2-25-16398 T.Y.K hagi B.H.T vastu lepingu ülesütlemisavalduse toime puudumise tuvastamise ja valduse kaitse nõudes
Tsiviilasi
B.H.T vastuhagi T.Y.K vastu valduse väljanõudmiseks Menetlustoiming
Hagivalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) T.Y.K, registrikood XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kostja (vastuhagis hageja) B.H.T, registrikood XXX, lepingulised esindajad vandeaadvokaat Q.B ja vandeadvokaat I.F
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata T.Y.K hagi B.H.T vastu lepingu ülesütlemisavalduse toime puudumise tuvastamise ja valduse kaitse nõudes ning B.H.T vastuhagi T.Y.K vastu valduse väljanõudmiseks ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud T.Y.K kanda.
3.Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4848.80 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning mõista nimetatud summa T.Y.K-lt B.H.T kasuks välja.
4.Väljamõistetud menetluskuludelt on T.Y.K kohustatud tasuma B.H.T viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
2-25-16398 Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Kohtu menetluses on T.Y.K hagi B.H.T vastu lepingu ülesütlemisavalduse toime puudumise tuvastamise ja valduse kaitse nõudes ning B.H.T vastuhagi T.Y.K vastu valduse väljanõudmiseks.
2.Hageja esitas 2.02.2026 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks.
3.B.H.T esitas kohtule 10.02.2026 avalduse, mille kohaselt kostja ei vaidle sellele vastu ja nõustub hagi läbi vaatamata jätmisega. Samuti võttis kostja tagasi vastuhagi, kuna hageja täitis kostja nõude vabatahtlikult. Hageja andis kõnealuse katlamaja 30.01.2026 allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmisaktiga kostja valdusesse.
3.1.Samuti palutakse kõnealuses avalduses kostja menetluskulud jätta T.Y.K kanda TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel. Kostja menetluskulud taotluse esitamise seisuga on 12 010.98 eurot (käibemaksuga), millest esindaja kulu 11 518.98 eurot (käibemaksuga), riigilõiv 490 eurot ning kinnistusraamatu päringu kulu 2 eurot. Kostjale on osutatud kokku õigusabiteenust 46 tunni ulatuses. Teenust osutasid: - vandeadvokaat Q.B 14.7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat I.F 3.7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 275 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat x 1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot (käibemaksuta); Sorainen vandeadvokaat c 1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 305 eurot (käibemaksuta); - jurist 25.3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 148.87 eurot (käibemaksuta) ja - assistent 0.3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik käesolevas taotluses nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue esitatud käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulu suurus on kohtupraktikat arvestades TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik ning seda nii ajakulu kui ka tunnitasu määra osas. Praeguses asjas on menetluskulusid oluliselt kokku hoidnud ka keskmisest madalama tunnihinnaga juristi töö dokumentide ettevalmistamisel. Eelnevas kontekstis on käesolevas asjas esitatud keskmine tunnihind asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud.
4.Hageja esitas 19.02.2026 seisukoha kostja menetluskulude osas. Hageja märgib, et ei ole usutav ega vasta ka menetlusest nähtuvale, et kostja oleks vajanud 4-kuulises menetluses enam kui terve täistöönädala töötundide jooksul osutatavat õigusabi. Kulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et nii hageja kui kostja on esitanud asjas vaid kaks sisulist menetlusdokumenti, sh 17.10.2025.a vastus hagile ja mittemahukas vastuhagi. Seejuures ei ole toonud vastuhagis esile uusi asjaolusid ega õiguslikke käsitlusi ega esitatud uusi tähtsust omavaid tõendeid, tegemist on sisuliselt kokkuvõttega juba varem menetluses esitatust. Ülejäänud kostja tegevused on olnud menetluse korraldamisele reageerivad, viimase menetlusdokumendi esitas kostja juba 10.02.2026.a. Hageja hinnangul on õigusabi osutamisele väidetavalt kulunud aeg põhjendatud maksimaalselt pooles esitatud ulatuses. Hageja esindajal ongi kulunud õigusabile aega 19 tunni mahus, mistõttu on hageja hinnang kostja õigusabikulu põhjendatud määrale täiesti adekvaatne. Hageja esitas kostja vastu lihtsa nõudega ja selgetel asjaoludel põhineva hagiavalduse pooltevahelise lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagi menetlemine (samuti ka vastuhagi menetlemine) jäi eelmenetluse varajasse staadiumi, pooled esitasid vastastikuste nõuete ja taotluste osas üksnes esmased seisukohad. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusabikulu vajadusega menetlusega. Lisaks ei jõudnud menetlus sisuliselt ei hagi ega vastuhagi osas kaugemale üsna algsest faasist.
