Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-13430
Kohtuasi
A.K , G.U ja U.E hagi W.I vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.05.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W.I apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I A.K (isikukood XXX) Hageja II G.U (isikukood XXX) Hageja III U.E (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja R.R ja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja W.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri Urb
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast W.I apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 08.05.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud W.I kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.A.K (hageja I), G.U (hageja II) ja U.E (hageja III) esitasid 05.09.2024 Harju Maakohtule hagi W.I (kostja) vastu, milles palusid välja mõista kostjalt iga hageja kasuks elatise alates 05.09.2024 kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli hagejatele I ja II 250,22 eurot kuus ning hagejale III 240,22 eurot kuus. Kostja on hagejate isa, lapsed elavad emaga. Lapsevanemate kooselu lõppes 2022. aasta septembris. Alates 2024. aasta septembrist ei ole kostja hagejatele andnud piisavalt ja regulaarselt ülalpidamist. Kostja veetis hagi esitamise seisuga hagejatega keskmiselt 4 kuni 6 päeva kuus. 2025. aasta detsembris viis kostja hageja I laste ema juurest ära. Alates 2026. aasta jaanuarist ei ole kostja hagejatega II ja III koos olnud. Hageja I igakuised vajadused on 610 eurot kuus (sh eluase 225 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided-jalanõud 40 eurot, vaba aeg 50 eurot, huviharidus (jalgpall) 75 eurot), hageja II igakuised vajadused on 621 eurot kuus (sh eluase 225 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 60 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided-jalanõud 40 eurot, vaba aeg 50 eurot, huviharidus (kokandusring) 36 eurot) ning hageja III igakuised vajadused on 637 eurot kuus (sh eluase 225 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, riided-jalanõud 30 eurot, vaba aeg ja mänguasjad 50 eurot, lasteaed 80 eurot, huviharidus (tantsuring) 32 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on tasunud elatist 500 eurot kuus ning kandnud vahetult lastega seotud kulutusi. Kostja veetis lastega hagi esitamise seisuga hagis märgitust rohkem aega. Alates 09.12.2025 kolis hageja I elama kostja juurde, laste ema ei luba hagejatel II ja III kostjaga kohtuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 08.05.2026 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 05.09.2024–08.12.2025 eest 1206,98 eurot ja jättis rahuldamata hageja I nõude kostja vastu elatise välja mõistmiseks perioodi eest alates 09.12.2025. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise perioodi 05.09.2024– 31.03.2026 eest 2045,75 eurot ja igakuise elatise 281,12 eurot kuus (s.o indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2092 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 37,5 (lasterikka pere toetus 450:2:2:3 last)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuse suuruse muutumise kuust alates 01.04.2026 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.06.2033. Maakohus mõistis kostjalt hageja III kasuks välja elatise perioodi 05.09.2024–31.03.2026 eest 1857,06 eurot ja igakuise elatise 271,12 eurot kuus (s.o indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2092 x 3%) – 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) – 37,5 (lasterikka pere toetus 450:2:2:3 last)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuse suuruse muutumise kuust alates 01.04.2026 kuni tema
täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16.11.2036. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja on hagejate isa, hageja I elas emaga kuni 09.12.2025 ning hagejad II–III elavad emaga. Hagejatel on õigus saada kostjalt ülalpidamist PKS § 96 ja 97 alusel.
