pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik Osaühing Melmet (registrikood 12160536; asukoht Prääma 5/2, XXX, 72715 XXX), seaduslik esindaja puudub, osanikud W.P ja Q.X; ajutine pankrotihaldur H.K (isikukood XXX, Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post ).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühing Melmet pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Osaühing Melmet kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri H.K tasuks 954,80 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana H.K (registrikood 12016414, arvelduskonto nr EE191010011596520222, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei), s.o büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 6.1.Tasu 954,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.Osaühing Melmet (avaldaja) esitas 12.02.2026 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse. Pärnu Maakohus edastas 13.02.2026 määrusega, mis jõustus 21.03.2026, avalduse kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kohus jättis 23.03.2026 määrusega avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik esitas avalduse täienduse 06.04.2026. Avalduse kohaselt ettevõtte asutaja ning endine juhatuse liige M. W.P on surnud ning ettevõttel puudub peale tema lahkumist tegevus. Ettevõttel on võlgnevusi riigiasutuste ja teiste ettevõtete ees. Osanikud ei ole huvitatud ettevõttele uue juhataja määramisest ning ettevõtte edasisest tegevusest. Osanike teada võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, kohustusi on vähemalt 3087,036 eurot, mis ületavad äriühingu vara väärtust, mistõttu on ettevõte püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Kohus võttis 07.04.2026 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks H.K (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt lõppes Osaühing Melmet majandustegevus hiljemalt 04.07.2021, st äriühingu asutaja ja ainsa juhatuse liikme M. W.P surma päeval. Pärast seda ei ole äriühingule nimetatud uut juhatust ning äriühingul ei ole olnud seaduslikku esindajat. Käibemaksukohustuslasena registreerimine lõpetati 27.10.2021. Ainsa töötaja, M. W.P, töötamine lõppes 01.03.2021. Äriühingu vara on minimaalne, ainsaks tuvastatud varaks on liiklusregistris registreeritud kolm sõidukit (2006. aasta CITROEN BERLINGO, 2013. aasta RESPO haagis ja 1988. aasta FORD TRANSIT), mille tegelik realiseerimisväärtus on hinnanguliselt nullilähedane. Pangakontol olev rahaline jääk on 0,58 eurot. Muud realiseeritavat vara ei ole tuvastatud. Tuvastatud kohustused on aruande koostamise seisuga kokku 4900,40 eurot. Maksejõuetuse põhiline põhjus on äriühingu asutaja ja ainsa juhatuse liikme M. W.P surm 04.07.2021 ning sellele järgnenud äriühingu juhtimise lakkamine. Pärast M. W.P surma ei ole äriühingule nimetatud uut juhatuse liiget, äriühingu majandustegevus on lõppenud, raamatupidamine ei ole korraldatud, majandusaasta aruandeid ei ole alates 2020. aasta kohta esitatud ning maksudeklaratsioone ei ole esitatud. Pärijad on äriühingu osanikena selgitanud, et nad ei ole olnud huvitatud äriühingu juhtimise jätkamisest ega uue juhatuse nimetamisest. Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 982,08 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 11.05.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 06.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 05.06.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 06.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
11.Ajutine haldur esitas 06.05.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo
pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot, kokku 982,08. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning arvestades menetluse mahtu ja keerukust ei ole ebamõistlikult suur. Ajutine haldur on töötunnid ümardanud 12 tunnini. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 11 tunni ja 40 minuti eest 770 eurot, millele lisandub käibemaks 184,80 eurot, kokku 954,80 (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.
14.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Ajutise halduri tasu 770 eurot, millele lisandub käibemaks 184,80 eurot, kokku 954,80 eurot hüvitada riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.