4.1.Lisaks toimusid paralleelselt hagimenetlusega tsiviilkohtumenetluse poolte vahel vaidlused ka riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO) ja halduskohtumenetluses. Hinnates samal ajal VAKO-s ja erinevates kohtutes peetud õigusvaidluste sisusid ja esindajate poolt 2 (6)
2-25-16398 osutatud õigusabi olemust, saab väita, et kostja kasutas tsiviilasjas osalemisel sisuliselt sama õigusabi, millega osales VAKO ja halduskohtu menetlustes ja mis kuulub halduskohtumenetluses vastustajana osalenud kostjale hüvitamisele juba haldusasjas tehtud lahendi alusel. Arvestades menetluste ajalist kattuvust tuleb kõik sellised menetluskulude nimekirjas sisalduvad üldsõnalised tegevused, mille konkreetset seost käesoleva asja toimiku materjalidega ei nähtu (tegevuste planeerimine, kõned kliendiga jms), lugeda hõlmatuks haldusasja menetluskuludega. Hagimenetlusega samaaegselt toimunud halduskohtumenetlus ja selles esitatud B.H.T menetluskulude nimekiri on asjas olulised mh seetõttu, et õiguslikult tõepoolest keerukas haldusasjas sai vandeadvokaat I.F kogu õigusabi osutamisega ise hakkama (ilma teiste vandeadvokaatide, juristide ja assistentideta), mis muudab eriti ebausutavaks väited haldusasjast oluliselt lihtsamas tsiviilasjas viis korda suurema menetlusgrupi, enam kui kaks korda suurema tööaja ja enam kui kaks korda suurema menetluskulu põhjendatusest.
4.2.Üksnes hagile vastuse koostamiseks on kostja esindajad kasutanud väidetavalt kokku 17 h, mis moodustab enam kui kaks täistööpäeva ja mida ei saa pidada põhjendatuks. Kuna kostja erinevad esindajad on ühte ja sama dokumenti koostanud väidetavalt 03.-17.10.2025 jooksul 03., 08., 09., 10., 14., 16. kui 17.10, siis juhul, kui kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu vastab tõele, on kokku 17-tunnine ajakulu tekkinud ilmselt suuresti sama tegevuse pidevast katkestamisest ja uuesti jätkamisest. Tegemist on kõige ebatõhusama töömeetodiga, mis tingib töösse pidevalt uuesti süvenemise vajadust ja põhjustab seega ebaefektiivset ajakasutust. Sellisest töökorraldusest tulenenud tööaja kulu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole aus ega põhjendatud. Hageja on seisukohal, et vastuse koostamine hagile ei saa olla põhjendatud ühest tööpäevast ehk 8 tunnist suuremas ulatuses ja kokku kogu ajakulu käesolevas kohtuasjas maksimaalselt 20 tunnist suuremas ulatuses.
