pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik Markolon OÜ (registrikood 14293626; asukoht XXX, 80020 Pärnu), seaduslik esindaja V.K, lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja; ajutine pankrotihaldur T.P XXX; e-post ).
Kohtuistungi toimumise aeg
(isikukood XXX; telefon
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Markolon OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Markolon OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada T.P Markolon OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Markolon OÜ kustutamist äriregistrist.
4.Määrata Markolon OÜ dokumentide hoidjaks V.K (XXX, e-post , elukoht ).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri T.P tasuks 1760 eurot.
6.1.Ajutisele pankrotihalduri tasust 946 eurot (käibemaksuta) hüvitada riigi vahenditest.
6.2.Ajutise pankrotihalduri tasust 814 eurot (käibemaksuta) mõista välja Markolon OÜ ainuosanikult V.K-lt (ik XXX).
6.3.Ajutise halduri tasu kanda osaühingule Fontala (registrikood 10399919, arvelduskonto nr EE307700771007218849 AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
Markolon OÜ (avaldaja) esitas 16.04.2026 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse.
Avalduse kohaselt on ettevõte alaliselt maksejõuetu ning tegevus puudub. Ettevõtte põhitegevuseks oli taksovedu. Avaldajal puuduvad varad. Ka puudub avaldajal arveldusarve. Ettevõttel on maksmata Tartu Maakohtu registriosakonna määratud trahvid summas 800 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus nimetas 21.04.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks T.P (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt algas võlgniku majandustegevus 2017.a. Majandusaasta aruannete esitamine on olnud kaootiline, mitte seaduses ette nähtud tähtaega järgiv, v.a. 2020.a. ja 2025.a. majandusaasta aruanne, mis esitati tähtaegselt. Alates 2021.a. majandusaastast enam majandusaasta aruandeid ei esitatud, vaid need esitati 05.02.2026. aastal üheaegselt perioodi 2021-2025 majandusaastate kohta. Võlgnik kinnitab kõigis esitatud majandusaastate aruannetes, et ettevõtte tegevust ei ole toimunud ning et ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev. Haldur on selgitanud, et eeltoodud võlgniku kinnitus ei ole tõene kuivõrd võlgniku pangakontol on toiminud pangatoiminguid. Võlgnik kinnitas kohtule esitatud pankrotiavalduses, et ettevõttel puudub arveldusarve. AS LHV Pank teatas haldurile, et võlgnik omab kontot xxxxxxxxxxxxxxxx, mille jääk on seisuga 21.04.2026 oli 0.00 eurot. Eeltoodud kinnitus ei ole tõene ja on teadvalt kohut eksitav. Võlgniku raamatupidamist ei ole RPS § 4 sätestatud korras peetud ega korraldatud ning juhatusel puudus üldse ülevaade ja arusaamine võlgniku tegelikkusele vastavast olukorrast, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Võlgnikul likviidne vara puudub, kohustusi on 1082,80 eurot. käibemaksukohustuslane, küll aga on maksuvõlg. Võlgnikul töötajaid ei ole.
Võlgnik
ei
ole
Võlgniku maksejõuetus ilmnes juba vähemalt 05.10.2022. aastal, mil võlgnik ei suutnud vabatahtlikult täita Eesti Liikluskindlustuse Fondi 15.08.2022.a. haldusaktiga määratud avalikõiguslikku rahalist kohustust 1193397, mis jõustus 15.09.2022.a., mistõttu sissenõudja LKF esitas 05.10.2022.a. kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, mille alusel avati täitemenetlus nr. 133/2022/780. võla sundkorras sissenõudmiseks. Täitemenetlus jätkub käesoleva ajani. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 11.09.2023.a., kui toimus võlgniku arvelduskontole viimane laekumine summas 64,29 eurot ning samal päeval kandis võlgniku juhatuse liige endale autorendi nime all 65 eurot ja konto jäägiks kujunes 0,49 eurot. Alates 11.09.2023.a. oli võlgniku majandustegevus lõppenud. Kuivõrd võlgnik oli alates 11.09.2023.a. püsivalt maksejõuetu, tulnuks võlgniku pankrotiavaldus esitada hiljemalt 01.10.2023.a., kuna võlgnikul majandustegevus ning varad puudusid, kuid täitamata olid võlakohustused. Seega võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust seadusega ette nähtud ajal ja korras, mis on käsitletav raske juhtumisveana. Võlgniku juhtorganid ei ole reageerinud võlgniku maksejõuetusele, võimaldades täitmata kohustuste jätkuvat suurenemist ning selle kaudu võlausaldajatele suurema kahju tekkimist. Pankrotiavalduse pikaajaline esitamata jätmine on võlgniku juhatuse kohustuse teadlik ja tahtlik
