Pankrotiõigus

Tsiviilasi 2-25-904

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT VÕLAUSALDAJATE NIMEKIRJA KOHTA

Tsiviilasi 2-25-904

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas 2-21-13098 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

Tsiviilasi 2-25-904

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel.

Tsiviilasi 2-25-904

248,86 eurot, viivisest 334,21 eurot, sissenõudekulust 50 eurot ja haldustasu võlgnevusest 19,50 senti. Lepingust L89015507069 tulenev nõue on kokku 3 952,57. Pankrotihaldur esitas 10.03.2026. a vastuväite võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ laenulepingust nr L89015507069 tulenevale nõudele osaliselt summas 652,57 eurot (dtl 660 jj). Pankrotihaldur ei esitanud vastuväidet põhinõudele summas 3 300 eurot. Halduri hinnangul ei ole antud lepingu sõlmimisel esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuotsus tehti automaatselt ning laenuotsuse tegemisel pole aluseks võetud arvelduskonto väljavõtet. Haldur oli seisukohal, et sisulist analüüsi võlgniku maksevõime osas ei toimunud. Haldur leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on põhjendatud lugeda laenulepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Võlausaldaja peab tagasimaksed uuesti määrama, mida võlausaldaja teinud ei ole. Haldur märkis, et kuna võlgnik ei ole teostanud võlausaldajale ühtegi tagasimakset, ei mõjuta tagasimaksete ümberarvestuse puudumine põhivõlgnevuse suurust. Haldur leidis, et ümberarvestuse puudumise tõttu on nõue osaliselt ebaselge, mistõttu haldur esitas vastuväite laenulepingust tulenevatele kõrvalnõuetele. Haldur andis võlausaldajale tähtaja 25.03.2026. a vastuväitele seisukoha esitamiseks. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ vastuväitele seisukohta ei esitanud. Kohtule esitatud taotluses leidis haldur, et järelmaksulepingust nr L89011401211 tulenevat nõuet tuleb tunnustada täies ulatuses ning laenulepingust nr L89015507069 tulenevat nõuet põhinõude ulatuses. Kohus märgib esmalt, et nõudeavalduse kohaselt on AS Inbank Finance 26.09.2024. a loovutanud nõude võlgniku vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 599 jj). Nõudeavaldusele on lisatud fail, milles sisalduvad nõude loovutamist puudutavad laused, kuid märkimata on teatisele allakirjutanud isik ning dokument on allkirjastamata (dtl 615). Kohus esitas 05.05.2026. a võlausaldajale kohtunõude tõendamaks, et AS Inbank Finance on nõude loovutanud võlausaldajale. Võlausaldaja esitas 13.05.2026. a allkirjastatud teatise nõude loovutamise kohta. Esitatud allkirjastatud teatisele tuginedes nõustub kohus, et võlgniku ning AS Inbank Finance vahel sõlmitud lepingutest nr L89011401211 ning nr L89015507069 tulenevate nõuete osas on Aktiva Finance Group OÜ võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 8 lg 3 tähenduses. Lepingu nr L89011401211 sõlmimisel kontrollis võlausaldaja võlgniku sissetulekuid ja kohustusi tuginedes võlgniku pangakonto väljavõttele ning tuvastas, et võlgniku sissetulekud olid 1000 eurot kuus ning kohustused 257 eurot. Koos võlgniku varasema kohustusega moodustas sõlmitava laenulepingu kuumakse 234,68 eurot vähem kui 50% võlgniku sissetulekust. Kohus nõustub halduriga, et antud lepingu sõlmimisel ei rikkunud esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja on esitanud antud lepingust tuleneva nõude kogusummas 8 239,55 eurot, sh tasumata põhiosa 7 711,38 eurot, intress 112,19 eurot, viivis 365,08 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning lepingu haldustasu 90 senti. Kohus märgib, et võlausaldaja esitatud intress summas 112,19 eurot ei vasta nõudeavalduses märgitud ajavahemiku 15.08.2024 – 25.09.2024 kohta arvestatavale intressile. Põhivõlgnevuselt 7 711,38 eurot arvestatav intress antud ajavahemiku eest lepingujärgse intressimääraga 7,9% aastas on 69,91 eurot. Võlausaldajal on seega põhjendatud intressinõue 69,91 eurot ning esitatud intressinõue on antud summat ületavas osas, s.o 42,28 euro ulatuses (112,19-69,91) põhjendamatu. Kohus saab PankrS § 1003 lg 2 alusel vea halduri esitatud võlausaldajate nimekirjas ise parandada. Aktiva Finance Group OÜ lepingust nr L89011401211 tulenev nõue loetakse 8 197,27 euro ulatuses (7711,38+69,91+365,08+50+0,90) tunnustatuks PankrS § 100 3 lg 3 alusel, sest sellele ei vaielnud vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Kohus jätab tunnustamata võlausaldaja lepingust nr L89011401211 tuleneva nõude 42,28 euro ulatuses (esitatud nõue 8239,55–8197,27).

