Hageja OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht XXX; lepinguline esindaja X.N, e-post XXX;
hagi
I.S-i
vastu
võlgnevuse
Kostja I.S, ik XXX, elukoht registris XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post XXX.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt GS Core OÜ hagi I.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista I.S-ilt OÜ GS Core OÜ kasuks põhivõlgnevus 117,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,34 eurot (s.o 11.06.2024 alternatiivse nõude arvestuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista I.S-ilt GS Core OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (117,44 eurot) alates 12.06.2024 kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
4.Jätta rahuldamata GS Core OÜ hagi I.S vastu järgnevates nõuetes: põhinõue 5,55 eurot, intress 16,16 eurot, sissenõudmiskulud 49,40 eurot ja viivis 62,30 eurot.
5.Jätta menetluskulud 88,57% ulatuses kostja kanda ja 11,43% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista I.S-ilt GS Core OÜ kasuks menetluskuluna 106,284 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
8.Toimetada kostjale I.S-ile TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
2-23-143750 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue GS Core OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi I.S-i vastu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 12.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 122,99 euro, intressi 16,16 euro, viivise 68,64 euro ja sissenõudmiskulu 49,40 euro saamiseks. Kostjale võimaldati kauba ostu eest tasumiseks laenuna 143,89 eurot, intressimääraks on lepingus kokku lepitud 40,86% aastas ning krediidikulukuse määraks on 49,42% aastas eeltoodud tingimustel ning eeldusel, et krediit makstakse tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetega. Viivisemääraks lepiti kokku 24,15% aastas. Kostja tegi lepingu jooksul neli tagasimakset kokku summas 26,45 eurot, alates 10.05.2021 maksest kostja tagasimakseid teinud ei ole /dtl 21-22/. Laenuandja saatis kostjale 08.08.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määrati kostjale tasumata osamaksete tasumiseks täiendav tähtaeg 14 päeva hoiatuse kuupäevast. Hoiatuses selgitas laenuandja, et kui võlgnevust täiendava tähtaja jooksul kostja ei tasu, loeb laenuandja lepingu tähtajale järgnevast päevast üles öelduks ning nõue edastatakse sissenõudmiseks inkassofirmale. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 23.08.2021. Hageja teavitas kostjat sama kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse on summas 122,99 eurot, intresside võlgnevuse summas 16,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 68,64 eurot ja sissenõudekulude võlgnevuse 49,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisest alates edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras 0,067% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on märgitud riigilõiv summas 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 29.02.2024 TsMS § 317 lg 12 alusel avalikult Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega.
2-23-143750 Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule I.S-ile makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 31.10.2023, 03.11.2023, 08.11.2023 aadressil XXX – vastus seni puudub; 08.11.2023 aadressil XXX – vastus seni puudub; Võlgniku ema kinnitas 08.11.2023, et võlgnik ei ela aadressil XXX, siin ainult sissekirjutus. Ema sõnul võlgnik elab ja õpib juba mitu aastat XX, aadressi ei tea. Eelnevalt nimetatud e-posti aadressidele proovis ka kohus kostjale menetlusdokumente kätte toimetada 13.02.2024 kirjade saatmisega. 13.02.2024 tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveametile kostja kontaktandmete osas. Politsei- ja Piirivalveametist vastati 14.02.2024, et andmebaasidest ei nähtu I.S-i tegelikku elu- ega asukohta ja muid kontaktandmeid, mis oleks uuemad, kui kohtu käsutuses olevad. I.S-i ema V.N, kes elab XXX on politseile kinnitanud, et tütar elab koos lapse ja elukaaslasega XXX aga täpsemat kohta ei tea. V.N-i sõnul on tütar I.S teadlik võlgadest ja eposti teel teavitused kätte saanud aga tal ei ole võimalusi võlgasid tasuda ja Eestisse tagasi pöörduda ei planeeri. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).
2.1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja I.S-i vahel oli sõlmitud 12.12.2020 laenuleping, mille alusel on kostja saanud laenu ostu eest tasumiseks summas 143,89 eurot /dtl 18-19/. Lepingu kohaselt oli intressi määr 40,86% aastas laenu jäägilt ja krediidi kulukuse määr 49,42% aastas. Kostja sai kauba müüjalt kätte ning laenuandja on laenu summa müüjale kostja ostetud kauba eest välja maksnud. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja kauba eest tasunud 553,99 eurot, kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud neljal korral, summas 26,45 eurot /dtl 19, 21/.
2.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis laenuna ostu eest tasumiseks laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
3.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
2-23-143750 krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
3.1.Kostja oli viivituses tagasimaksetega alates 10.05.2021, lepingu järgi viimane osamakse kuupäev oli 10.12.2023. Kostja tagasimaksed arvestas laenuandja 9,95 euro osas põhinõudele ja 16,50 eurot põhiosa katteks. Kostja oli sellegi poolest võlgnevuses vähemalt kolme osamakse tasumisega, millest tulenevalt saatis laenuandja kostjale 08.08.2021 meeldetuletuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate kuupäevast ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb laenuandja lepingu üles ja loovutab nõude sissenõudmiseks inkassofirmale /dtl 22/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu 23.08.2021 üles.