4.2.1.Õigusabiteenuse ajast ei saa pidada põhjendatuks mh ajakulu menetluskulude nimekirjas kajastatud teadmata sisuga strateegiaanalüüsidele, projektijuhtimisele ja meeskonnasisesed vestlustele menetlustoimingute vahelisel ajal ja ilma kohtu vastavate korralduseta (sh 17.10., 03.11, 04.11, 12.01, 01.12, 10.12, 16.12, 05.01, 08.01, 09.02). Kohtumenetluse kui projekti büroosisese juhtimise vajalikkus võib olla tingitud küll konkreetse advokaadibüroo sisemisest töökorraldusest, kuid iga sellise sisemise töökorraldusega seotud kulu väljamõistmine menetluse vastaspoolelt ei ole põhjendatud. On usutav ja võimalik, et tegelikult on planeeritud mingit menetlusvälist või mõne teise menetlusega (sh halduskohtuasi 3xxxxx) seotud strateegiat ja kommunikatsiooni, mis ei kuulu käesoleva menetlusega seotud õigusabi hulka. Isegi kui kostja on kasutanud käesolevas asjas vähemalt viieliikmelist esindusmeeskonda, nagu ta väidab, ei pea poole menetluskulusid hüvitav teine menetlusosaline kulu üksnes seetõttu, et vastaspool kasutab õigusabi advokaadibüroost, mis korraldab täiesti tavalises tsiviilasjas esindust ajamahukate meeskondlike strateegiliste arutelude ja teadmata adressaatidega kommunikatsiooni- ja korraldustegevuste ning üksteist dubleerivate tegevuste abil. Kohtuasja menetlust arvestades ei saa lugeda põhjendatuks menetluse ajal toiminud tegevusi, mille vajalikkus ei ole toimiku materjalidest arusaadav. Kohtuasja 2-25-16398 puhul ei ole iseseisva projektijuhtimise, strateegia ja kommunikatsiooni vajadus kohtuasja huvides äratuntav. Kui paljuliikmelise meeskonnaga tegutsemine toob kaasa kordades suurema õigusabiajakulu ja sellega kaasneva rahakulu õigusabile võrreldes sama töö tegemisega vähemate inimeste poolt, tuleb paljuliikmelise meeskonna kasutamisega kaasnev kulu jätta poole enda kanda ja seda mitte teiselt poolelt välja mõista. Vandeadvokaatide tegevusega seotud ajakulu ei ole mõistetav, kuna nende roll kohtuasja menetluses ei ole toimiku materjalidest äratuntav ja selle vajalikkus menetluses põhjendatud. Menetlusdokumentidest ei nähtu c tegevusi „keskkonnalubade seotud info kontroll ja dokumendi koostamises osalemine“ (15.12.). Vastuväited tegevusele
3 (6)
2-25-16398 „Strateegia analüüs“ (17.10., 08.01.) on hageja esitanud eelnevalt. Samuti ei saa lugeda põhjendatuks x 17.10.2025.a tööd „Strateegia analüüs I.F-iga“ olukorras, kus I.F-i samasugust tegevust menetluskulude nimekiri ei sisalda. Assistendi tööajakulu dokumendis tekstilõikude katmisele (17.10), kuivõrd dokumendi katmine ei olnud millegagi põhjendatud. Kaetud dokumendiks on 29.08.2025.a kostja nõukogu koosoleku protokoll, mille kostja lisas hagi vastusele. Sama dokumendi katmata versiooni esitas kostja halduskohtumenetluses 04.12.2025.a menetlusdokumendi lisana nr 5, mööndes seega dokumendi katmise põhjendatuse puudumist. Büroosisesele suhtlusele kulunud aeg seoses istungi aja kooskõlastamisega ja riigilõivu tasumisega (26.11, 19.12, 16.01), kuivõrd tegemist on rutiinsete tehniliste toimingutega, mis ei vaja reaalselt iseseisvat organiseerimist ja korraldamist.
4.2.2.Kostja õigusabikulu arvestus hõlmab kolme erineva tunnihinnaga nelja erineva vandeadvokaadi, lisaks juristi ja assistendi töötasu arvestust. Hageja ei nõustu keskmisest tavapärasest advokaadi tunnihinnast oluliselt kõrgema tasuga hinnastatud ja ebaselgeks jäänud vajalikkusega tegevuste kulu hüvitamisega (350 eurot/tunnis) mingite kohtuasjast mittenähtuvate strateegiliste tegevuste eest. Samuti ei nõustu hageja viie inimese töötasu hüvitamisega asjas, mis viie erineva isiku osalust ja sekkumist tegelikult objektiivselt ei vajanud. Olukorras, kus sisulist tööd on teinud maksimaalselt kahele vandeadvokaadile (Q.B ja I.F) väidetavalt 18,4 jooksul lisaks veel ka jurist väidetavalt 25,3 tunni jooksul, ei saa lepingulise esindaja kuludena olla hagejalt väljamõistetav ka kogu nende kolme inimese tööga kostjale kaasnenud kulu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu reaalselt kolme inimese tööd kokku enam kui 40h ulatuses. Kui toimikust nähtuv oleks kolme inimese enam kui 40h töö tulemus, oleks tegemist omakorda ebamõistliku tööajakuluga.