Tsiviilasi 2-25-904

Kohus nõustub halduriga, et lepingu nr L89015507069 sõlmimisel on algne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja on märkinud, et laenuotsus oli automaatne (dtl 605, dtl 616) ning pensioniregistris tuvastati võlgniku sissetulek 645,67 eurot. Võlausaldaja on nõudeavalduses märkinud, et krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida talle ei avaldata. Samuti märgib võlausaldaja, et kui laenusaaja on esitanud ebaõigeid andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus märgib, et VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Võlausaldaja ei ole esitanud võlgniku laenutaotlusel toodud andmeid ega toonud välja, milliseid andmeid võlgnik esitas ja millises osas on võlgnik esitanud ebaõigeid andmeid. Algne võlausaldaja ei ole ka lepingu sõlmimisel kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtet ning on piirdunud pensioniregistri päringu tegemisega võlgniku sissetulekute suuruse määramiseks. Võlausaldaja ei ole selgitanud, milliseid kohustusi võlgniku kohustuste suuruse määramisel krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võeti. Võlgniku pangakonto väljavõttega tutvumise korral oleks algne võlausaldaja tuvastanud, et lisaks algse võlausaldaja varasemale laenule ning Swedbank AS kohustusele maksis võlgnik ka igakuiselt võlausaldajale ESTO AS makseid summas 40,57 eurot ning seoses auto ostmisega olid lisandunud ka igakuised kindlustusega seonduvad kohustused minimaalselt 52,50 eurot kuus. Võlausaldaja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et algne võlausaldaja oleks võlgnikuga laenulepingu sõlmimisel ja laenu väljastamisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise nõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt võlgniku tehtud tagasimaksed lugeda põhivõla tagasimaksmiseks ning muid tasusid võlgnik krediidiandjale ei võlgne. Võlausaldaja on teostanud võlgnikule väljamakse 3 300 eurot (dtl 631) ning nõudeavalduse kohaselt ei ole võlgnik teostanud ühtegi tagasimakset. Kohus märgib, et usaldusisiku poolt 17.03.2025. a kohtule esitatud aruandele on muuhulgas lisatud lepinguga nr L89015507069 seotud võlausaldaja konto 89015507069 tehingute väljavõte (dtl 254). Väljavõttel on tuvastatavad tasumised lepingu katteks 20.04.2024. a ning 17.05.2024. a, mõlemal korral summas 79,96 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et nimetatud kuupäevadel on tehtud ülekanded algse võlausaldaja pangakontole ning selgituses on mõlemal juhul mh märgitud lepingunumber L89015507069. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et erinevalt võlausaldaja märgitust on võlgnik teinud tagasimakseid lepingu katteks 159,92 euro ulatuses (79,96+79,96) ning tasumata on põhinõue 3 140,08 euro ulatuses (3300-159,92). Haldur ei ole esitanud vastuväidet põhinõude suuruses esinevale veale, kuid tulenevalt kohtu poolt tuvastatust saab kohus ise PankrS § 1003 lg 2 alusel kõrvaldada puuduse tunnustatava põhinõude suuruses. Halduri vastuväide 652,57 euro ulatuses nõudeavalduses märgitud kõrvalnõuetele on seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega põhjendatud. Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 alusel lepingust nr L89015507069 tuleneva nõude summas 812,49 eurot tunnustamata (esitatud nõue 3952,57–3140,08). Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ nõue summas 11 337,35 eurot (8197,27+3140,08) tuleb lugeda tunnustatuks PankrS § 1003 lg 3 alusel, sest sellele ei vaielnud vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Kohus jätab võlausaldaja nõude summas 854,77 eurot (42,28+812,49) tunnustamata.

Tsiviilasi 2-25-904

ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Ühtegi nõuet ei loetud PankrS § 1003 lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevaid nõudeid ei esinenud. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldaja õigusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.