Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. november 2024
Tsiviilasja number
2-23-10548
Tsiviilasi
ABRISS INVEST OÜ hagi KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) ja Kristel Merilaini vastu likvideerija tagasikutsumiseks ning avaldus uue likvideerija määramiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. juuni 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ABRISS INVEST OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): ABRISS INVEST OÜ (rk: 11021270), lepinguline esindaja Carmen Tars Vastustajad: Kostja I: KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) (rk: 14353363) Kostja II: Kristel Merilain (ik: XXXXXXXXXXXXX Vastustajate (kostjate) lepinguline esindaja: Marko Jaani
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. juuni 2024 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ABRISS INVEST OÜ kanda.
3.Välja mõista ABRISS INVEST OÜ-lt Kristel Merilaini kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 704,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata ABRISS INVEST OÜ taotlus uute tõendite, s.o väljavõte KohvikHerne OÜ Facebooki lehelt seisuga 29.07.2024, PoolaMäe OÜ 2023. a majandusaasta aruande ja KohvikHerne Oü likvideerimise vahearuande perioodi 24.11.2020 kuni 15.04.2021 kohta, asja materjalide juurde võtmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.ABRISS INVEST OÜ (hageja) esitas 25.07.2023 maakohtule hagi KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) (kostja I) ja Kristel Merilaini (kostja II) vastu likvideerija tagasikutsumiseks ning avalduse uue likvideerija määramiseks, milles palus kutsuda kostja I likvideerija kostja II tagasi ning määrata uueks likvideerijaks hageja juhatuse liige Marko Kikkas. Hagiavalduse kohaselt on kostja I asutatud 11.10.2017 ja tema põhitegevusala on „muu toitlustamine“. Kostja I opereeris alates asutamisest Herne kohvikut Kalevi Tenniseklubis Tallinnas Herne tn 28. Kostjal I on kaks osanikku: hageja, kellele kuulub osa nimiväärtusega 900 eurot, mis moodustab 33,33% osakapitalist, ja kostja II, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1800 eurot, mis moodustab 66,66% osakapitalist. Kostja II on olnud alates kostja I asutamisest kostja I osanik, juhatuse liige ja seejärel likvideerija. Hageja sai osanikuks 14.07.2020. Pärast hageja poolt osa omandamist pidasid pooled läbirääkimisi ja tegid vastastikku pakkumisi teise osaniku osa omandamiseks. Hageja saatis 11.11.2020 kostjale II pakkumise osaluse väljaostmise kohta ning palus vastata hiljemalt 16.11.2020. Hagejale üllatuslikult esitas kostja II kostja I juhatuse liikmena 12.11.2020 osanikele otsuse eelnõu ettepanekuga kostja I lõpetada, kuna kostja I on kahjumis, ja määrata likvideerijaks kostja II. Hageja hääletas 23.11.2020 eelnõu ja otsuse vastu ning esitas kirjaliku vastuväite. Kostja I tegevus oli perspektiivikas ja hageja soovis tegevust jätkata. Väidetav 20%-line käibelangus ei ole piisav põhjus tegevuse lõpetamiseks. Samuti on täitmata kostja I lõpetamise sisulised eeldused, kuivõrd vähemalt üks osanikest on huvitatud tegevuse jätkamisest ning tegevuse lõpetamine rikub seaduse ja põhikirja nõudeid. Kostja II koostas 26.11.2020 hääletustulemuste osas protokolli ning lähtudes enamusosanikule kuulunud häälteenamusest luges lõpetamise otsuse vastuvõetuks. 02.12.2020, s.o samal päeval, kui äriregister kinnitas kostja I likvideerimise kande, asutati ja kanti äriregistrisse PoolaMäe OÜ (rk: 16113539), mille põhitegevusala on „muu toitlustamine“ ning tegevuskoht Herne tn 28. Kohviku Facebooki lehel avaldatud kontaktandmed (telefon XXXXXXXXXX, e-post [email protected]) kuuluvad kostjatele. Ühtlasi jätkus katkematult ja sarnaselt kohviku Facebooki lehe haldus, millega tegeleb tõenäoliselt jätkuvalt kostja II. Seega kohviku nimi, kaubamärk, kontaktandmed ja