4.2.3.Kostja on kandnud kinnistusraamatu päringu kulu (vastuhagi lisa 1) sellise asjaolu tõendamiseks, mida hageja kunagi vaidlustanud ei ole ja mille tõendamise ning millega seotud kulu kandmiseks puudus asjas igasugune vajadus. Poolte vahel puudus igasugune vaidlus katlamajaga kinnistu omandiõiguse ja kostjale kuulumise üle. Vaidluse all mitteolevate asjaolude kinnitamiseks hangitud, ebavajalike tõendite hankimiseks, seotud kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud.
4.2.4.Kostja on esitanud õigusabikulude nõude 11 518.98 eurot koos käibemaksuga. Samal ajal, 09.01.2026.a otsusega kohtuasjas nr 3-25-4394 6 (kohtuotsuse resolutsiooni p 5) mõistis halduskohus T.Y.K-lt B.H.T (käesolevas asjas kostja) kasuks välja kohtumenetluses kantud õigusabikulud käibemaksuta. Üks ja sama isik ei saa samaaegselt olla käibemaksukohustuslane ja mittekäibemaksukohustuslane. Kuivõrd kostja on 05.01.2026.a ehk vaid kuu aega enne 10.02.2026.a end väitnud olevat käibemaksukohustuslane, ei ole võimalik mõista kuu aega hiljem sama isiku käibemaksukohustuslaseks mitteolemise väidet. Eeldada tuleb kostja olemist käibemaksukohustuslane sarnaselt kohtuasjas 3-25-4394 väidetuga. Seetõttu ei saa hagejalt kostja õigusabikulude käibemaksuosa väljanõudmine olla põhjendatud.
4.2.5.Eeltoodu alusel ei saa hageja nõustuda ca 6h ulatuses strateegiate ja kommunikatsiooniga ja ebavajalike tehniliste tegevustega (riigilõivu puutuv) seoses tekkinud tööajakulu hüvitamisega ning vaidleb sisulise tööna esitletud 40-tunnisest õigusabist vastu vähemalt poole põhjendatusele. Tööst, mida saaks lugeda asjas sisuliselt põhjendatuks (max 20h), tuleb hageja hinnangul vähemalt pool tehtuks juristi poolt ja hinnastada juristi töötasu suurusega. Tööd teinud vandeadvokaatide töötasu tuleks arvestada nende töötasude keskmise arvestusega. Sel moel arvestatuna saaks kostja põhjendatud õigusabikulu käesolevas asjas olla ca 4100 eurot (10h juristi tööd + 10h vandeadvokaadi tööd hinnaga 270 eur/h), mis vastab ka eelmenetluse staadiumisse jäänud kohtuasjas tavapäraselt poole õigusabikuluks kujunevale kulumäärale. 4 (6)
2-25-16398
5.Kohus leiab, et T.Y.K hagi B.H.T vastu lepingu ülesütlemisavalduse toime puudumise tuvastamise ja valduse kaitse nõudes ja B.H.T vastuhagi T.Y.K vastu valduse väljanõudmiseks tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel seoses nende tagasivõtmisega. Vastavalt TsMS § 426 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Avalduse läbivaatamata jätmisega menetlus lõpeb, kuid see ei välista uue samasisulise avalduse esitamist TsMS § 426 lg 1 sätete kohaselt, kui asjaolud on muutunud.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ning TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi tuleb menetluskulud jätta T.Y.K kanda.
7.B.H.T palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas kokku 12 010.98 eurot (käibemaksuga), millest esindaja kulu 11 518.98 eurot (käibemaksuga), riigilõiv 490 eurot ning kinnistusraamatu päringu kulu 2 eurot. Kostjale on osutatud kokku õigusabiteenust 46 tunni ulatuses. Teenust osutasid: - vandeadvokaat Q.B 14.7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat I.F 3.7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 275 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat X 1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat C 1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 305 eurot (käibemaksuta); - jurist 25.3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 148.87 eurot (käibemaksuta); - assistent 0.3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). Kostja märgib, et ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue esitatud käibemaksuga.
