Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus J.V vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1133,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood: 12970620; asukoht XXX, Tallinn); Avaldaja lepingulised esindajad: S R ja N.M (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: XXX); Puudutatud isik: J.V Tallinn);
(isikukood: XXX; XXX,
Puudutatud isiku lepinguline esindaja: (Lexsemper Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX).
I.V
Muu osaline: C.C (isikukood: XXX). Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista J.V-lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 932,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,84 eurot.
3.Mõista J.V-lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks viivis põhivõlgnevuselt (932,72 eurot) VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse
2-23-15085 esitamise nõudest.
ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE
1.Avalduse kohaselt toimus 21.04.2021 Tallinnas XXX kahjujuhtum/veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada korteri siseviimistlus. Kahju tekkimise põhjuseks oli korteris nr 188 toimunud torustiku leke, mille tagajärjel sai kannatada korter nr 184. Korter nr 184 oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt.
2.Varakahjust on koostatud 23.04.2021 vaatlusakt ja kahjustustest tehti pilte. Vaatlusaktide ja piltide kohaselt said kahjustada korteri nr 184 magamistoa lagi ja üks sein (tapeet). Vaatlusakti kohaselt oli kahju põhjuseks korteris nr 188 torustiku leke. Seoses korteri 184 kahjustamisega ja remondiga on avaldajale esitatud 28.04.2021 hinnapakkumine nr 135/2021, kus on välja toodud tööde ja materjalide maksumus kokku summas 1122,72 eurot. Remonditööd teostati vastavalt hinnapakkumisele. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahjustatud korteri taastamiskulud, arvestades maha omavastutuse 190 eurot, kokku summas 932,72 eurot.
3.Avaldaja saatis 24.11.2022. puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 932,72 eurot, tasumise tähtajaga 14 päeva. Puudutatud isik ei ole hüvitist tasunud.
4.Avaldaja nõuab põhivõlgnevuse 932,72 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 88,84 euro ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 väljamõistmist. Avaldaja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist alates 24.11.2022 kahjunõude nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast, st alates 09.12.2022 kuni avalduse esitamiseni, st 24.10.2023 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
5.Lekkinud kuumaveetoru, mille kohta on avaldaja lisanud ka KÜ kinnituse (avalduse lisa 6 lk 7) on vajalikud üksnes puudutatud isiku korteris vee tarbimiseks ning need on suletavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks. Puuduvad igasugused tõendid, et kahju põhjustajaks oleks olnud korter nr 192.
6.Õnnetus toimus 21.04.2021. a ning ülevaatus 23.04.2021. a. Ülevaatusakti teostamisse seega ei kaasata enam ei KÜ, santehnikuid ega kahju tekitajat, kuna ülevaatuse eesmärgiks on välja selgitada kahju suurus. Selleks hetkeks, kui avaldaja partner vaatluse läbi viib, on ilmselgelt kahju põhjus likvideeritud, ei saa ju lasta katkisel torul edasi lekkida.
7.Kahju sündmuskohal koostööpartner (ehitusettevõte) vaatab kahjud üle, fikseerib aktiga (avalduse lisa 2) ning piltidega kahjustused, mille alusel on võimalik koostada hinnakalkulatsioon kahjustuste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on avaldaja kasutanud koostööpartnerit T OÜ. Aktis, piltidel ja selle alusel esitatud hinnapakkumises ning arvetel toodud kalkulatsiooni näol tegemist tavapärase nimetatud tööde maksumusega. Seega on kahjukäsitlemise käigus kahju suurus tuvastatud asjatundja poolt. Hinnapakkumises toodud tööd ja kasutatud materjalid on otseselt seostatavad 21.04.2021 aset leidnud veekahjustustega. Avaldaja poolt esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks
2-23-15085 mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Hinnapakkumises toodud tööd ja materjalid on tavapärased korteri seinte, lagede ja põranda kahjustuste kõrvaldamiseks. Käesolevaga esitab avaldaja vastuväited puudutatud isiku etteheidetele kulude osas: 1) kardinapuu eemaldus, paigaldus või katmine summas 25 eurot + km. Aknaga seotud ruumi tapeedi vahetamisel ei saa ilmselgelt ümber kardinapuu tapeeti vahetada ja kardinapuu tuleb tapeedi vahetamise ajaks eemaldada. 2) ukse piirdeliistu eemaldus, paigaldus või katmine summas 15 eurot + km. Samuti ei panda tapeedi serva ukse piirdeni, see eemaldatakse ja asetatakse pärast tapeedi paigaldust. 3) elektriku poolne kontroll (sisaldab akti) 146 eurot +km. Pildilt nr 2 ja 0412 on näha ja fikseeritud, et vesi valgus seinas, kus asusid pistikupesad ning kust jooksis vett välja. Seega vajab ilmselgelt elektriku kontrolli. 4) katmistööd 19 eurot + km. Selleks et mööbel ja muud pinnad ei saaks kahjustada ja määrduda, remondi teostamise ajal kaetakse pinnad. 5) mööbli teisaldus ja ümberpaigutus 22 eurot + km. Tegemist on tööjõukuluga, mida remonti teostavad isikud oma aega kulutavad seoses remondi teostamisega. 6) logistilised kulud 55 eurot + km. Nimetatud kulud on seoses transpordiga, mis on seotud nii materjali ostu, tarnimise ja toomisega kui ka ehitajate transport.