turunduslik tegevus jäid samaks. Samaks jäid ka kohviku sisustus ja töötajad. PoolaMäe OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on kantud Krista Pärn, kes on kostja II ema. K. Pärn on variosanik, kes tegutseb kostja II kui oma lähikondse huvides. Kostja II on kostja I juhatuse liikme ja likvideerijana toimetanud heade kommete ja kostja I huvide vastaselt ning on andnud kostja I majandustegevuse ilma vastusoorituseta üle PoolaMäe OÜ-le. Kostja II on teinud endaga seotud äriühinguga kostjale I kahjulikke ja ebalojaalseid tehinguid, mis väljusid igapäevase majandustegevuse raamest. Samuti võttis kostja II omakasupüüdlikult enamusosanikuna vastu kostja I lõpetamise otsuse, kui sai aru, et ta ei saa madala hinnaga ära osta väikeosaniku osa. Kohviku üürilepingu ülesütlemine oli välditav, sest üürivõlg olnuks raskusteta likvideeritav. Hageja eesmärk on lõpetada kostja II poolt kostjat I kahjustavate otsuste vastuvõtmine. Kostjal I võib olla nõue PoolaMäe OÜ, MTÜ Kalevi Tenniseklubi ja kostja II vastu. Ei ole usutav, et kostja II suudaks täita likvideerija kohustusi vajaliku hoolsusega ning kostja I parimates huvides. Lisaks ei ole kostja II tema väidetest tulenevalt võimeline likvideerija kohustusi täitma oma halvenenud tervisliku seisundi tõttu.
2.Kostjad vaidlesid hagile ja avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt asus hageja peale kostja I osa omandamist saatma kostjale II ähvardavaid e-kirju ja esitas regulaarselt nõudeid dokumentidega tutvumiseks eesmärgiga teda koormata ning mõjutada enda osalust kiiremas korras ära ostma. Hageja eesmärk osaluse omandamisel oli väljapressimine ja hõlptulu saamine osaluse müümisest enamusosanikule võimalikult kõrge hinnaga. Hageja juhatuse liikme M. Kikkase pideva agressiivse ja pahatahtliku käitumise tõttu halvenes kostja II tervis. Kostjal I puudus vara. Kohviku mööbel ja inventar kuulus MTÜ-le Tallinna Kalevi Tenniseklubi. Tenniseklubi ütles 10.11.2020 kostjaga I üürilepingu 2461,50 euro suuruse üürivõla tõttu alates 23.11.2020 üles. Tulenevalt likvideerimisaruandest ja äriregistrile esitatud kasumiaruandest oli kostja I 5578 euroga kahjumis. Kostja I majandustegevusega senisel kujul jätkamine muutus võimatuks. Asjaolu, et osanikud ei jõudnud osa omandamise suhtes kokkuleppele, ei muuda lõpetamisotsust heade kommetega vastuolus olevaks. Kuna kostja I ei ole tegutsev ühing, siis osanike vaidlused ei pärsi otseselt ühingu juhtimist ega tekita kahju ühingule ega võlausaldajatele. Likvideerija tagasikutsumise mõjuvaks põhjuseks saab olla eelkõige likvideerija poolt oma kohustuste rikkumine, samuti muu võimetus oma ülesandeid likvideerijalt tavaliselt nõutava hoolsusega täita. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 26.06.2024 otsusega ABRISS INVEST OÜ hagi likvideerija tagasikutsumiseks ja avalduse uue likvideerija määramiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt välja menetluskulud KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) kasuks 632,80 eurot (käibemaksuga) ja K. Merilaini kasuks 714,67 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on likvideerimisotsuse kehtivuse kohta jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-2928, millega on tuvastatud, et kostja I lõpetamise ja likvideerija määramise otsus ei ole heade kommete vastane. Seega ei hinnanud kohus kostja II tegevust likvideerimisotsuse vastuvõtmisel ja enda likvideerijaks määramisel. Kohus saab hinnata kostja II tegevust üksnes likvideerijana. Etteheited üürivõla likvideerimata jätmise ning sellest tulenevalt üürilepingu lõpetamise kohta ei ole samuti asjakohased, kuivõrd see tegevus ei seondu likvideerija kohustustega. Lisaks on pooleli menetlus, milles lahendatakse
