B.G hagi L.D ja L.A vastu solidaarselt kahjuhüvitise 24 772,26 euro saamiseks ja tehniliste plaanide väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja I L.D (isikukood XXX) Kostja II L.A (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liina Jents
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.10.2025 määrus muutmata ja B.G määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
3.Mõista B.G-lt riigituludesse välja riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest ta oli määruskaebuse esitamisel vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.
Määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni resolutsiooni p-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseni tuleb B.G-l tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvalt summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada 1(6)
üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli B.G hagi L.D ja L.A vastu solidaarselt kahjuhüvitise 24 772,26 euro saamiseks ja tehniliste plaanide väljaandmiseks.
2.Maakohus rahuldas 10.09.2024 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.02.2025 otsusega maakohtu otsuse eelnimetatud osas, jättis hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.05.2025.
3.Kostjad esitasid 23.05.2024 maakohtus oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 17 787,60 eurot koos käibemaksuga. Lisaks palusid kostjad täiendavalt kindlaks määrata istungil osalemise ajakulu vastavalt selle kestusele. Lepingulisel esindajal kulus maakohtus esindamisele 60,75 tundi (+ istungil osalemise aeg) tunnitasuga 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad esitasid TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
4.Kostjate 05.02.2025 ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4026 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulisel esindajal kulus ringkonnakohtus esindamisele 13,75 tundi tunnitasu suurusega 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad esitasid TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
5.Hageja maakohtus kostjate menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud. Hageja esitas 10.02.2025 seisukoha kostjate menetluskulude nimekirjale ringkonnakohtus. Hageja leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei ole põhjendatud ega mõistlik ning seda tuleb põhjendatuks pidada 160 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses saab pidada 7 tundi. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas kostjate avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 869 eurot (sh käibemaks). Samuti rahuldas maakohus kostjate TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
6.1.1.Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostjate lepingulise esindaja kulu osaliselt põhjendamatu järgmiselt: - hagiavaldusele vastuse koostamine (11,5 tundi) – hagiavalduse mahtu (4,5 lk) ja kostjate vastuse mahtu (5 lk) arvestades on ajakulu põhjendatud 6 tunni ulatuses; - 24.01.2024 seisukoha koostamine (16 tundi) – mõistlik ajakulu on 10 tundi; - 31.01.2024 istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (4 tundi) – istungiks ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses ning istungil osalemise ajakulu vastavalt istungi kestusele 2 tunni ja 13 minuti ulatuses; - 02.04.2024 istungiks ettevalmistamine ja menetluskulude nimekirja koostamine (2 tundi) ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine (2 tundi ja 30 minutit) – istung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 55 minutit. Kostjad ei ole enne istungit menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu pole ajakulu põhjendatud. Mõistlik aeg istungiks ettevalmistamiseks on 1 tund; - 23.05.2024 istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (4 tundi ja 30 minutit) – istungiks ettevalmistamise mõistlik ajakulu on 1,5 tundi ning istung ise kestis 5 tundi ja 31 minutit. Ülejäänud toimingute ajakulu vastab menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seega põhjendatud ja vajalik. Ajakulu kuulub kokku vähendamisele 16 tunni ja 45 minuti võrra ning lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 49 tunni ja 30 minuti ulatuses.
6.1.2.Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurus 240 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ole põhjendatud. Arvestades asja keerukust, materjale, menetluse käiku ning esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud tunnitasu suurus 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga, samuti ei ole analüüsitud õiguskirjandust ega varasemat kohtupraktikat.
6.1.3.Eeltoodust tulenevalt on kostjate lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 8454,60 euro ulatuses (s.o 170,80 eurot x 49 tundi 30 minutit).
6.2.1.Vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 560 eurot on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 alusel põhjendatud menetluskulu.
6.2.2.Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostjate lepingulise esindaja kulu osaliselt põhjendamatu järgmiselt: - vastuapellatsioonkaebuse koostamine (5,5 tundi) – kaebus on sisuliselt 4 lk pikk ning selle koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 3 tundi; - apellatsioonikaebusele vastuse koostamine (5,75 tundi) – apellatsioonikaebusega tutvumisele ning sellele vastuse koostamisi saanud kuluda rohkem kui 4 tundi. Ülejäänud toimingute ajakulu vastab menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seega põhjendatud ja vajalik. Ajakulu kuulub kokku vähendamisele 4 tunni ja 15 minuti võrra ning lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 9 tunni ja 30 minuti ulatuses.
6.2.3.Arvestades asja keerukust, materjale, menetluse käiku ning esindaja kvalifikatsiooni, on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suurus 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.3.4.Eeltoodust tulenevalt on kostjate lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 1854,40 euro ulatuses (195,20 eurot x 9 tundi 30 minutit).
3(6)
6.4.Kostjate põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks on seega kokku seega 10 869 eurot (s.o riigilõiv 560 eurot, lepingulise esindaja kulud maakohtus 8454,60 eurot käibemaksuga ning lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus 1854,40 eurot käibemaksuga). Nimetatud summa kuulub hagejalt kostjate kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, tuleb hagejalt mõista menetluskulud koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostjate TsMS § 177 lg 4 kohane taotlus kuulub samuti rahuldamisele. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega määrata kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus koos käibemaksuga 6387,92 eurot ning ringkonnakohtus koos käibemaksuga 1366,40 eurot, s.o kokku koos riigilõivuga 8314,32 eurot või muus kohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud ulatuses. Hageja palub vabastada end menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
7.1.Maakohus ei põhjendanud, miks ta pidas esindaja tunnitasu suurust ringkonnakohtus kõrgemas ulatuses põhjendatuks, kui maakohtus. Ka ringkonnakohtus tuleb põhjendatud ja vajalikuks esindaja tunnihinnaks lugeda 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kuigi maakohus arvestas tsiviilasja keerukusega, ei ole määrusest arusaadav, kas maakohus pidas vaidlust lihtsaks või keeruliseks.
7.2.Maakohus ei põhjendanud, kuidas sai lihtsa tsiviilasja ning hoolsa ja pikaajalise esindamiskogemusega vandeadvokaadist esindaja puhul olla ajakulu põhjendatud ligi 50 töötunni ulatuses. Maakohtus toimus kolm istungit, mis kestsid kokku 9 tundi ja 39 minutit. Mõistlikuks ajakuluks istungi ettevalmistamisele tuleb lugeda 1 tund. Istungitega seonduv põhjendatud ajakulu oli kokku 12 tundi ja 39 minutit, menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit, protokollidega tutvumise ajakulu 0,75 45 minutit ja kohtu e-kirjade tutvumise ning kohtuga suhtlemise ajakulu 30 minutit. Hageja seisukohtade ja taotlustega tutvumisele analüüsile kulunud aeg on kaetud vastavate menetlusdokumentide koostatud ajaga. Maakohus luges hagivastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 6 tundi. Kuna üldiselt tuleb kohtule esitada kõik oma seisukohad esimesele võimalusel, siis ei ole üheselt jälgitav, miks luges maakohus 24.01.2024 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Selle menetlusdokumendi koostamise ning esitamise vajalik ajakulu on 7 tundi. Kostjad esitasid seisukoha hageja 29.02.2024 ning 11.04.2024 menetlusdokumentidele. Mõlema menetlusdokumendi koostamisele ning esitamisele kulunud mõistlikuks ajakuluks on kokku 10 tundi. Põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus tuleb pidada 7 tundi ja 24 minutit või määrata see kindlaks muus kohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud mahus.
7.3.Ka apellatsioonimenetluse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Maakohus pole põhjendanud, miks ei saa lugeda menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega kaetuks ajaga, mis kulus kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse ning hageja vastusega tutvumisele. Ilma viidatud dokumentidega tutvumiseta ei oleks võimalik koostada vastuapellatsioonkaebust, vastust apellatsioonkaebusele ega ka lõplikke seisukohti. Põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus tuleb pidada 8 tundi või määrata see kindlaks muus kohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud mahus. 4(6)
Menetluse edasine käik
8.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus vabastas hageja määruskaebuselt riigilõivu 70 euro tasumisest, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus ei ole praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtu diskretsiooni sekkuda.
11.1.Maakohus võttis kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suuruse hindamisel arvesse mh seda, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama asjaga ning määras põhjendatud tunnitasu suuruse kindlaks sellest lähtuvalt. Asjaolu, et maakohus pidas maakohtu menetluses põhjendatud tunnitasu suuruseks 140 eurot (+ käibemaks), ei tähenda, et apellatsioonimenetluses on põhjendatud sama tunnitasu. Näiteks saab suuremat tunnitasu pidada põhjendatuks juba seetõttu, et menetlus maakohtus toimus aastatel 2023–2024 ja ringkonnakohtus 2024. aasta lõpust kuni 2025. aastani ning õigusteenuse osutamise hinnad on vahepeal tõusnud. Maakohtu poolt määratud tunnitasu 160 eurot (+ käibemaks) ei ületa keskmise keerukusega asjades tavapäraseid tunnihindasid.
11.2.Maakohus ei eksinud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel. Lepingulise esindaja ajakulu hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus ning maakohtu antud hinnangut lepinguliste esindajate ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas hindab ringkonnakohus ümber vaid erandjuhul, kui see on ilmselgelt põhjendamatu. Üksnes asjaolu, et hageja arvates kulus kostjate lepingulistel esindajatel mingi toimingu peale vähem aega, ei anna alust maakohtu otsust muuta. Põhjendamatu on hageja üldsõnaline väide, et kogemustega esindaja puhul ei saanud kuluda maakohtus esindamisele ligi 50 tundi. Ajakulu hindamisel tuleb arvestada iga toimingu sisu ja mahtu eraldi. Maakohus on seda praegusel juhul nõuetekohaselt teinud. Kostjate 24.01.2024 seisukoht sisaldab vastuväiteid hageja 07.11.2023 täiendavale seisukohale, millele on lisatud uued tõendid (sh ekspertarvamus). On mõistetav, et kostjad esitasid uute tõendite ja täiendavate seisukohtade osas omakorda vastuse. Seega on alusetu määruskaebuse väide, et kostjad oleksid pidanud kõik oma seisukohad koos hagivastusega esitama. Maakohus hindas põhjendatult 24.01.2024 seisukoha koostamise ajakuluks 10 tundi, sest see vastab menetlusdokumendi sisule ja mahule (ca 12 lk + kaks tõendit). Ka kostjate 26.03. ja 26.04.2024 seisukohtade koostamise ajakulu (vastavalt 10 tundi ja 4 tundi) on menetlusdokumentide sisu ja mahuga kooskõlas. 5(6)
Vastaspoole seisukohaga tutvumise ja selle analüüsimise ajakulu ei pea alati sisalduma nendele vastuse koostamise ajakulus. Kui menetlusdokumendi koostamisele eelnev vastaspoole seisukohaga tutvumise ajakulu on mõistlik, võib kohus seda ka eraldi arvestada. Kostjate ajakulu ei ole ebamõistlik.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
14.Maakohus andis 30.10.2025 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 4 esimese lause ja § 179 lg 1 alusel hagejalt riigituludesse välja määruskaebuse esitamise riigilõivu 70 eurot. Nimetatud summalt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9). Väljamõistetud summa tuleb tasuda määruse resolutsioonis märgitud tähtaja jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Ringkonnakohus selgitab, et valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse sundtäitmisele saata, kui hageja ei ole määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6).
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Riigilõivu riigituludesse väljamõistmise peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 179 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.