lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9021/31

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-9021/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1916
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-23-9021

Tsiviilasi

LAANETEED

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LAANETEED OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus

OÜ

hagi

Agnes

Kase

vastu

kahju

Määruskaebuse esitaja (hageja): LAANETEED OÜ (rk: 11889413), seaduslik esindaja Priit Janu (kuni 16.10.2024) Vastustaja (kostja): Agnes Kask (ik: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 määrus ja saata LAANETEED OÜ hagi Agnes Kase vastu kahju hüvitamiseks Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.LAANETEED OÜ (hageja) esitas 21.06.2023 maakohule Agnes Kase (kostja) vastu hagi juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 22.08.2024 määrusega LAANETEED OÜ hagi A. Kase vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt on kostja viidanud hageja esindaja esindusõiguse puudumisele ja palunud seetõttu hagi läbi vaatamata jätta. Hageja on hagi esitamisel 21.06.2023 märkinud enda esindajaks seaduslikud esindajad Ivo Piho ja Priit Janu. Tund aega hiljem on hageja esitanud uue hagiavalduse, milles on märkinud enda esindajaks tehingulise esindaja Priit Janu. Edasistes menetlusdokumentides on esindajaks märgitud vahelduvalt seaduslik esindaja Priit Janu või tehinguline esindaja Priit Janu. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. Eeltoodust tuleneb, et äriühingule tuleb juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamisel igakordselt määrata uus esindaja ja juhatuse liikmel puudub automaatne õigus vastavas küsimuses osaühingut esindada. Osanike 01.06.2023 otsuse p-ga 6 volitati Priit Janu esindama hagejat kõikides riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes, kohtutes, juriidiliste ja eraisikute ees; esitama avaldusi ja taotlusi, pidama läbirääkimisi ja kirjavahetust, saatma, vastu võtma ning allkirjastama kõiki vajalikke dokumente, andma nõusolekuid ja täitma kõik, mis on seoses käesoleva volikirjaga. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt peavad osanikud otsustama konkreetse õigusvaidluse pidamise endise juhatuse liikme suhtes ning määrama vaidluses osaühingu esindaja. Praegusel juhul on esindaja määratud, kuid tegemist on generaalvolitusega, mis on üldine ega võimalda aru saada, millise vaidluse pidamiseks nõusolek on antud. Osanike otsus annab osanikele võimaluse kaalutletult otsustada, kas endise juhatuse liikme vastu õigusvaidluse algatamine otsustamise hetkel teadaolevatel asjaoludel ja tõenditele tuginedes on proportsionaalne ning kooskõlas äriühingu majandushuvidega. Seda tehtud ei ole. Seega puudub osanike otsus, mis annaks Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg 5 näeb ette, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohus oli seisukohal, et asjas ei ole esindusõigust tõendatud ja selle suhtes ei ole võimalik heakskiitu esitada, mistõttu täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul esindusõiguse puudumise tõttu TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.LAANETEED OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22.08.2024 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) reguleerib hagi läbivaatamata jätmist ammendavalt TsMS § 423. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, mis ei ole õiguslikult võimalik; 2) on kohtule esitatud kehtiv hageja osanike 15.05.2024 otsus, mis annab Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega; 3) on kohus rikkunud TsMS § 227 lg-t 5, võttes hagejalt võimaluse kohtu määratud tähtaja jooksul hagejal esindusõigust tõendada ja/või heakskiit esitada. Seaduses puudub norm, mis

sätestaks, et osaühing, mille juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui kustutatud osanik on registrisse ennistatud; 4) on hageja osanikel võimalik korraldada koosolekuid ja olukorras, kus kvoorumi puudumise tõttu ei saaks otsuseid vastu võtta, saavad osanikud otsuseid vastu võtta korduskoosolekul, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. 5) hageja osanike 15.05.2024 otsust, mis annab Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega, ei ole vaidlustatud, tühistatud ega kehtetuks tunnistatud, koosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. 15.08.2024 on hageja osanikud võtnud vastu osanike 15.05.2024 otsusega samasisulise otsuse. 15.08.2024 koosoleku teade saadeti ÄS § 172 lg 1 kohaselt nendele osanikele, kes on olemas. Koosoleku teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine ei tähendada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 172 1 lg 1 tähenduses, sest teade ei täidaks oma eesmärki. 15.08.2024 koosolekul olid esindatud kõik osanikud, sh ALGNE MAHE MULK OÜ. Registrist kustutamisel saab õigusvõime lõppeda üksnes varatu ühingu osas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2, ÄS § 2 lg 3). ALGNE MAHE MULK OÜ varaks on muu hulgas hageja osa. Seega ALGNE MAHE MULK OÜ õigusvõime ei ole lõppenud, mistõttu ei ole lõppenud ka Priit Janu volitused ALGNE MAHE MULK OÜ lepingulise esindajana. Kohus ei ole tuvastanud, et osanike 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsus kostjaga õigusvaidluse pidamiseks oleks tühine või kehtetu. Määrusest ei selgu, miks kohus leidis, et hageja osanikud ei ole 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsustega otsustanud kostjaga kohtuvaidluse pidamist. Hageja osanikud on 16.09.2024 korduskoosolekul võtnud veelkord vastu samasisulised otsused nagu 15.05.2024 ja 15.08.2024, s.o kohtumenetluseks kostja vastu. Kas osanik ALGNE MAHE MULK OÜ 16.09.2024 korduskoosolekul osales või ei osalenud, ei mõjuta ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt korduskoosolekul vastu võetud otsuse kehtivust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.A. Kask vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt jätta 24.09.2024 määruskaebuse täiendus koos lisadega asja juurde võtmata või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub A. Kask jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks 24.09.2024 määruskaebuse täiendus jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinenult; 2) palub kostja kontrollida määruskaebuse esitaja esindusõigust. Kui kohus esindusõigust ei tuvasta, tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. Osanike 05.06.2023 otsuse kohaselt puudub hagejal alates 30.06.2023 juhatus, mistõttu ei saa olla kehtiv ka volitus lepingulisele esindajale. Osanike 05.06.2023 otsuse on allkirjastanud füüsiline isik Priit Janu, kel ei olnud selleks õigust, mistõttu otsus on tühine. Lisaks puudub dokument, millega oleksid täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded; 3) on hageja 01.06.2023 osanike otsus, millega volitati Priit Janu esindama äriühingut õigusvaidlustes, tühine ja sellega ei ole täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded. Tühine on ka hageja osanike 15.05.2024 otsus. Priit Janu ei saanud 15.05.2024 esindada ALGNE MAHE MULK OÜ-d, mille ainuesindusõigus kuulus alates 14.11.2023 ajutisele pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile. Lisaks ei nähtu, milliseid õigusvaidlusi ja mis põhjusel ühingu juhatuse liikmetega ja/või osanikega soovitakse pidada ning milliseid tegevusi ja