kostja I kahjunõuet kostja II vastu seoses kostja II juhatuse liikme kohustuste rikkumisega (223-1977). Hageja heidab kostjale II ette, et kostja II on pahatahtlikult ilma vastusoorituseta viinud kostja I majandustegevust üle PoolaMäe OÜ-sse. Hageja väidete kohaselt oli kostjal I selle tulemusena 15.04.2021 seisuga vara alles 931 euro väärtuses, kuigi 31.12.2019 seisuga oli vara 6490 eurot, ning PoolaMäe OÜ teenis 2021. a-l kostjalt I saadud varaga kasumit 3225 eurot. Sarnase väite esitas hageja tsiviilasjas nr 2-21-2928. Tallinna Ringkonnakohus leidis nimetatud tsiviilasjas, et ettevõtte üleminek toimub ettevõtte üleandja ja omandajaga sõlmitud lepinguga ning ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Selliste lepingute olemasolu ei ole hageja esile toonud. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka praeguses tsiviilasjas tõendanud ega piisavalt põhistanud kostja I ettevõtte üleminekut PoolaMäe OÜ-sse ega seda, et kostja II oleks likvideerija kohustusi rikkunud. Kostjal I ei olnud vara, mida ta oleks saanud teisele osaühingule majandustegevuse läbiviimiseks üle anda. Likvideerimisaruande kohaselt oli kostja I 2020. a-l kahjumis summas 5578 eurot. Seega on asjakohatu hageja väide, et aasta enne seda oli kostjal I 6490 eurot. Võrreldes 2019. a-ga vähenesid kostja I varad ja suurenesid kohustused, suurenesid võlad tarnijatele. Ettevõtte üleminekut ei tõenda ka äriregistri väljavõte PoolaMäe OÜ kohta ja Facebooki väljavõtted. Ei nähtu, et kohviku Facebooki kodulehe haldamist jätkas 2021. a-l PoolaMäe OÜ. Ebaõige on väide, et PoolaMäe OÜ kontaktandmed kuuluvad kostjatele ning nendeks on telefon nr XXXXXXXXXX ja e-post [email protected]. Äriregistri väljavõtte kohaselt on PoolaMäe OÜ telefon 56 609 553 ja e-post [email protected]. Väide, et PoolaMäe OÜ teenis 2021. a-l kostjalt I saadud varaga kasumit 3225 eurot, on tõendamata. Kostjal II ei ole keeldu töötada kostjaga I samal tegevusalal tegutsevas ühingus, mistõttu on asjakohatu väide, et kostja II on asunud tööle PoolaMäe OÜ-sse, kahjustades kostja I huve. Kohus on selgitanud hagejale 25.10.2023 määruses esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, s.o menetluse varases staadiumis, et hageja ei ole oma väiteid põhistanud ega tõendanud. Hageja ei ole selgitanud, millist kahju kostja II likvideerijana jätkates tekitab. Ainuüksi asjaolud, et hageja ei nõustu enamusosaniku otsusega kostja I lõpetamise osas või et kohviku tegevust jätkas teine äriühing, mille seaduslik esindaja on kostja II ema, ei pruugi tähendada kostjale I kahju tekkimist või likvideerija heade kommete ja kostja I huvide vastast käitumist. Hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust likvideerija tagasikutsumiseks ja uue nimetamiseks. Kuivõrd puudub alus likvideerija tagasikutsumiseks, jättis kohus rahuldamata ka avalduse uue likvideerija määramiseks. Kostja II kõrvale täiendava likvideerija määramine tekitaks poolte vahele rohkem pingeid kui selgust. Kostja II ja M. Kikkas ei suuda omavahel kokku leppida, nende nägemus kostja I tegevuse jätkamisest, likvideerimisest jms on täiesti erinev, mistõttu täiendava likvideerija määramine raskendaks likvideerimist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.ABRISS INVEST OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.06.2024 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega ABRISS INVEST OÜ hagi ja avaldus rahuldatakse ning kõik menetluskulud jäetakse solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei hinnanud maakohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et kohviku tegevuse üleandmine kostjalt I PoolaMäe OÜ-le on tõendamata. Samal päeval, mil äriregister kinnitas kostja I likvideerimise kande, s.o 02.12.2020, asutati ja kanti äriregistrisse PoolaMäe OÜ, mille asutajaks ja tegelikuks
kasusaajaks on märgitud kostja II ema, K. Pärn. Ka PoolaMäe OÜ põhitegevusala on „muu toitlustamine“ ning tegevuskoht Herne tn 28. Koheselt pärast asutamist hakkas PoolaMäe OÜ opereerima kohvikut, mida enne opereeris kostja I. Kohviku kontaktandmed, visuaalne identiteet, kaubamärk ja tegevus jäid samaks. Kostjalt I läks PoolaMäe OÜ-le üle kogu intellektuaalne vara, sh kodulehe ja menüüde visuaal ning kaubamärk. Finantsaruannetest nähtub, et kostja I ei saanud PoolaMäe OÜ-lt kogu majandustegevuse (sh vara) üleandmise eest mitte mingit rahalist hüvitist. Kostja II on kogu majandustegevuse üleandmisel oma emale kuuluvale äriühingule ilmselgelt käitunud vastuolus kostja I huvidega ning rikkunud likvideerija lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Seejuures on teadmata, milliseid kostjale I kahjulikke tehinguid võis kostja II veel likvideerijana teha, mistõttu on kostja I huvi likvideerija asendada või määrata kostja II kõrvale veel üks likvideerija. Maakohus jättis hageja tõendid ja seisukohad põhjendamatult tähelepanuta, märkides, et hageja esitas sarnaseid väiteid ka tsiviilasjas nr 2-21-2928; 2) kui hageja poolt kohtu ette toodud infokillud ei olnud kohtu arvates piisavad järeldamaks, et kohviku äritegevus anti muutumatul kujul üle kostjalt I PoolaMäe OÜ-le, oleks kohtul tulnud tõendamiskoormis ümber pöörata. Hagejal ei ole objektiivselt võimalik esitada tõendeid kostjate ja nendega seotud isikute vahel tehingute tegemise, sh kohviku äritegevuse üleandmise kohta. Hagejale seatud tõendamisstandard oli ebamõistlik kõrge; 3) on maakohus üllatuslikult tuginenud asjaolule, mida menetluses ei arutatud ja millele kumbki pool ei tuginenud, ning on asunud ebaõigele seisukohale, et kohviku Facebooki kontolt ei nähtu, et Facebooki kodulehe haldamist jätkas 2021. a-l PoolaMäe OÜ. Ei ole usutav, et kohviku Facebooki lehte haldaks, sh lisaks teavet päevapraadide kohta, muu isik kui kohvikupidaja. Kui lehe haldajaks oleks ka muu isik, haldaks ta lehte PoolaMäe OÜ huvides. Oluline on, et kohviku turunduskanal jätkas katkematult samasugusena nagu oli kostja I tegevuse ajal. Seejuures ei ole kostjad eitanud, et kohviku Facebooki lehe haldamist jätkas pärast kostjat I PoolaMäe OÜ. 4) on rikkunud maakohus selgitamiskohustust. Hageja palub võtta täiendavate tõenditena vastu: - kuvatõmmis kohviku Facebooki lehest seisuga 29.07.2024 (lisa 1), millest nähtub, et kohviku kontaktandmed Facebooki lehel on tänaseks muudetud ja e-posti aadressiks on märgitud [email protected], mis on ühtlasi PoolaMäe OÜ registrikaardilt nähtuv epostiaadress; - PoolaMäe OÜ 2023. a majandusaasta aruanne (lisa 2), millest nähtub, et PoolaMäe OÜ äritegevuseks oli alates asutamisest kuni 2023. a novembrini kohviku pidamine Herne tn 28; 5) tõi hageja välja, et enamusosanik andis kostja I majandustegevuse ilma vastusoorituseta üle oma lähikondsele kuuluvale äriühingule, mille tulemusena oli kostjal I 15.04.2021 seisuga vara alles vaid 931 euro väärtuses, kuigi 31.12.2019 seisuga oli vara 6490 eurot, PoolaMäe OÜ aga teenis 2021. a-l kostjalt I saadud varaga kasumit 3225 eurot. Üürilepingu ülesütlemine 2020. a novembris olnuks välditav, kui kostja II oleks käitunud hoolsa ja lojaalse juhatuse liikmena. Üürivõlg 2461,50 eurot oleks olnud likvideeritav. Mõistetamatu ja üllatuslik on, et kohus järeldas majandusaasta kahjumist varade puudumist. Ka selles osas ei ole kohus täitnud eelmenetluse ülesandeid ega selgitamiskohustust. Hageja palub võtta täiendava tõendina vastu kostja I likvideerimise vahearuanne perioodi 24.11.2020 kuni 15.04.2021 kohta (lisa 3), millest nähtub, et 24.11.2020 seisuga oli kostjal I vara summas 6127 eurot, kuid 15.04.2021 oli järel 1292 eurot. Seejuures on jäänud selgusetuks, mis on saanud kahest 5000 eurot maksvast külmkapist, mis 2020. a mais EAS-i toetuste eest soetati; 6) on maakohus jätnud analüüsimata hageja väited, et kostja II ei sobi likvideerijaks mh oma tervisliku seisundi tõttu, mistõttu on teinud ebaõige järelduse, et puuduvad mõjuvad põhjused
äriseadustiku (ÄS) § 207 lg 2 alusel likvideerija tagasikutsumiseks. Likvideerijal on samad kohustused ja vastutus, mis juhatuse liikmel. Kui kostja II ei soovi tulenevalt tervislikust seisundist tegeleda ettevõtlusega/juhtimisega, on ilmselge, et ta ei suuda täita ka likvideerija kohustusi likvideerijalt tavaliselt nõutava hoolsusega. Lisaks on kostja II rikkunud likvideerija lojaalsus- ja hoolsuskohustust, kuna ta andis kostja I äritegevuse ja varad ilma vastusoorituseta üle oma emale kuuluvale äriühingule.
5.KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) ja K. Merilain vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hageja väited on paljasõnalised ja üldsõnalised. Hageja pole selgitanud, millise majandustegevuse ja vara ning kuidas kostja II PoolaMäe OÜ-le üle andis. Samuti ei selgu, milliseid kostjale I kahjulikke tehinguid kostja II likvideerijana tegi. Ainuüksi asjaolu, et teine äriühing otsustas kohviku pidamist uuesti alustada, ei anna alust järeldada, et mingi vara oleks võõrandatud või üleantud ning et see oli kahjulik kostjale I ja viimase osanikele. Kostjal I igasugune majandustegevus ja vara puudub. 08.03.2021 kinnitati osanike otsusega kostja I likvideerimise algbilanss ja likvideerimisaruanne. Likvideerimine seisneb lõppbilansi ja vara jaotusplaani ning äriregistrist kustutamise taga. Asjaolu, et osanikud ei jõudnud kokkuleppele osa omandamises, ei muuda lõpetamisotsust heade kommetega vastuolus olevaks. Hageja pole selgitanud, millistele tõenditele tal juurdepääs puudub. Kostjad on kõik soovitud dokumendid hagejale esitanud. Lisaks on hageja jätnud kasutamata õiguse tõendite kogumiseks (TsMS § 236) ja osaniku õiguse teabele (ÄS § 166). Kostjad paluvad jätta hageja täiendavad tõendid vastu võtmata. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Hageja ülesandeks oli oma nõude tõendamine. Apellatsioonkaebuse p 3.4.3 viimases lauses esitatud uus väide (külmkappide kohta) tuleb jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 26. juuni 2024 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Asja materjalide kohaselt esitas hageja kostjate vastu kaks nõuet, s.o senise likvideerija (kostja II) tagasikutsumiseks ning uue likvideerija määramiseks. Kostja I lõpetamine ja kostja II määramine kostja I likvideerijaks otsustati osanike 26.11.2020 otsusega. Nimetatud otsustuste kehtivus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-2928. ÄS § 207 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus osanike nõudel, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või osanike nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija. TsÜS § 41 lg 6 näeb ette, et kui likvideerijad ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. ÄS § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.