4.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
4.1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal selgitas nõude loovutamisest kostjale 08.08.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuskirjas /dtl 46/. Nõude loovutamisest hagejale teatati kostjale 23.08.2021 ülesütlemise teatises /dtl 47/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
5.Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.1.Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.1.1.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,42% aastas / dtl 19/.
5.1.2.Kostja sai 12.12.2020 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt laenu ostu eest tasumiseks intressimääraga 40,86% aastas /dtl 19, 29/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 36 kuu jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 24,15% aastas. Nimetatud
2-23-143750 tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 250,14 eurot ja krediidi kulukuse määraks 49,42%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 49,45%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 01.07.2020 on 20,52% ning selle kolmekordne määr 61,56%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
5.2.Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
5.2.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
5.2.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
5.2.3.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama
2-23-143750 tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.2.4.Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks kostja tagasimaksed on arvestatud /dtl 78-79/.
5.2.5.Hageja on 11.06.2024 menetlusdokumendis esitanud seisukoha, et hageja hinnangul on algne võlausaldaja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja rõhutab, et kohustuse eesmärk on tagada, et kostja suudaks lepingulist kohustust täita ega satuks „laenuorjusse“. Käesoleval juhul on igakuine lepinguline kohustus olnud sedavõrd väike, et selle täitmine on jõukohale sisuliselt igaühele ning nimetatud negatiivse tagajärje saabumine välistatud. Hageja on esitanud ka ümberarvestuse ja palub alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja põhinõude, sissenõudekulud ja viivised seaduses sätestatud määras ning
2-23-143750 edasiulatuvalt viivised seaduses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest kuni põhinõude täitmiseni /dtl 81-82/. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja lisaks hagis esitatule, kohtunõudes ei vastanud ega esitanud tõendeid.
5.2.6.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas laenuandja kontrollis kostja andmeid kostja väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekuteväljaminekute suhet. Hagis esitatud selgitusest (hagiavalduse p. 1.3., dtl 20) nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Laenuandja poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ning Pensioniregistrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine, sissetuleku suurus väljamaksete põhjal) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja väide, et laen oli väike ja ka igakuine laenumakse oli väike, mistõttu ei olnud vajalik põhjalik kostja krediidivõime hindamine, ei ole põhjendatud. Seadus ja kohtupraktika ei võimalda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piiritleda kuidagi laenu või igakuiste laenumaksete suurusega. Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja sissetulekute ja väljaminekute suhte kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei ole tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja kohustuste olemasolu ja krediidivõimelisust kostja andmete alusel kontrollinud. Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.3.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.
2-23-143750 VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole oli aastal 2020-2022 (s.o 01.01.2020-31.12.2021) intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul (leping sõlmiti 12.12.2020 ja öeldi üles 23.08.2021) kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 16,16 eurot.
5.4.Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 143,89 eurot ja teinud tagasimakse summas 26,45 eurot /dtl 19, 21/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 11.06.2024 menetlusdokumendis. Hageja arvestab eelnimetatud punktis kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimakse summas 26,45 eurot ning palub kohtul alternatiivselt, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisumma ja seadusjärgses määras viivised /dtl 81-82/. Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingujärgne põhivõlg 117,44 eurot.
5.5.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise kuni hagi esitamiseni 05.12.2023 summas 68,64 eurot lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras 24,15% aastas. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja palub kostjalt põhinõudelt viivised välja mõista alternatiivsena, juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.12.2023 (lepingu järgi viimase osamakse tähtaeg oli 10.12.2023) kuni 11.06.2024 (alternatiivse nõude arvestuseni) summas 6,34 eurot. Hageja taotletud alternatiivne viivisenõue jääb VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas, mis on TsMS § 367 järgi lubatav ja kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Seega mõistab kohus hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja tasumata põhiosalt viivised alates 11.12.2023 kuni alternatiivse arvestuse esitamiseni 11.06.2024 eest summas 6,34 eurot ning rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 12.06.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 62,30 euro ulatuses.
2-23-143750
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 117,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11.06.2024 kuupäevaga summas 6,34 eurot ja edasiulatuv viivis alates 12.06.2024 seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõudes 5,55 eurot, intresside osas 16,16 eurot, sissenõudmiskuludes 49,40 eurot ja viiviste osas 62,30 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue kostja vastu oli 139,75 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 123,78 euro ulatuses, s.o 88,57% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 11,43% ulatuses hageja kanda ja 88,57% ulatuses kostja kanda.
7.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu summas 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu vastab TsMS §-s 484 2 sätestatule.
7.2.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 88,57% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 106,284 eurot.
7.3.Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
7.4.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
8.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
8.1.Kuna käesolevas kohtulahendis nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.