks ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud, millise faktilise asjaolu tuvastamisel maakohus tõendeid valesti hindas. Samuti selgitas maakohus kostjale tõendamiskoormist 09.08.2024 kohtukirjaga ning tagas kostjale võimaluse esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja seda võimalust oleks kasutanud. Samuti oli kostja hagi vastusest nähtuvalt nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtul oli TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel õigus vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses.
12.Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi, kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, see tähendab rahuldas hagi. Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune otsustus. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. II
13.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas, millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 430 eurot ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
14.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates 01.01.2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13).
2-23-141941
15.Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.
15.1.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
15.2.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiks anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel materiaalõiguse kohaldamisel. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
17.Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.