S AS avaldus I.M.M vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kirjalik menetlus.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: S AS (rg-kood: XXX; aadress: XXX-i) volitatud esindaja Q.E (e-post: XXX)
kompromissi
kinnitamisega,
Puudutatud isik I: I.M.M (rg-kood: XXX, aadress: XXX-i) lepinguline esindaja vandeadvokaat J.Z (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada S AS poolt 15.07.2026 allkirjastatud ja I.M.M poolt 16.07.2026 allkirjastatud ning 16.07.2026 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.I.M.M tasub S AS-ile kompromissina 12 300 (kaksteist tuhat kolmsada) eurot ja 00 senti hiljemalt 28.07.2026 S ASi arvelduskontole nr , märkides viitenumbriks 123 ja selgituseks kahjujuhtumi nr OT2011070.
1.2.Kompromisslepingu punktis 1.1 kokkulepitu kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võlgnevuse summalt kohustub puudutatud isik I tasuma avaldajale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist 15,00% aastas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval.
Juhul kui puudutatud isik I hilineb kokkulepitud summa tasumisega rohkem kui 10 päeva või tasub selle osaliselt, on avaldajal õigus nõuda kogu tasumata võlgnevuse, s.h lisandunud viivise kohest tasumist ja õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile. Puudutatud isiku I eelnev informeerimine täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole avaldajale kohustuslik.
1.4.Kompromissi sõlminud poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda ja neid ei jaotata.
1.5.I.M.M ja S AS kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest, kinnitamisest kohtu poolt ja kompromissi täitmisest ei ole neil teineteise vastu avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevaid nõudeid.
2.Eemaldada menetlusest puudutatud isik II R.X (ik XXX).
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-6007.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei
6.Määruse jõustumise järel tagastada 27.04.2023 tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot ja kanda see S ASi arvelduskontole viitenumbriga 123.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu viie päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 4). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 150 lg 8).
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on S AS (avaldaja) avaldus I.M.M (puudutatud isik I) vastu 12 707,66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1775,24 eurot ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks. 1.1 . Avalduse asjaoludest nähtub, et 20.04.2020 toimus Pärnu maakonnas Pärnu linnas XXX korteris nr xx ja korteris nr dd kahjujuhtum, mille põhjuseks oli korteris nr xx hoone külmveepüstaku purunemine, mille tagajärjel said kahjustada korteris xx ja korteris dd asuv vara.
2.Puudutatud isik I on seisukohal, et tema ei vastuta tekkinud kahju eest. Puudutatud isik I leiab, et vastutus on selle korteri omanikul, kelle eriomandi piires kahjujuhtum toimus, kuna ka korteriomanikul on kohustus hoida kaasomandit korras.
3.Puudutatud isik II ärakuulamisel selgitas, et veeleke sai alguse enne veearvestit asunud ühenduskohast, mistõttu ei olnud tal võimalik vett korterisiseselt sulgeda, ning leidis, et kahju eest vastutab korteriühistu, kes ei olnud tema hinnangul taganud torustiku kontrolli ega avariiks piisavat valmisolekut.
4.Pooled esitasid 16.07.2026 kohtule kinnitamiseks kompromissi, millega puudutatud isik I kohustub tasuma avaldajale kompromissina 12 300 eurot hiljemalt 28.07.2026 avaldaja arvelduskontole. Kompromissi kohaselt kohustub puudutatud isik I tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võlgnevuselt tasuma avaldajale viivist 15% aastas iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest kuni vastava makse tasumiseni. Kui puudutatud isik I hilineb kokkulepitud summa tasumisega rohkem kui 10 päeva või tasub selle osaliselt, on avaldajal õigus nõuda kogu tasumata võlgnevuse ja lisandunud viivise kohest tasumist ning esitada kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende
Tsiviilasi nr 2-23-6007 endi kanda ja neid ei jaotata, ning kinnitasid, et kompromissi sõlmimise, kohtu poolt kinnitamise ja täitmise järel ei ole neil teineteise vastu avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevaid nõudeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.TsMS § 4 lg 3 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Korteriomandi hagita menetluses näeb TsMS § 615 lg 1 samuti ette kohtu kohustuse püüda menetlusosalisi suunata kokkuleppe sõlmimisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 2 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused.