8.Avaldaja selgitab, et pärast kahjuteate saamist on avaldaja pöördunud kannatanu poole ning palunud tal pöörduda korteriühistu poole, et korteriühistu väljastaks tõendi kahju põhjustaja, lekke jne osas. Kannatanu on vastava kinnituskirja so avalduse lisa 6 lk 7 ka edastanud. Avaldaja lisab ka e-kirjavahetuse, millega on 22.04.2021. a kannatanu antud akti edastanud. Seoses puudutatud isiku vastuväidetega, et tegemist on allkirjastamata jne tõendiga, on avaldaja pöördunud ise otse KÜ esindaja poole, kes akti on koostanud, so C.C , päringuga. C.C kinnitas avaldajale akti õigsust ning selle kinnituseks väljastas 28.02.2024. a akti ning jätkuvalt kinnitas, et kahju põhjustajaks on korter nr 188.
9.Olukorras, kus korteris 184 oli kahju tekkinud 21.04, ei saanud üleval korteril kahjud tekkida ajaliselt hiljem, s.o 02.05. Puudutatud isik on lisanud pildid oma korteri kahjustustest, kust ilmneb, et tegemist oli ilmselgelt vana lekkega. Seega millal leke krt 188 toimus, ei ole võimalik tuvastada. Piltidelt nähtub, et puudutatud isik oli eemaldanud juba tapeedi. Samas ei ole puudutatud isik lisanud ülevaatuse akti, mille F OÜ oli koostanud. On tõendamata, et puudutatud isik oleks teavitanud 02.05.2021 korteriühistut lekkest. Nagu 21.04 kahjujuhtumisega seoses on avaldaja selgitanud, et kui tekib veekahju, on esmavajalik teavitada KÜ, et välja selgitada, kas leke on üldaladelt ning vältida kahjude suurenemist. Avaldaja märgib, et korteriühistul on mitu esindajat. Kui 188 omanik arvas, et 192 omanik/juhatuse liige valetab, oli tal võimalik pöörduda teiste KÜ juhatuse liikmete poole, mida tehtud ei ole.
10.Avaldaja selgitab, et kahjusumma hulka ei arvestata käibemaksu kui hüvitise saamiseks õigustatud isik ehk kannatanul on õigus käibemaksu tasaarvestada. Lähtuma peab hüvitise saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu õigustest käibemaksu osas (Riigikohtu lahendi nr 2-17-11269 punkt 12.2). Avaldaja on korduvalt erinevates tsiviilvaidlustes antud asjaolu selgitanud. Väär on puudutatud isiku viide kindlustusandjale kui käibemaksu kohuslasele, sest lähtuma peab hüvitise saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu
2-23-15085 õigustest käibemaksu osas. Käesoleval juhul on kannatanuks füüsiline isik, kes ei ole käibemaksu kohuslane, seega ei ole füüsilisel isikul õigust käibemaksu tagasi saada või tasaarvestada, mistõttu arvestatakse käibemaks kahjusumma hulka.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
11.Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik märkis, et avaldusele lisatud tõendid on ebausaldusväärsed ning avaldus on suunatud vale isiku vastu.
