2-25-17707/11 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on teatanud, et on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta (dtl 86). Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte avalikult 15.04.2026 Ametlike Teadaannete vahendusel ning hagile vastamise tähtpäev oli 05.05.2026. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb 05.12.2022 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 22-082610-VL ja 30.12.2022 sõlmitud eraisiku platinum krediitkaardi kasutamise lepingust 22-085755-RK. Lepingud kvalifitseeruvad tarbijakrediidilepinguteks. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra. Krediidikulukuse määr kostjaga 05.12.2022 sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 16,29% aastas, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2022 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 48,9%. Krediidikulukuse määr kostjaga 30.12.2022 sõlmitud lepingus on hagiavalduse

kohaselt 19,73%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2022 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 48,9%. Kohus peab üldreeglina kontrollima ka seda, kas krediidiandja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud hagi ümberarvestatud nõuetega, st on intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning enam tasutud intressi, lepingutasu ja varasemalt kuu tasu katteks arvestatud summad arvestanud põhivõlgnevuse katteks ning ei nõua lepingust tulenevaid muid tasusid. Hageja nõuab seadusjärgset intressi ja viivist. Seega ei ole vajalik vastutustundliku põhimõtte järgimise kontrollimine kohtu poolt. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on kostjale kätte toimetatud koos hagimaterjalidega. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjale seisukohta esitanud. Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 980 eurot. Riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.