Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Anna Liiv Lii Zerel 02. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja 2-24-123817 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
728,45 eurot ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja P. B. Kostja: A. L. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi A. L. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. L. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks põhivõlg 554,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 02.09.2024 seisuga 35,39 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (554,90 eurot) alates 03.09.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 96% ulatuses A. L. ja 4% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista välja kostjalt A. L. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 96% hageja menetluskuludest ehk 417,60 eurot. Kostja A. L.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 625,52 euro saamiseks. Kohus tegi 21.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 14.08.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 02.09.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne krediidiandja) ja kostja A. L. vahel 18.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr L89012407052 tulenevat põhivõlgnevust 554,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 45,32 eurot, võla sissenõudekulu 40 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 03.09.2024 määraga 15,90% aastas.
4.Laenulepingu nr L89012407052 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 688,10 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 14,78% aastas: krediidisumma 688,10 eurot, igakuine osamakse suurus 33,30 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja 0,30 eurot päevas, laenu tagastamise periood 10.07.2023 kuni 10.06.2025.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 27.02.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 554,90 eurot (688,10-133,20), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 688,10 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2023–10.06.2025, kostja tasus põhiosa katteks 133,20 eurot;
7.2.sissenõutavaks muutunud viivised 45,32 eurot põhivõlgnevuselt 554,90 eurot alates 28.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 02.09.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas;
7.3.edasiulatuvad viivised põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 03.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas.
7.4.võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.03.2024 kiri 25 eurot; 11.03.2024 kiri 5 eurot; 26.03.2024. kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
8.Hageja on oma hagiavalduses ja 13.09.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja 18.05.2023 sõlmitud 688,10 eurot lepingu nr L89012407052 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses, maksehäireregistris ja pensioniregistris avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks 1000 eurot kuus ja kohustusteks 0 eurot kuus. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse, mille andmetel oli kostja igakuine sissetulek 742,67 eurot. Lepingust tulenev igakuise osamakse oli 33,30 eurot, peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 709,37 eurot (742,67-33,30). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel
järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 33,30 eurot.
9.Hageja esitas 13.09.2024 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt on kostjal tasutud 4 osamakset perioodil 10.07.2023 kuni 10.10.2023 ehk kokku 133,20 eurot. Kostjal on võlgnevus alatest 5. osamaksest ehk 10.11.2023. Kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse ehk 06.02.2024 seisuga, võlgnevuses kolme järjestiku osamaksega, s.o 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024, mistõttu on lepingu ülesütlemine jätkuvalt kehtiv. Ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 554,90 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni tasumiseni.
10.Kostja A. L.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 20.09.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 13.09.2024 nõude täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 05.10.2024, kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise, sissenõudekulude nõude ja seadusjärgse edasiulatuva viivise osas vastavalt ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei
saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse ja 13.09.2024 seisukoha kohaselt on krediidiandja 18.05.2023 sõlmitud 688,10 eurot lepingu nr L89012407052 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses, maksehäireregistris ja pensioniregistris avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt avaldas kostja oma sissetulekuks 1000 eurot kuus ja kohustusteks 0 eurot kuus. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensionikeskusesse, mille andmetel oli kostja igakuine sissetulek 742,67 eurot. Lepingust tulenev igakuise osamakse oli 33,30 eurot, peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 709,37 eurot (742,67-33,30). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 33,30 eurot.
19.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut pensioniregistrist, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sise-reeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
20.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 554,90 eurot (688,10-133,20), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 688,10 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2023–10.06.2025, kostja tasus põhiosa katteks 133,20 eurot.
25.Hageja 13.09.2024 ümberarvutuse (dtl 99) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 554,90 eurot.
26.Hageja on tõendanud (dtl 101), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 688,10 eurot, ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 133,20 euro ulatuses.
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 06.02.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 27.02.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Hageja poolt 13.09.2024 esitatud ümberarvutuse (dtl 101-103) kohaselt on kostjal tasutud 4 osamakset perioodil 10.07.2023 kuni 10.10.2023 ehk kokku 133,20 eurot. Kostjal on võlgnevus
5.osamaksest ehk alates 10.11.2023. Kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse ehk 06.02.2024 seisuga võlgnevuses kolme järjestiku osamaksega, s.o 10.11.2023, 10.12.2023 ja 10.01.2024, mistõttu on lepingu ülesütlemine 27.02.2024 jätkuvalt kehtiv. Ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 554,90 eurot (688,10-133,20). Kohtu hinnangul on hageja põhinõue 554,90 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
29.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudelt 554,90 eurot viivised alates 28.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 02.09.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas ehk 45,32 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 02.09.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Vastavalt 30.09.2024 ümberarvutusele nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 447,85 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 30.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.01.2024 12,5% ja alates 01.07.2024 12,25%, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab vastavalt hageja 13.09.2024 ümberarvutuses esitatule hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 554,90 eurot perioodi 28.02.2024 kuni 02.09.2024 eest. Seega on hagejal õigus nõuda viivist kokku summas 35,39 eurot (28.02.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas summas 23,50 eurot, 01.07.2024 kuni 02.09.2024 määraga 12,25% aastas summas 11,89 eurot). Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt summas 35,39 eurot ja jätab viivisenõude 9,93 euro ulatuses rahuldamata.
30.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 03.09.2024 kuni kohustuse täitmiseni määraga 15,90% aastas. Edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (554,90 eurot) alates 03.09.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni on põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.03.2024 kiri 25 eurot; 11.03.2024 kiri 5 eurot; 26.03.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
32.Hageja 13.09.2024 ümberarvutuse kohaselt hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamist ei taotle. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
33.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
34.Hageja on arvestanud hagi hinnaks 728,45 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 2.
35.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
36.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud üksnes 25 euro ulatuses ehk 11.03.2024 kiri 20 eurot ja 26.03.2024 kiri 5 eurot ja mitte 01.03.2024 saadetud kirja eest, sest kuupäevaks 01.03.2024 ei olnud möödunud seitse päeva ülesütlemisest (27.02.2024). Muude kulude nõue 5 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 25 euro ulatuses, seega jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Hageja nõuete kogusummaks oli 640,22 eurot (554,90+45,32+40). Kohus rahuldas hageja nõude 615,29 euro (554,90+35,39+25) ehk 96% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.
39.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 507 eurot käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
40.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot.
41.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
42.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
44.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 435 eurot (175 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 96% hageja menetluskuludest ehk 417,60 eurot.
45.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
46.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
48.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.