12.Korteri nr 184 omaniku ja avaldaja töötaja osavõtul koostatud akti ei saa pidada usaldusväärseks, kuna: - sellest ei tulene, mille alusel olid tehtud järeldused lekke kohta korterist 188. Ülevaatusaktis on kirjas, et ülevalt naaber uputas. Ülevalt on veel peale puudutatud isikut seitse korterit (puudutatud isiku korter on teisel korrusel), kust võiks toimuda vee läbijooks. Ülevaatusaktis puuduvad andmed selle kohta, et lekke väljus just korterist 188; - ülevaatusakt oli koostatud korteriühistu esindaja, torumehe ja kahju tekitaja osavõtuta; - ülevaatusaktis puuduvad viited sellele, et kahju põhjuse väljaselgitamiseks kutsuti korteriühistu esindaja ja kahju tekitaja.
13.Puudutatud isik selgitas, et 21.04.2021 toimus veeleke tegelikult korterist nr 192 ning selle tõttu sai kahjustada puudutatud isiku korter ja korter 184. 03.05.2021 esitas puudutatud isik kindlustusandjale kahjuteate, milles märkis, et WC laes ja elutoa seintel on näha veeleket. Kindlustusandja koostas puudutatud isiku korterist ülevaatusakti. 24.05.2021 tegi kindlustusandja otsuse, millega hüvitas WC lae viimistluse taastamise kulu 271 eurot (331 eurot hinnapakkumine, millest lahutati 60 eurot omavastutus). Kindlustusandja keeldus elutoa seinte taastamise hüvitamisest, kuna puudutud isik alustas enne kindlustusjuhtumi tekkimist remonti (st eemaldas tapeedi). Ühtlasi oli koostatud hinnapakkumine kahju kõrvaldamiseks summas 331 eurot. Puudutatud isiku hinnangul peab avaldaja pöörduma kahju hüvitamiseks korteri 192 omaniku poole ehk XXX 17 esimehe C.C poole.
14.Puudutatud isik leidis, et avaldusele lisatud hinnapakkumises ära toodud tööd ja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka korteri 184 siseviimistluse/vara seisundiga, mis oli enne veeavariiga seostud sündmusteni, ehk peab avaldaja hindama, millises seisundis oli korter nr 184 enne 21.04.2021, st kahjujuhtumit. Avaldaja ei esitanud dokumente, mis kinnitaks korteri 184 siseviimistluse/vara seisundit. Kui tutvuda avaldaja poolt esitatud fotodega (eriti foto nr 0417), selgub, et korteri 184 magamistoa seisund ei olnud hea, kuna tapeet olid osaliselt seinalt ära. Fotost nr 0417 nähtub tapeedi halb seisund veelekkest puutumata jäänud seinal, st kahjustamata seinal. Lisaks eeltoodule on hinnapakkumises ära toodud tööd ja kulud osaliselt põhjendamatud, sh: 1) kardinapuu eemaldus, paigaldus või katmine summas 25 eurot + km. Ei ole selge, kuidas on need tööd seotud kahju kõrvaldamisega; 2) ukse piirdeliistu eemaldus, paigaldus või katmine summas 15 eurot + km. Ei ole selge, kuidas on need tööd seotud kahju kõrvaldamisega; 3) elektriku poolne kontroll ( sisaldab akti ) 146 eurot +km. Ei ole selge, kuidas on need tööd seotud kahju kõrvaldamisega;
2-23-15085 4) katmistööd 19 eurot + km. Ei ole selge, kuidas on need tööd seotud kahju kõrvaldamisega; 5) mööbli teisaldus ja ümberpaigutus 22 eurot + km. Fotolt nr 0411 selgub, et magamistoas oli keskmise suurusega kapp ning voodi. Selle mööbli teisaldamiseks ei tulnud kasutada tasulist tööjõudu. Piisaks mööbli teisaldamisest toa teise nurka või katta see kilega. Tegemist on põhjendamatu kuluga; 6) logistilised kulud 55 eurot + km. Puudub kulude kirjeldus, milles seisnes logistika. Tegemist oli väikeste taastamistöödega (tapeetide eemaldamine, lae kruntimine ning viimistlus uute tapeetidega). Selleks oli piisav üks kord minna poodi ja võtta tarvikud ning abivahendid tööde tegemiseks. Kõik materjalid võis osta Tallinna poodidest ning puudus vajadus materjalide tellimiseks välismaalt, milleks võiks kasutada logistika teenuseid. Vanade materjalide äraviimiseks on hinnapakkumises näidatud „prügivedu“ ning seega puudus lisavajadus logistika kasutamiseks prügi vedamiseks. Tegemist on asjakohatu kuluga. Eeltoodu alusel on põhjendamatud tööd ja kulud summas 282 eurot +km, st 338,40 eurot. Avaldaja nõuab kahju hüvitamist koos käibemaksuga 932,72 eurot. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei kuulu aga käibemaks kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud avaldaja kohtule, et ta ei saa arvestada T OÜ arvelt käibemaksu tagasi.