7.1.Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
7.2.Kostja lepinguliste esindajate ajakulu osas nõustub kohus hageja seisukohas tooduga osaliselt. Kostja lepinguliste esindajate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtub kohus menetluses esindaja poolt tehtud toimingute ja nendele kulunud aja vajalikkusest ja põhjendatusest. Kohus nõustub hagejaga, et kulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et nii hageja kui kostja on esitanud asjas vaid kaks sisulist menetlusdokumenti.
7.2.1.Hagi vastuse osas (17.10.2025) leiab kohus, et põhjendatud ajakulu selle koostamiseks on maksimaalselt 10h, millest 5h juristi osa hinnaga 150eurot/h ja 5h vandeadvokaadi osa hinnaga 270 eurot/h. Tunnihinnad vastavad viimaste aastate kohtupraktikale ja asja sisule. Hagivastuse sisuline osa on 6lk pikk ning seega ei ole põhjendatud kuluks kostja menetluskulude nimekirjas toodud aeg. Samuti ei ole põhjendatud 3.11.2025 ja 4.11.2025 toimingukulude väljamõistmine hagejalt.
5 (6)
2-25-16398
7.2.2.Kohus ei nõustu ka vastuhagi koostamise kuluga. Sisuliselt on antud menetlusdokument 3 lk pikk ning selles sisalduva hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata. Seega on kohtu hinnangul põhjendaud kulu dokumendi koostamisele kokku 3h, millest sarnaselt hagi vastusega on 1.5h juristi ajakulu ning 1.5 h vandeadvokaadi kulu samade tunnihindadega nagu ülalpool märgitud.
7.2.3.Ülepaisutatud on ka 09.01.2026 seisukoha ajakulu. Menetlusdokument on 2 lk pikk ning kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2h, millest 1h juristi osa ning 1h advokaadi osa samade tunnihindadega nagu ülalpool märgitud. Kohus märgib, et ei kirjuta kostjale ette, kui sageli ja kui pikalt ta oma lepingulis(t)e esindajaga kohtub/suhtleb või milline on büroo töökorraldus, kuid kostja ei saa eeldada hagejalt kõigi kohtumiste/suhtluste/strateegia arutamiste jms hüvitamist. Samuti sisaldab menetluskulude nimekiri assistendi tehnilist tööd, milline on kohtu hinnangul kaetud juba advokaadi/juristi tasuga ehk eraldi arvestust antud kulu osas ei peeta ega eraldi ei maksustata.
7.2.4.Põhjendatuks saab pidada juristi tunnitasuga istungiaja kooskõlastamisi kohtu ja tiimiga (26.11.2025 0,6h ja 16.01.2026 0,7h), samuti juristi tunnitasuga 1,5h menetluskulude nimekirja ja hagi tagasivõtmise avalduse koostamist (09.02.2026).
7.2.5.Eeltoodu alusel ja hinnates esitatud menetlusdokumente ja arvestades menetluse sisu ja kestvust, kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 17,8h, millest 10,3 tundi juristi osa ehk 1545 eurot (150€/h) ning 7,5h vandeadvokaadi osa ehk 2025 eurot (270€/h), kokku 3570 eurot + 856.80 eurot km. Summa tuleb välja mõista käibemaksuga, kuna B.H.T ei ole käibemaksukohustuslane, mida kohus on avalike andmete põhjal kontrollinud. Samuti on põhjendatud kostja menetluskuluks tasutud riigilõiv 420 eurot (70 eurot hagi tagamise riigilõiv jääb kostja kanda, kuna taotlus jäeti rahuldamata) ning kinnistusraamatu päringu kulu 2 eurot (kohtu hinnangul oli tõendi hankimine põhjendatud vastuhagi esitamiseks võimaliku vaidluse puhuks). Kokku on kostja vajalikud ja põhjendatud kulud seega 4848.80 eurot (summa sisaldab km).
7.3.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.