millise kohtumenetlusega seoses heaks kiidetakse, mistõttu on täitmata ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded. Samuti on tühine osanike 15.08.2024 otsus. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, kuna ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud ja talle ei ole võimalik saata koosoleku kutseid. ALGNE MAHE MULK OÜ-d ei saanud koosolekul esindada tehinguline esindaja Priit Janu, kuna TsÜS § 125 lg 2 p 10 järgi volitus lõpeb, kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb. Otsus ei täida ka ÄS § 168 lg 1 p 10 nõudeid. On selge, et hageja ei suuda oma esindusõigust tõendada. ALGNE MAHE MULK OÜ on pankrotihalduri 05.05.2024 avalduse alusel äriregistrist kustutatud. Äriregistrist kustutamisega äriühingu õigusvõime lõpeb (ÄS § 2 lg 3) ja seetõttu ei ole võimalik täita ÄS § 172 nõudeid. Ühegi õigusaktiga ei ole kooskõlas käsitlus, et osanikuta äriühing võiks tegevust jätkata, üks osanik võiks võtta vastu osanike otsuseid jne. Ka 16.09.2024 korduskoosoleku otsus on tühine. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, kuna ALGNE MAHE MULK OÜ-le ei ole võimalik saata koosoleku kutseid. Selgusetud on kõik korduskoosolekuga seotud asjaolud. Otsus ei täida ÄS § 168 lg 1 p 10 nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.08.2024 määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele esmalt, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole viidanud hagi läbivaatamata jätmisel lisaks TsMS § 227 lg-le 5 ka § 423 lg 1 p-le 9. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses ettenähtud juhul, sh TsMS § 227 lg-s 5 ettenähtud alusel.
8.Maakohus jättis hagi läbivaatamata põhjusel, et puudub hageja osanike otsus, mis annaks Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega. Samuti leidis maakohus, et võimalik ei ole esitada heakskiitu, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks määrata hagejale hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks täiendavat tähtaega. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul hagi läbivaatamata jätmisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse (TsMS § 227 lg 5, samuti TsMS § 3401) norme, kuivõrd ei ole enne hagi esindusõiguse puudumise tõttu läbivaatamata jätmist määranud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks. TsMS § 227 lg 5 sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Seega, kui maakohus ei pidanud hageja osanike 01.06.2023 otsust piisavaks esindusõigust tõendavaks dokumendiks (ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas), oleks maakohus pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks. Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning eeltoodud sätetest tulenevalt puudub kohtul õigus

jätta hagi läbi vaatamata enne, kui hagejale on antud võimalus puudus kõrvaldada, s.o esitada ÄS § 168 lg 1 p 10 kohane hageja osanike otsus kostjaga (hageja endise juhatuse liikmega) õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses osaühingule esindaja määramiseks. Kuivõrd maakohus ei määranud vastuolus TsMS § 227 lg-ga 5 hagejale tähtaega hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks, ei saanud kohus jätta hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud. Vaidlustatud määrus tuleb seega tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

9.Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud enne vaidlustatud määruse tegemist maakohtule oma esindusõiguse tõendamiseks muu hulgas hageja osanike 15.08.2024 otsuse. Nimetatud otsuse (nagu ka osanike 15.05.2024 otsuse) suhtes ei ole maakohus määruses seisukohta võtnud. Määruskaebusele on lisatud veel ka osanike 16.09.2024 samasisuline otsus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud osanike otsuseid hinnata.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et esindusõiguse suhtes ei ole võimalik heakskiitu esitada, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud. Ringkonnakohus leiab, et seaduses puudub norm, mis sätestaks, et juriidiline isik, kelle juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui registrist kustutatud juriidilisest isikust osanik on registrisse ennistatud. Osaniku väljalangemine ei tohi takistada juriidilise isiku edasist tegevust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et osanike koosolekule saab ÄS § 172 lg 1 alusel kutsuda üksnes need osanikud, kes on olemas. Seega ei pruugi osanike koosoleku toimumise teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine tähendada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 1721 tähenduses, kuna teade ei täidaks oma eesmärki.
11.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja