Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Swedbank AS esitas 27.01.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X, Y ja Wi vastu võla nõudes. Pärnu Maakohtu 01.04.2026 määrusega anti nõue kostja I ja II vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Wi osas koostas Pärnu Maakohus 01.04.2026 maksekäsu. Hageja esitas 23.04.2026 oma nõude hagiavalduse vormis ning kohus võttis 28.04.2026 hagi menetlusse. 12.05.2026 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Avalduse kohaselt loobub hageja hagist, kuna kolmas solidaarvõlgnik on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 125,58 eurot. Kohus määras 13.05.2026 kirjaga kostjatele tähtaja avaldusele seisukoha esitamiseks 7 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates. Kostjad I ja II said kohtunõude KÄPO kaudu kätte vastavalt 17.05.2026 ja 14.05.2026, kuid loobumisavaldusele seisukohta esitanud ei ole. Hagi vastuse kohaselt toimus pärast hagi esitamist täitemenetluse käigus makse hageja nõude katteks, mistõttu leiavad kostjad, et hageja nõue võib olla täielikult täidetud. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et nõue on solidaarvõlgniku poolt rahuldatud pärast kohtule avalduse esitamist. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on pool riigilõivu 125,58 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus rahuldab hageja taotluse poole hagi esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.