3.2.PKS § 100 järgi arvutatav miinimumelatise indekseeritud baassumma on alates 01.04.2024 272,76 eurot, alates 01.04.2025 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 295,86 eurot. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus on 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
3.3.Kostja märkis, et suhtles hagi esitamise seisuga hagejaga I 9,5 päeva kuus ja hagejatega II–III 7 päeva kuus; hagejate väitel jäi suhtlus kõigi lastega vahemikku keskmiselt 4–6 päeva kuus. Pooled ei esitanud vaatamata kohtu 27.02.2026 ettepanekule ülevaadet, millistel kuupäevadel iga hageja kostja juures 2025. aastal viibis. Kostja esitas oma väited kuupäevade kaupa perioodi 2025. aasta septembrist kuni detsembrini kohta, millele hageja vaidleb vastu. Isegi kui eeldada kostja väidete õigsust, siis ei nähtu kostja esiletoodust mistahes regulaarselt suhtlemise korraldust, sest ka kostja nimetatud kuude vältel on suhtlus varieerunud hagejatega I–II 1 päevast kuni 6 päevani ja hagejaga III 2 kuni 7 päevani kuus. Kumbki pool väiteid ega tõendeid selle kohta, et lapsevanemad oleksid sõlminud ühegi perioodi osas kokkuleppeid seoses lastega suhtlemise korraldusega, ei esitanud. Samuti ei ole lastega suhtlemise korda reguleeritud kohtumäärusega. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hagejad viibisid tema juures 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta detsembrini keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus. Pooled ei vaielnud, et alates 2025. aasta detsembrist kolis hageja I elama kostja juurde ning et hagejad II–III 2026. aastal kostja juures viibinud ei ole.
3.4.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejad I ja II on kaksikud ning nende vanusevahe hagejaga III on suurem kui kolm aastat.
3.5.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega hagejate I ja II puhul: alates 05.09.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 3 lapsega); alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981 x 3%) – 40 – 37,5); alates 01.04.2026 281,12 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2092 x 3%) – 40 – 37,5); ja hageja III puhul: alates 05.09.2024 kuni 31.03.2025 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) – 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450:2:2 jagada 3 lapsega); alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981 x 3%) – 50 – 37,5); alates 01.04.2026 271,12 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2092 x 3%) – 50 – 37,5).
3.6.Nähtuvalt kostja arvelduskonto väljavõttest (04.09.2024–01.12.2025 maksed) tasus kostja 2024 septembrist 2025 detsembrini laste ema arvele elatist kokku 8080 eurot, s.o võrdsel jagamisel 2693,33 eurot igale hagejale. 09.01.2026 tasus kostja täiendavalt 300 eurot. Kostja märkis ka, et on teinud kulutusi lastele keskmiselt 234,78 eurot kuus, kuid kostja oma väited seoses ülalpidamise vahetu andmisega tõendanud ei ole. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 16.03.2026.
3.7.Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus anda hagejale I ülalpidamist rahas kuni 09.12.2025, mil hageja I asus tema juurde elama. Alates sellest ajast annab kostja ülalpidamist vahetult. Perioodil 05.09.2024(04.09.2024–01.12.2025 maksed) 08.12.2025 pidi kostja andma hagejale I ülalpidamist kokku 3900,31 eurot ((250,22:30x26p) + (250,22x6k) + (264,24x8k + (264,24:31x8p)), hageja I osa tasutud elatise maksetest oli 2693,33 eurot. Kostja andis seega ülalpidamist ebapiisavalt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi 05.09.2024–08.12.2025 eest 1206,98 eurot (3900,31–2693,33).
3.8.Perioodil 05.09.2024–31.03.2026 pidi kostja andma hagejale II ülalpidamist kokku 4889,08 eurot ((250,22:30x26p) + (250,22x6k) + (264,24x12k)), hageja II osa tasutud elatise maksetest oli 2693,33 eurot ja 09.01.2026 täiendavalt 150 eurot (so 300:2). Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista elatis perioodi 05.09.2024–31.03.2026 eest 2045,75 eurot (4889,08–2693,33–150). Alates 01.04.2026 tuleb kostjal hagejale II tasuda elatist kuni hageja II täisealiseks saamiseni PKS § 101 järgses muutuvas summas, s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 281,12 eurot kuus.
3.9.Perioodil 05.09.2024–31.03.2026 pidi kostja andma hagejale III ülalpidamist kokku 4700,39 eurot ((240,22:30x26p) + (240,22x6k) + (254,24x12k)), hageja III osa tasutud elatise maksetest oli 2693,33 eurot ja 09.01.2026 täiendavalt 150 eurot (s.o 300:2). Kostjalt tuleb hageja III kasuks välja mõista elatis perioodi 05.09.2024–31.03.2026 eest 1857,06 eurot (4700,39–2693,33–150). Alates 01.04.2026 tuleb kostjal hagejale III tasuda elatis kuni hageja III täisealiseks saamiseni PKS § 101 järgses muutuvas summas, s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 271,12 eurot kuus.