15.Puudutatud isik ei olnud 21.04.2021 Eestis ning korteris 188 polnud kedagi. Kui Avaldaja väidab, et veeleke oli korteris 188, siis Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas E.A võis sattuda korterisse 188 väidetava lekke avastamiseks, kui uksed olid kinni. Avaldaja poolt esitatud aktist (dtl 28) nähtub, et avarii likvideerimiseks teostati esialgsed toimingud, sh suleti veetorud. Kui veeleke oleks olnud korteris 188, siis on loogiline, et veelekke kõrvaldamiseks tuleks korteris 188 teostada santehnilisi töid, mida ei saanud teha, kuna korterisse puudus sissepääs.
16.Fotoga nr 5963 mõõdeti lasermõõdikuga niiskust vanniruumis paremas ülanurgas ning selgus, et selles kohas on kõrge niiskus, st 23,3 mida kinnitab, et tegemist oli veelekkega ülevalt korterist 192. Kuna Puudutatud isik oli välisreisil veel 21.04.2021, siis helistas sel päeval XXX 17 korteriühistu esimees ehk C.C J.T-le ja palus teda tulla kohale. Antud asjaolu selgus, kui Puudutatud isik rääkis oma poja J.T-ga . J.T saabus viivitamatult kohale XXX 17 ning tegi korteri 188 uksed lahti oma võtmega. Samuti olid kohal nii C.C kui ka E.A . Seega kahjustav asjaolu ei tulnud korteri 188 eriomandist.
17.Kui kohus otsustab, et puudutatud isikul tuleb avaldajale kahju hüvitada, siis palub puudutatud isik lähtudes VÕS § 140 lg-st 1 seda vähendada mõistliku suuruseni. Puudutatud isik palub kohtul arvestada, et tema korteril kehtis kindlustus, ta on pensionär ning tema korter on saanud samuti kahjustada veeleke põhjusel.
MUU ISIKU SEISUKOHT
18.Muu isikuna menetlusse kaastatud C.C selgitas ärakuulamisel, et kui midagi juhtub, korteriomanik helistab talle. Tema teeb kõne kohe santehnikule, et too paneks veepüstaku kinni. C.C-le kuuluv korter asub puudutatud isiku korteri peal, seal elab hetkel tema ämm. Juhtumist teadasaamisel helistas C.C ämmale, kes kinnitas, et tema korteris on põrand kuiv. C.C läks kohale ja vaatas üle oma korteri ja siis ootas santehnikut ja krt 188 omanikku. C.C selgitas, et ei mäleta, et oleks käinud korteris 188, santehnik on spetsialist ja C.C uskus, mida santehnik tuvastab. Akti koostas, allkirjastas C.C vastavalt sellele,
2-23-15085 mida santehnik rääkis. Viimasel ajal ei võta enam aktidele allkirja santehniku käest, kuna kindlustusfirmad, kes küsivad akti, ei nõua seda.
