Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Anna Liiv Lii Zerel 03. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja 2-24-121370 Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S. D. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
642,74 eurot ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad A. J. ja S. R. Kostja: S. D. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S. D. vastu osaliselt tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas.
2.Välja mõista kostjalt S. D. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja S. D. vahel 11.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr L89008890259 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg järgmise graafiku alusel: maksetähtaeg osamakse summa 20.02.2025 14,84 20.03.2025 16,14 20.04.2025 15,93 20.05.2025 16,36 20.06.2025 16,50 20.07.2025 16,91 20.08.2025 17,08 20.09.2025 17,38 20.10.2025 17,78 20.11.2025 17,99 20.12.2025 18,39 20.01.2026 18,63 20.02.2026 18,96 20.03.2026 19,42 20.04.2026 19,63 20.05.2026 19,99 20.06.2026 20.7
3.Jätta menetluskulud 52% ulatuses S. D. ja 48% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista välja kostjalt S. D. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood 10746479) kasuks 52% hageja menetluskuludest ehk 226,20 eurot. Kostja S. D. rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 584,97 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 06.08.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.08.2024 Harju Maakohtule hagi S. D. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 19.08.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne krediidiandja) ja kostja S. D. vahel 11.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89008890259 tulenevat põhivõlgnevust 487,99 eurot, intresse 33,31 eurot, 16.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 22,88 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 17.08.2024 määras 12% aastas.
4.Laenulepingu nr L89008890259 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 659 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 23,63% aastas: krediidisumma 659 eurot, igakuine osamakse suurus 20,67 eurot, intressimäär 12% aastas ja 0,22 eurot päevas, viivisemäär 12% aastas ja 0,03% päevas, laenu tagastamise periood 20.07.2022 kuni 20.06.2026.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 26.03.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 487,99 eurot (659-171,01), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 659 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2022 kuni 20.06.2026, kostja tasus põhiosa katteks 171,01 eurot;
7.2.intressid 33,31 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 18. osamaksest ehk alates 20.12.2023 kuni ülesütlemiseni 26.03.2024 kokku summas 33,31 eurot (8,35+8,41+8,20+7,46+0,89), intress perioodi 21.03.2024 kuni 26.03.2024 eest on 0,89 eurot (443,34 x 12% / 360 x päevade arv 6), kostja intressi tasunud ei ole;
7.3.võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 08.04.2024 kiri 20 eurot; 30.04.2024 kiri 5 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot;
7.4.sissenõutavaks muutunud viiviseid 22,88 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 487,99 eurot alates 27.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 16.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12% aastas;
7.5.edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 17.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12% aastas.
8.Hageja on oma hagiavalduses ja 27.08.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja 11.06.2022 sõlmitud 659 eurot laenulepingu nr L89008890259 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest (sissetulekuks 1500 eurot, kohustused 0 eurot). Krediidiandja kontrollis ka maksehäireregistrit ning tuvastas, et kostjal puudusid kehtivad ja eelnevad maksehäired. Pensioniregistri kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine sissetulek 937,80 eurot. Väljaminekuteks arvestati regulaarseteks majapidamiskulud 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 20,67 eurot. Kõiki kulusid arvesse võttes jäi kostjale raha reservi vähemalt 667,13 eurot (937,80-0-250,00-20,67). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 20,67 eurot.
9.Hageja esitas 27.08.2024 (täiendatud 06.09.2024) ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt soetas kostja lepingu alusel kauba maksumusega 659 eurot ning on teinud tagasimakseid 357 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 302 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Hageja palub mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 302 eurot 06.09.2024 esitatud maksegraafiku (dtl 94-95) alusel.
10.Kostja S. D.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 06.09.2024 nõude täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26.09.2024, kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud üksnes ümberarvutatud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva, nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 11.06.2022 sõlmitud 659 eurot laenulepingu nr L89008890259 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest (sissetulekuks 1500 eurot, kohustused 0 eurot). Krediidiandja kontrollis ka maksehäireregistrit ning tuvastas, et kostjal puudusid kehtivad ja eelnevad maksehäired. Pensioniregistri kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine sissetulek 937,80 eurot. Väljaminekuteks arvestati regulaarseteks majapidamiskulud 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 20,67 eurot. Kõiki kulusid arvesse võttes jäi kostjale raha reservi vähemalt 667,13 eurot (937,80-0-250,00-20,67). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 20,67 eurot.
19.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut pensioniregistrist ning lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
20.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 487,99 eurot, kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 659 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2022 kuni 20.06.2026, kostja tasus põhiosa katteks 171,01 eurot.
25.Hageja 27.08.2024 ja 06.09.2024 ümberarvutuse (dtl 80, dtl 94-95) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 302 eurot, sest kostja soetas kauba maksumusega 659 eurot ja on teinud tagasimakseid 357 ning lepingut ei saa lugeda 26.03.2024 seisuga kehtivalt ülesöelduks.
26.Hageja on tõendanud (dtl 82-85), et kostjale on 11.06.2022 väljastatud krediiti kokku 659 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 357 eurot.
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 07.03.2024 meeldetuletuskirja (dtl 54) hoiatusega, et kostja on võlgnevuses kolme osamakse tasumisega. Esialgne võlausaldaja ütles 26.03.2024 teatisega (dtl 55) lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Arvestades kostja tagasimakseid 357 eurot ja laenulepingu maksegraafikut (dtl 42), tekib kostjal põhiosa tagasimaksete kohustus alates 32. osamaksest 14,84 eurot maksetähtajaga 20.02.2025. Seega 07.03.2024 hoiatuse saatmise ajaks polnud muutunud sissenõutavaks põhiosa osamaksed, mis muutuvad sissenõutavaks alles 21.02.2025.
29.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 07.03.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 26.03.2024 üles öelda ning leping kehtib.
30.Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud.
31.Hageja esitas 27.08.2024 ümberarvutuse ja 06.09.2024 täiendava täpsustuse, et juhul kui kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla
osamaksed kogusummas 302 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.
32.Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 03.12.2024, seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi osamakset. Arvestades kostja tagasimakseid 357 eurot ja laenulepingu maksegraafikut (dtl 42), tekib kostjal põhiosa tagasimaksete kohustus alates 32. osamaksest 14,84 eurot maksetähtajaga 20.02.2025. Kostjal on ettemaks kuni 32. osamakseni ja 32. osamaksest 0,54 eurot.
33.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates 13.12.2023 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
35.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
36.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
37.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p2 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
38.Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva, nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
40.Hageja nõuete kogusummaks oli 584,18 eurot (487,99+33,31+22,88+40). Kohus rahuldas hageja nõude 302 euro (s.o tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue) ehk ca 52% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.
41.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
42.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot.
43.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
44.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
45.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
46.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 435 eurot (175 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 52% hageja menetluskuludest ehk 226,20 eurot.
47.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
48.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
49.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
50.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.