3.10.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.05.2026 otsus osas, millega hagi rahuldati, ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kõikide asjaoludega, mistõttu on elatis arvutatud ebaõigesti. Maakohus on hagejate viibimist kostjaga arvestanud hagejate väidete alusel ja jätnud kostja väited tähelepanuta. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hagejad viibisid tema juures 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta detsembrini keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus. Kostja oleks saanud anda täiendavaid selgitusi, kui kohus oleks andnud täiendavaid juhiseid tõendite esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (s.o osas, milles maakohus jättis hageja I hagi kostja vastu elatise välja mõistmiseks perioodi eest alates 09.12.2025 rahuldamata). Maakohtu otsus on osas, milles seda vaidlustatud ei ole, TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
7.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Maakohus mõistis kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise. Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega seetõttu, et kostja oleks soovinud anda täiendavaid selgitusi selle kohta, kui palju aega viibisid hagejad koos kostjaga.
9.Vanem peab PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Samas ei või igakuine elatis ühele lapsele olla PKS § 101 lg 1 järgi väiksem kui PKS § 101 lg-te 2– 7 alusel arvutatud summa. Nimetatud summa arvutamise aluseks on baassumma, keskmine brutokuupalk, lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, lapse vanema juures viibimise aeg ja lapsel vanema õe või venna olemasolu. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11).
10.Kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus arvutas PKS § 101 alusel valesti miinimumelatise suuruse (võttis aluseks valed asjaolud). Kolleegium märgib, et lapse suhtluspäevade arv võib iseenesest PKS § 101 lg 6 järgi mõjutada miinimumelatise suurust, kuid siinsel juhul mitte. Kuigi kostja väitis apellatsioonkaebuses, et hagejad veetsid kostjaga hagis esitamise seisuga hagis märgitust rohkem aega, siis ei ole kostja väitnud, et hagejad oleksid tema juures viibinud hagi esitamise või kohtumenetluse ajal, s.o 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta detsembrini, keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus. Kostja maakohtu järeldust, et kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid tema juures viibinud hagi esitamise või kohtumenetluse ajal, s.o 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta detsembrini keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus, vaidlustanud ei ole.
11.Asjaolust, et apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oleks kostjal olnud võimalik hagejate ja kostja vahelist suhtluskorda täiendavalt selgitada, ei anna alust järeldada, et maakohus oleks
rikkunud menetlusõiguse norme, mille tõttu jäid kostjal selgitused ja tõendid maakohtus esitamata. Maakohus täitis selgitamiskohustust 27.02.2026 kohtumääruses, andes pooltele võimaluse esitada seisukohad ja tõendid enne eelmenetluse lõppu 06.04.2025. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tuginemine on piiratud, apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti (TsMS § 652). TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab, s.o esimesel võimalusel esimeses kohtuastmes. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole toonud esile, et tal puudus võimalus esitada vastuväiteid ja tõendeid maakohtu menetluses.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole ka ringkonnakohtul alust PKS § 101 lg 6 järgi miinimumelatise suurust vastavalt suhtluspäevade arvule vähendada. Maakohus ei pidanud peatama käesoleva asja menetlust kuni hagejate vanemate vahelise laste suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluse lahendamiseni. Juhul kui hagejate vanemad peaksid saavutama kokkuleppe või kohus peaks määrama kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt viibivad hagejad II ja III tulevikus kostjaga keskmiselt 7 või enam ööpäeva kuus, on kostjal TsMS § 459 järgi õigus taotleda kohtult siinses asjas tehtud kohtuotsuse muutmist.
13.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited nende väidete õigust eeldades ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele ja kaebust rahuldada.
14.Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajaid kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.