19.C.C selgitas, et tema korteris võis viimane veeavarii v olla 10 aastat tagasi. Radiaatori ühendus tuli survestamisel lahti. Korter on kindlustatud 3ndate isikute vastu ja kindlustus maksis kahjud kinni.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
21.Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohtu lahendi nr 2-18-13649/57 p 20 kohaselt kuuluvad hagita menetluses lahendamisele ka TsMS § 613 lg 1 p-is 1 nimetatud nõuded, kui need paneb seaduse alusel toimunud õigusjärgluse tulemusel maksma kindlustusandja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
22.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud: avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX, Tallinn; 21.04.2021 sai korter kahjustada (dtl 9 – hüvitamisotsus), 23.04.2021 ülevaatusakti (dtl 10) kohaselt said veekahjustusi magamistoa lagi ja üks sein (tapeet); korteri remondiks esitas esitatud 28.04.2021 hinnapakkumine nr 135/2021 (dtl 20), kus on välja toodud tööde ja materjalide maksumus kokku summas 1122,72 eurot (sh KM); remonditööd teostati vastavalt hinnapakkumisele; avaldaja hüvitas 30.04.2021 kindlustusvõtjale kahjustatud korteri taastamiskulud, arvestades maha omavastutuse 190 eurot, kokku summas 932,72 eurot (dtl 9 – hüvitamisotsus; dtl 21 maksekorraldus); 24.11.2022 on avaldaja edastanud puudutatud isikule juba kolmanda tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 932,72 eurot, tasumise tähtajaga 14 päeva (dtl 22-23); puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
23.Avaldaja nõuab põhivõlgnevuse 932,72 euro, perioodil 09.12.2022 kuni 24.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 88,84 euro ja alates 25.10.2023 edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna (i) puudub puudutatud isiku poolne rikkumine, kahjustusi põhjustanud vesi tulenes korterist nr 192, mitte puudutatud isiku korterist; (ii) kahju tekkimine on tõendamata, kuna selle aluseks olev akt on ebausaldusväärne tõend; (iii) kahju suurus on ülemäärane ja selle koosseis on ebaselge; (iv) hüvitiselt tuleb maha arvestada käibemaks; (v) kahjusummat tuleb vähendada VÕS § 140 kohaselt.
24.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või
2-23-15085 kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Antud juhul on avaldaja tuginenud väitele, et ühele korteriomanikule tekkis kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Riigikohus on lahendis 32-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Avaldaja nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649/57 punktis 16 märkinud, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohus märkis sama lahendi punktis 21, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Eeltoodust tulenevalt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama avaldaja. Kui tõendama kohustatud pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
2-23-15085
25.Avaldaja väidab, et XXX korterile veekahjustusi põhjustanud vesi pärines puudutatud isikule kuuluvast korterist XXX (s.o avaldajast korrus kõrgemal asuv korter). Kohus leiab, et avaldaja väide on tõendatud järgmiste tõenditega: 23.04.2021 ülevaatusakt (dtl 10), kus kindlustusandja esindaja on märkinud, et veekahju on pärinenud ülemiselt naabrilt, samuti nähtub, et kahjustada on saanud magamistoa lagi ja sein; ülevaatusel tehtud fotod (dtl 11-19), mis kinnitavad, et vesi pidi pärinema XXX korteri ülemiselt korruselt; ärakuulamisel antud J.T ütlused – tunnistaja viibis puudutatud isiku korteris, kui korteriühistus santehnik läks veeavariikahtlust uurima. Tunnistaja selgitas: „Arvan, et saabusin korterisse nr 188 umbes 30 minutit peale helistamist. Jah, mul on selle korteri võtmed. Et korterit vaadata, läksin vannituppa, sest telefonis öeldi, et võimalik, et vanemate korteris vannitoas leke. Suundusin seetõttu kohe vannituppa. Ma läksin korterisse üksinda, aga kohe tulid naaber ülevalt C.C ja torumees. Minu juuresolekul naaber seisis ja vaatas ja santehnik kohe vaatas vanni alla ja ütles, et kõik vanad torud ja keeras vee kinni ja ütles, et vesi jääb kinni kuni vanemad tulevad puhkuselt tagasi. /.../ jah, ütles, et olukord siin selge vanad torud, põrand ja sein niisked, vett põrandal ei olnud. /.../ Nägin, et kogu tükk, mis vanni all, oli niiske, eeldasin, et midagi juhtus toruga äkki, vesi pritsis seal ja seetõttu oli seal märg.