Eelnevast tulenevalt on hageja esmase nõude eelduseks likvideerija tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda VÕS-i järgse kestvusvõlasuhte ülesütlemise regulatsioonist ja praktikast, eelkõige VÕS §-dest 196 ja 631. Mõjuvaks põhjuseks saab eelkõige olla juhatuse liikme poolt oma kohustuste kestev oluline rikkumine (vt K. Saare jt, Ühinguõigus I, lk 127). Mõjuva põhjusena võib olla käsitletav ja juhatuse liikme kohustuste ühekordne jäme rikkumine. Igal konkreetsel juhul tuleb juhatuse liikmele etteheidetavaid tegusid hinnata poolte huvide kaalumise teel. Praeguses asjas on maakohus kostjale II hageja poolt etteheidetavaid tegusid poolte huvide kaalumise teel hinnanud ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudub mõjuv põhjus kostja II kui likvideerija tagasikutsumiseks.
7.2.Hageja heidab kostjale II kui kostja I likvideerijale ette seda, et pärast äriregistri poolt kostja I likvideerimise kande kinnitamist asutati ja kanti äriregistrisse PoolaMäe OÜ. PoolaMäe OÜ põhitegevusalaks on sarnaselt kostjaga I „muu toitlustamine“ ning ta tegutseb samal aadressil, kus tegutses kostja I. PoolaMäe OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on Krista Pärn, kes on kostja II ema. Ühtlasi jätkus katkematult Facebooki lehe haldus ning sellel märgitud kohviku kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress) on endised. Eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et kostja I rikkus likvideerijana lojaalsuskohustust ning andis sisuliselt kostja I tegevuse tasuta üle PoolaMäe OÜ-le. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud ettevõtte üleminekut ega ka kostja II poolt selliste kohustuste rikkumist, mis annaks aluse tema tagasikutsumiseks. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega on ettevõtte ülemineku eelduseks ettevõttesse kuuluvate asjade, õiguste ja kohustuste kogumi üleandmine (majandustegevusega seotud põhivara ehk ettevõtte tuum). Selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on 04.01.2021 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1129-11, p-s 11 märkinud, et ainuüksi ettevõtte poolt samade ruumide kasutamine, samade kaupade müümine ning töötajate osaline kattumine eelmise ettevõtte töötajatega ei anna alust tuvastada ettevõtte minekut. Asja materjalide kohaselt üüris kostja I kohviku MTÜ Tallinna Kalevi Tenniseklubi ruume, kellele kuulusid ka kohvikus olev mööbel ja inventar. MTÜ Tallinna Kalevi Tenniseklubi ütles kostjaga I sõlmitud üürilepingu 10.11.2020 üles ning kostja I ei saanud kohvikut enam opereerida. Tuginedes äriregistri andmetele, on maakohus õigesti tuvastanud (vt maakohtu otsuse p 11), et PoolaMäe OÜ kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress) ei ole samad, milliseid kasutas kostja I. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kohviku Facebooki kodulehe haldamist jätkati 2021. a PoolaMäe OÜ poolt. Ainuüksi see, et PoolaMäe OÜ asutaja ja juhatuse liige on kostja II ema ning kostja II töötab samuti PoolaMäe OÜ-s, ei ole käsitletavad kostja II poolt lojaalsuskohustuse rikkumisena ning õigustaksid kostja II kui kostja I likvideerija tagasikutsumist. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi siis, kui kohviku Facebooki kodulehte ei hallanud pärast kostja I likvideerimist PoolaMäe OÜ ise, vaid seda tehti kolmanda isiku poolt PoolaMäe OÜ huvides, ei ole see samuti käsitletav kostja II kui likvideerija kohustuste rikkumisena. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et tsiviilasjas nr 2-21-2928 on Tallinna Ringkonnakohus 26.08.2022 otsuse põhjendustes jõudnud samale järeldusele, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud.
