Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Määruse p.10, 11 peale võib määruskaebuse esitada ka usaldusisik.

Asjaolud ja menetluse käik S.O. (avaldaja, võlgnik) esitas 17.01.2025.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused seoses laenude võtmisega autode ostuks. Neist ühe laenu võttis võlgnik sõiduki ostmiseks teise isiku jaoks, kes lubas ise laenu tagasi maksta, kuid ei maksnud. Võlgnik on vallaline. Võlgnik töötab AS-is Selver klienditeenindajana, töötasu on 540 eurot kuus (neto). Lisaks sellele saab võlgnik osalise töövõime toetust 360 eurot kuus. Võlgniku kohustused erinevate võlausaldajate ees on vähemalt 12 745, 24 eurot. Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Kohus kuulas võlgniku ära 29.01.2025 kohtuistungil. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta on teadlik oma kohustustest pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ja on valmis neid täitma. Kohus määrusega 17.02.2025 algatas S.O. maksejõuetusmenetluse, nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe ja määras vara- ja võlgade nimekirja esitamise tähtaja. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 17.03.2025. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Nimekirja kohaselt puudub võlgnikul igasugune esemeline vara. Võlgniku vara moodustab tema sissetulek, milleks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus 363 eurot ja töötasu AS-st Selver, kolme kuu keskmine töötasu on 678,07 eurot. Kokku sissetulekud 1041,07 eurot kuus. Võlgniku nimel on sõiduk BMW 530D, xxxxxxxxx, mille hinnaks märgitud 100 eurot. Tegemist on sõidukiga, mille ostis võlgniku tuttav võlgniku poolt võetud laenuga (Inbank AS laen) ja lubas ise laenumakseid tasuda. Tegelikkuses võlgniku tuttav laenu ei tasunud, võlgnik esitas selle kohta avalduse politseile, avaldust ei võetud menetlusse. Võlgnikule teadaolevalt on sõiduk viidud lammutusse, autoregistri andmed ei näita, et omanik oleks võlgniku tuttav. Võlgnik on ka ise võõrandanud ühe sõiduki novembris 2024 oma isale 1000 euro eest. Saadud raha eest tasus võlgnik väidetavalt ühe eraisikult võetud laenu. Võlgnik kasutab kolme pangakontot, millest kaks Swedbank AS-s ja üks Coop Pank AS-s. Võlgnikul on kaks võlausaldajat: 1)Julianus Inkasso OÜ, kes esindab kaht kohustust, mis on Aktiva Finance Group OÜ ees (esialgne võlausaldaja Inbank AS), kokku kohustuste summa 11650,89 eurot, millest 10 729,57 eurot põhinõue ja 921,32 eurot kõrvalnõuded. 2)Swedbank AS, kelle ees on väikelaenulepingust tulenev kohustus summas 1010,97 eurot (algne laenusumma oli 7000 eurot), millest 994,84 eurot põhinõue ja 16,13 eurot kõrvalnõue. Kokku kohustusi summas 12 661,86 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on vähemalt 1041 eurot. Võlgnik on kulutusi kandnud vastavalt raha olemasolule, s.h. võlausaldajatele kohustuste katteks (vajalik summa igakuiselt 3

361 eurot) vastavalt võimalusele. Swedbank debiteeris laenumakse 260,19 eurot igakuiselt võlgniku sissetulekust. Ka küttepuude jaoks vajaliku 50 eurot kuus maksis siis kui oli võimalik. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Teises pensionisambas on võlgnikul 1362,75 eurot, mille tahab võlgnik säilitada. Võlgnik sai tulumaksutagastuse 06.03.2025 summas 1117,13 eurot, mille võttis kohe kontolt välja ja andis emale, kuna vanemad on teda viimase poole aasta jooksul väga palju toetanud. Pangakontolt nähtub, et võlgniku ema on teinud talle jooksvalt ülekandeid väikestes summades, mis kinnitab võlgniku väidet, et vanemad on teda pidevalt toimetulemiseks (toidu ostmiseks) toetanud. Võlgnikul on terviseprobleemid, s.h. vaimse tervisega, ta saab regulaarseid konsultatsioone psühhiaatrilt, on muudetud nii ravi kui ka raviannuseid. Võlgnik kasutab ka psühholoogi teenuseid koos erinevate teraapiatega., Võlgnikku toetavad vanemad ja rahaliselt ka sõbrad. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada S.O. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas kohtuistungi 02.aprillil 2025.a. S.O. nõustus vara- ja võlanimekirjas esitatuga, ta soovib osaleda pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. Ta on nõus tegema eraldisi võlausaldajatele. Usaldusisik selgitas täiendavalt, et võlgnikule ei sobi võlgade ümberkujundamise menetlus. Ka ei ole teada, kui palju suudab võlgnik oma osalise töövõime tõttu tööl käia. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas võlgnikuga ja usaldusisikuga sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel, et võlgniku sissetuleku juures ei ole võimalik võlgade ümberkujundamismenetlus, kuna võlgniku sissetulek on kava 4

koostamiseks ja täitmiseks liiga väike. Ka ei ole võlgnik võimeline tasuma usaldusisiku tasu. Samal arvamusel on ka võlgnik. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et S.O.-le on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik töötab klienditeenindajana AS-s Selver. Võlgniku igakuine töötasu on keskmiselt 678 eurot. Lisaks sellele saab ta osalise töövõimetoetust 363 eurot. Vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 12 661 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et S.O. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Robert Sprengk andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Robert Sprengk on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku S.O. pankroti välja 02.mail 2025 kell 12.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Robert Sprengki ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 19.05.2025. a algusega kell 16.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma 5

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.04.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. 6

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Evelin Laanemäe, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 17.03.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 5,5 tunni (11) pooltunni eest määraga 66 eurot tund (33 eurot pooltund), kokku 363 eurot. Usaldusisiku tegevus selles menetluses on olnud järgmine: esmaste dokumentidega tutvumine 0,5 tundi, päringud ja esmaste vastustega tutvumine, lisapäringud 0,5 tundi, kliendiga suhtlemine 2 tundi, aruande koostamine võlgniku ja võlausaldajate poolt esitatud andmete alusel kokku 2,5 tundi. Kokku 5,5 tundi, 33 eurot pooltund. Tasu 363 eurot. Tasutaotlus on esitatud FiMS § 54 lg 4 kolmanda lause kohaselt ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud aluseid justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 kohaselt. Kohus hindab usaldusisiku töömahu 5,5 tundi vastavaks sellele menetlusele. Kokku usaldusisiku tasu menetluses 363 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. 7

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 363 eurot. FiMS § 54 lg.2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda ajutise halduri tasu sätetest. PankrS § 65 lg.11 sätestab: Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus on kontrollinud, et Mittetulundusühing Nõutuba (registrikood 80303499) ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus määrab tasu väljamaksmise vastavalt taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (PankrS § 23 lg.6) MTÜ Nõutuba pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.