“ (dtl 233-234, kohtuistungi protokoll, ajamarker 00:12:35, 00:16:43, 00:17:23); ärakuulamisel antud E.A ütlused – tunnistaja on santehnik, kes tuvastas veeavarii lähtekoha. Tunnistaja selgitas, et nägi, et XXX korteri vannitoas asuva vanni all seinal esines veelekke jälgi. Tunnistaja selgitas, et aktiivset leket ülevaatuse hetkel näha ei olnud, kuna ta keeras kortermaja peakraani lekke peatamiseks kinni. Tunnistaja selgitas, et: „Tal olid vanni juures uued torud, aga kus vana toru, seal näha, et olid veetilgad selle peal“ (dtl 235, kohtuistungi protokoll, ajamarker 00:30:13). Tunnistaja täpsustas: „metalltorud, mis on alates maja ehitusest. Mõlemad torud (külm ja soe) seina sees, aga väike toru osa on veetud kraaniventiilini, kust tuleb uus toru ja kuhu on ühendatud vann. Lekkis vana toru pealt. Mõnikord mädaneb toru, mis maja algusest peale. Külmavee toru oli, st alumine toru, kui pole midagi ümber tõstetud või tehtud.“ (dtl 235, kohtuistungi protokoll, ajamarker 00:39:17). Kohtu hinnangul kinnitavad eelviidatud tõendid kogumis, et veeleke pärines puudutatud isiku korteri vannitoast, täpsemalt vanni all olevatest toruühendustest, mis paiknesid puudutatud isiku eriomandi piires (toruühendus, mis oli vajalik puudutatud isiku korteri vannitoa veega varustamiseks). Kohus leiab, et piisavaks tõendiks ei saa pidada KÜ juhatuse liikme poolt väidetavalt 21.04.2021 koostatud akti (dtl 106), kuivõrd see on allkirjastamata ning selle koostamisega seoses on antud kohtule ebaselgeid ning vastuolulisi selgitusi. Samuti on isik ärakuulamisel selgitanud, et ta ei ole ise viibinud veelekke asukoha väljaselgitamise juures. Samal põhjusel ei arvesta kohus tõendina ka sama isiku poolt tagantjärgi koostatud akti (dtl 108). See on koostatud kohtumenetluse ajal, digitaalse allkirja ja dokumendis märgitud akti koostamise kuupäev ei ühti ning selle sisu ja sõnastust on võrreldes varasema aktiga muudetud. Olukorras, kus asjaosalistel oli kahtlusi 21.04.2021 koostatud akti usaldusväärsuses, tulnuks taotleda selle koostanud isiku tunnistajana ülekuulamist, mitte asuda menetluse ajal tõendeid looma.
2-23-15085
26.Kohut eksitavad on puudutatud isiku väited, mille kohaselt ei olnud võimalik tema korteriga kõnealusel kuupäeval, s.o 21.04.2021, tutvuda, kuna ta viibis välisriigis. Mõlemad tunnistajad (sh puudutatud isiku enda poeg) on kinnitanud, et viibisid sel päeval puudutatud isiku korteris. On eluliselt mitteusutav, et puudutatud isik ei teadnud eeltoodut. Vastavad väited on asjakohatud ja kohus jätab need tähelepanuta.
27.Tõendamata on puudutatud isiku väited, mille kohaselt pärines kahjustusi tekitanud vesi puudutatud isiku ülemise naabri korterist, s.o XXX . Kumbki tunnistajatest ei kinnitanud, et puudutatud isiku korteris oleks olnud veeavarii jälgi vannist kõrgemalasuval perimeetril. Santehnik kinnitas, et käis ka XXX korteris ning seal veelekkeid ei olnud. Ka muu isikuna kaasatud korteriühistu juhatuse liiga ja XXX korteri omanik on kinnitanud, et viidatud korteris kõnealusel kuupäeval veeavariid polnud. Puudutatud isik on kahjust teatanud 03.05.2021 (dtl 63), s.o peaaegu 2 nädalat pärast vaidlusalust kahjujuhtumit. Kindlustusandja tuvastas, et WC laes küll nähtus veelekke jälgi, kuid tegemist oli vana lekkega ning et magamistoas olid väidetava veekahju tõendid juba hävitatud. Seega ei ole ka viidatud kahjust võimalik tuletada, millal see tekkinud on. Seetõttu ei ole võimalik seda ka seostada vaidlusaluse kahjujuhtumiga. Kõige eelneva tulemusel ei leidnud kinnitust puudutatud isiku väide, et avaldajale tekkinud kahju on põhjustatud XXX korterist.
28.Eeltoodust tulenevalt on selge, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi veetorude korrashoiu kohustust. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rikkumine oli vabandatav, seega korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest.