7.3.Muid kohustuste rikkumisi peale käesoleva otsuse p-s 7.2 märgitu ei ole hageja kostjale II ette heitnud. Hageja väide, et kostja II ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline likvideerija kohustusi täitma, on tõendamata. Seega puudub alus seoses kostja II tagasikutsumisega M. Kikkase määramiseks kostja I likvideerijaks.
Maakohus on õigesti leidnud, et puudub alus ka M. Kikkase kostja I täiendavaks likvideerijaks määramiseks. M. Kikkas on hageja juhatuse liige, kellel on vastandlikud huvid kostjaga II ning tema täiendavaks likvideerijaks määramine eelduslikult raskendaks likvideerimise läbiviimist.
7.4.Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna hageja nõudis kostja II kui likvideerija tagasikutsumist, siis on hageja kohustuseks TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada tagasikutsumise nõude eeldusi, s.o kostja II poolt likvideerija kohustuste rikkumist. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ega selgitanud talle tõendamiskoormist, on põhjendamatu. Hagejat esindas maakohtus õigusteadmistega isik ning esindaja poolt esitatud materjalidest nähtuvalt olid esindajale tõendamisele kuuluvad asjaolud teada. 15.04.2024 määruses, millega maakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, on maakohus andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetluse kestel oleks hageja esitanud maakohtule taotlusi täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Hageja seisukoht, et antud juhul oleks maakohus pidanud pöörama tõendamiskoormise ümber, on ekslik. Hageja oli kostja I osanik ning ÄS § 166 lg 1 alusel oli tal õigus nõuda juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning tutvuda osaühingu dokumentidega. Selline õigus on hagejal ka likvideerimismenetluse käigus. Hageja poolt talle seadusest tulenevate õiguste kasutamata jätmine ei õigusta tõendamiskoormise ümberpööramist.
8.TsMS § 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid või tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude või tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde kuvatõmmis kohviku Facebooki lehest, millest nähtub, et kohviku e-postiaadress on muudetud; PoolaMäe OÜ 2023 majandusaasta aruanne, millest nähtuvalt on PoolaMäe OÜ äritegevuseks alates asutamisest kohviku pidamine ja KohvikHerne OÜ likvideerimise vahearuanne perioodi 24.11.2020 kuni 15.04.2021 kohta, millest nähtub osaühingu varaline seis nimetatud perioodil. Hageja põhjendas uute tõendite esitamist maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus nimetatud tõendite asja juurde võtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Nagu ringkonnakohus eelnevalt käesoleva otsuse p-s 7.4 märkis, ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud. Hageja taotletavad tõendid olid olemas maakohtu menetluse ajal ning hagejal oli võimalus need maakohtu menetluses esitada. Samuti on kostjad uute tõendite asja materjalide juurde võtmisele vastu vaielnud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et PoolaMäe OÜ kanti äriregistrisse 02.12.2020 ning äriregistri kandest on näha PoolaMäe OÜ e-posti aadress (mis ei ole sarnane kostja I e-posti aadressiga) ja asukoht. Nimetatud asjaoludele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega TsMS § 238 lg 1 p 1 tähenduses. Hageja ei ole põhistanud, millist asjaolu peaks KohvikHerne OÜ likvideerimise vahearuanne perioodi 24.11.2020 kuni 15.04.2021 kohta tõendama. Seetõttu ei ole ka vahearuanne asjakohane tõend TsMS § 238 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole EAS-i raha eest väidetavalt soetatud kahele külmkapile maakohtu menetluses tuginenud, mistõttu ta ei saa sellele tugineda apellatsioonimenetluses (TsMS § 631 lg 1; § 652 lg-d 1 ja 3).
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad õigusabikuludest seoses apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja esitamisega.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate lepinguline esindaja kulutanud õigusabile 7 tundi ja 48 minutit ning tematunnitasu määr on 74,10 eurot. Kokku on kostjad kulutanud õigusabile 704,80 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostjate õigusabikulu 704,80 eurot on mõistlik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning 704,80 eurot tuleb menetluskuluna hagejalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.