6.Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi tingimustena poolte kokkuleppe osas, mis puudutab puudutatud isiku I maksekohustust, maksetähtaega, viivise tasumise kohustust, kokkuleppe sundtäitmisele esitamise võimalust, menetluskulude kandmist ning poolte vastastikuste nõuete puudumist pärast kompromissi täitmist. Need tingimused on kajastatud kompromisslepingu punktides 4–8 ja määruse resolutsiooni punktis 1.
7.Kompromisslepingu punktid 9–12 ei ole kompromissi sisulised tingimused TsMS § 430 lg 1 tähenduses. Punktis 9 väljendavad pooled tahet, et kohus lõpetaks menetluse avaldaja nõudes puudutatud isiku I vastu; see on kompromissi kinnitamise protsessuaalne tagajärg, mille üle otsustab kohus määrusega. Punkt 10 puudutab avaldaja taotlust riigilõivu osaliseks tagastamiseks, mis ei ole avaldaja ja puudutatud isiku I vaheline materiaalõiguslik kokkulepe, vaid kohtu lahendatav menetlusküsimus TsMS § 150 alusel. Punkt 11 sisaldab poolte taotlust kompromissi kinnitamiseks määrusega ega loo pooltele iseseisvaid õigusi ega kohustusi. Punkt 12 käsitleb edasikaebamise korda ja määruskaebuse esitamise tähtaega, mille kohaldumine tuleneb seadusest ning mille kohta annab kohus selgituse määruse edasikaebamise korras. Seetõttu ei kinnita kohus kompromisslepingu punkte 9–12 kompromissi tingimustena, vaid lahendab nendes kajastatud menetlusküsimused käesoleva määruse resolutsioonis ja põhjendustes.
8.Kohus kaasas 20.09.2024 määrusega menetlusse puudutatud isikuna II R.X , kuna avalduse asjaolude kohaselt toimus 20.04.2020 kahjujuhtum korteri nr xx eriomandi piires ning puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu muu hulgas põhjusel, et tema hinnangul võis kahju eest vastutada selle korteri omanik, kelle eriomandi piires kahjujuhtum toimus. TsMS § 614 lg 1 kohaselt kuuluvad korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul menetlusosaliste hulka asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu. Seetõttu oli korteri nr xx omaniku kaasamine vajalik, et tagada talle võimalus esitada seisukoht teda puudutada võivate asjaolude kohta.
9.Avaldaja ja puudutatud isik I on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille kohaselt võtab rahalise kohustuse avaldaja ees puudutatud isik I. Kompromiss ei pane puudutatud isikule II kohustusi ega sisalda tema õigusi piiravaid või kitsendavaid tingimusi. TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud ning kohus kaasab puudutatud isikud omal algatusel. Isiku edasine menetluses osalemine on põhjendatud juhul, kui asja lahendamine võib mõjutada tema õigusi või kohustusi. Kuna kompromissi kinnitamisel ei lahenda kohus puudutatud isiku II võimalikku vastutust ega tee tema suhtes õigusi või kohustusi tekitavat, muutvat või lõpetavat lahendit, ei mõjuta edasine menetlus enam tema õigusi. Seetõttu puudub R.X edasiseks menetlusosaliseks jäämiseks alus ning kohus eemaldab ta menetlusest.
Tsiviilasi nr 2-23-6007
10.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldaja ja puudutatud isik I leppisid kompromissis kokku, et kompromissi sõlminud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ja neid ei jaotata. Puudutatud isik II ei ole kompromissi pool ning tema suhtes kompromissi menetluskulude kokkulepe ei kohaldu. Kuna puudutatud isik II eemaldatakse menetlusest põhjusel, et edasine menetlus ega kompromissi kinnitamine ei mõjuta tema õigusi ega kohustusi, jätab kohus puudutatud isiku II võimalikud menetluskulud tema enda kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul II oleks menetluskulusid tekkinud või et ta oleks taotlenud nende kindlaksmääramist. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra.
12.Avaldaja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 25 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel avaldaja tasus 27.04.2023 avalduse esitamisel 50 eurot. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ning tagastab avaldaja poolt avaldatud pangakontole 27.04.2023 tasutud riigilõivust pool, s.o. 25 eurot.
13.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada hagimenetluses. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja 5 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.