29.Avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Veekahjustuste kõrvaldamine maksis 1122,72 eurot (dtl 20), sellest on maha arvestatud omavastutus 190 eurot, st kokku on avaldaja kahju 932,72 eurot. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku vastuväited seoses kahjustatud korteri algse seisuga ei ole asjakohased. Kahjustada said ruumi lagi ja seinas olev tapeet – viidatud kohtade taastamine ei sõltu sellest, millises seisukorras (st milline oli nt kulumi aste vms) nad enne kahju tekkimist olid. Avaldaja on õigesti märkinud, et kui tapeet on kahjustada saanud, on kahjustuse kõrvaldamiseks vajalik uue tapeedi paigaldamine. Samuti, kui on kahjustada saanud laeviimistlus, tuleb see nõuetelevastavalt uuesti viimistleda. Asjakohatud on ka puudutatud isiku vastuväited seoses teostatud tööde ja toimingutega. Avaldaja on selgitanud, miks teatud tööd olid vajalikud ning kohus nõustub avaldajaga täies ulatuses. On ilmne, et tapeedi paigaldamiseks või lae remontimiseks on vajalik eemaldada/teisaldada muud sisustus- ja/või viimistluselemendid ning välistada võimalus korteri või selles paiknevate esemete määrdumine tööde tulemusena. On ilmne, et materjalide hankimise ja tööde läbiviimisega kaasneb transpordikulu. Kuivõrd kahju ilmnemise piirkonda jäi ka pistikupesa (dtl 16 - foto), on korrektne, et selle ohutus ja toimivus on kontrollitud. Eeltoodu tulemusel on kohus seisukohal, et nõutav kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti esineb rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) – kui puudutatud isik oleks enda korteris paiknevad toruühendused korras hoidnud, poleks vett lekkinud ning avaldajale vaidlusalust kahju tekkinud.
2-23-15085
30.Puudutatud isik leiab, et käibemaks ei kuulu kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud avaldaja kohtule, et ta ei saa arvestada T OÜ arvelt käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et puudutatud isiku seisukoht on alusetu. Riigikohus on tunnustanud kindlustushüvitise väljamõistmist koos käibemaksuga olukorras, kus kannatanu nõuab hüvitist koos käibemaksuga (Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1133-12, p 24). Kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga tuleb kahju hüvitamisel tagada kahjustatud isikule kahju tekkimisele eelneva olukorraga võimalikult sarnane olukord ka maksuõiguslikust aspektist. Kahjustatud korteri omanik on füüsiline isik, kellel puudub õigus ja võimalus hüvitiselt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks. Tähtsust ei oma, kas avaldajal vastav õigus on, kuivõrd avaldajale on seaduse alusel üle läinud korteriomaniku kui füüsilise isiku nõue, mis mh sisaldab käibemaksu. Lisaks ei ole võimalik seaduse alusel üle läinud kahjunõuet pidada selliseks avaldaja maksustatavaks käibeks, millelt oleks võimalik käibemaksu tagasi arvestada.
31.Puudutatud isik on esitanud kahju vähendamise taotluse. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Puudutatud isik palub kohtul arvestada, et tema korteril kehtis kindlustus, ta on pensionär ning tema korter on saanud samuti kahjustada veeleke põhjusel. Kohus leiab, et puudutatud isiku taotlus on alusetu. VÕS § 140 lg 1 kohaldamine on väga erandlik ning tegemist on märkimisväärse kõrvalekaldega kahju täieliku hüvitamise põhimõttest. Kahjusumma on rahaliselt väikse suurusega, puudutatud isik ei ole tõendanud, et talle kaasneks selle tasumisel rasked majanduslikud tagajärjed. Puudutatud isik on kahjujuhtumi tekkimise ajal olnud välisreisil, mida raskes majanduslikus seisukorras isikud endale lubada ei saa. Samuti on kohus ülal leidnud, et puudutatud isik on kohut eksitanud, esitades ilmselt alusetuid väited selle kohta, et seoses välisreisil olemisega ei saanud keegi 2021. a aprilli lõpus korteris viibida. Samuti on taotlus tõendamata ja põhistamata, esile pole toodud, kui suur on puudutatud isiku pension ja muud sissetulekud, samuti temale kuuluva vara koosseis ja eelduslik väärtus. Kahju hüvitamine puudutatud isiku poolt ei ole ebaõiglane, vastupidi – see on õiglane.
32.Eelnevale tuginedes rahuldada kohus avalduse põhinõude osas ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 932,72 eurot.
33.Avaldaja on esitanud ka viivisenõude. Avaldaja soovib perioodil 09.12.2022 - 24.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 88,84 euro ja alates 25.10.2023 edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu
2-23-15085 rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Avaldaja viivisearvestus on korrektne ning kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja nõude täies ulatuses.
35.Kõik muud tõendid ja vastuväited kohtu hinnangul asjas tähtsust ei omanud, mistõttu kohus neid käesolevas lahendis ei analüüsi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
38.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtulahendis, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.