otsene rikkumine ehk raske juhtimisviga, mistõttu võlgniku juhatuse liige võib vastutada kahju eest isiklikult. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku ühesuunaline ja kitsas tegevus taksoveoteenuse pakkumisel äriplaani koostamata, mille tõttu ei arvestatud võlgniku tegevust takistavate võimalike riskidega. Antud juhul võlgniku majandustegevusrisk realiseeruski taksoteenuse osutamiseks vajaliku sõiduki puudumise (võimaliku kadumise) tõttu. Võlgnikul ei olnud välja töötatud majandusriskide maandamise ja/või hajutamise plaane ega kogutud selleks vajalikke reserve. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgnikul reservkapitali moodustatud ei olnud, mis tegelikult ei täida reservi kogumise mõtte eesmärki. Võlgnik oli olukorras, kus majandustegevus lõppes, kuid juhatus ei püüdnud võlgniku majanduslikku olukorda parandada ehk ignoreeris kujunenud olukorda ning oli täielikult passiivne ning jäeti kohustused teadvalt täitmata. Võlgnikul varalised vahendid puudusid, millega võlgnik ei olnud arvestanud ega olnud selleks ka valmis, juhatus ei juhtinud ettevõtet selleks vajaliku hoolsusega, osanik ei reageerinud makseraskuste tekkimisele. Eeltoodu mõjutas oluliselt võlgniku võimalikke rahavooge. Seetõttu tekkis olukord, kus võlgnik ei suutnud rahalise võimekuse puudumise tõttu teenindada majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Võlgnikul puudub käesoleval ajal kasumlik ja tulusust toov majandustegevus, äriplaani ja töötajaid ning vara ei ole, mistõttu võlgades ettevõte jäeti lihtsalt seisma, viivitades ettevõtte lõpetamist ja/või pankrotimenetluse alustamist. Paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtet oleks vajaliku hoolsusega juhitud ja peetud nõuetekohaselt raamatupidamist, majandustegevust oleks planeeritud laialdasemalt ja hajutatud riske. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused. Võlgnikust ettevõtte tervendamine ja tegevuse jätkamine on võimalik juhul, kui võlgniku osanik teeb või korraldab muul viisil selleks vajalikke täiendavaid investeeringuid/sissemakseid, mille arvelt tasuda võlad ja jätkata majandustegevust. Samas oleks võlgniku tegevuse jätkamine ainuke võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna võlgniku võlakohustused ei ole märkimisväärselt suured. Arvestatavad ja tulemuslikud vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2156 eurot (käibemaksuta).
4.Maakohus määras 21.05.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 07.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu
PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel nähtub, et esinevad raske juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Majandusaasta aruannete esitamine on olnud kaootiline, mitte seaduses ette nähtud tähtaega järgiv, v.a. 2020.a. ja 2025.a. majandusaasta aruanne, mis esitati tähtaegselt. Alates 2021.a. majandusaastast majandusaasta aruandeid ei esitatud, vaid need esitati 05.02.2026. aastal üheaegselt perioodi 20212025 majandusaastate kohta. Võlgnik kinnitab kõigis esitatud majandusaastate aruannetes, et ettevõtte tegevust ei ole toimunud ning et ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev, kuid haldur on välja selgitanud, et võlgniku kinnitus ei ole tõene kuivõrd võlgniku pangakontol on toiminud pangatoiminguid. Võlgniku raamatupidamist ei ole RPS § 4 sätestatud korras peetud ega korraldatud ning juhatusel puudus ülevaade ja arusaamine võlgniku tegelikkusele vastavast olukorrast. Võlgniku maksejõuetus ilmnes juba vähemalt 05.10.2022, püsiv maksejõuetus kujunes välja 11.09.2023. Võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust seadusega ette nähtud ajal ja korras.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 13.06.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 07.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
10.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
11.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
12.Ajutine haldur esitas 20.05.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
13.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2156 eurot (käibemaksuta). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 24,5 tundi tunnitasuga 88 eurot. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu 88 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega – 24,5 töötundi. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse ja lisatud dokumentide analüüsile, töökava planeerimisele ja koostamisele kulunud aeg 1 tund on ülemäära suur. Pankrotiavalduse ja selle lisade maht oli minimaalne ning tööplaani koostamine ei ole niivõrd ajamahukas, kuivõrd tegemist on ajutise halduri tavapärase ja korduva toiminguga. Päringute tegemisel on tegemist standardsete päringutega, seega kohtu hinnangul on 2 tundi ülemäära suur aeg. Kohus on seisukohal, et juba dokumentide ja informatsiooni uurimise ja analüüsi käigus võlgniku maksejõuetuse selgitamiseks annab jooksvalt koostada ajutise halduri aruannet ning koostoimes kulunud aeg 7,5 tundi on ülepaisutatud. Halduri tasu koostamisele kulunud aeg1,5 tundi on kohtu arvates ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud ajakulu menetluses 20 tundi. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.
14.Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada T.P taotluse osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1760 eurot (20 h x 88 €/h) (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
15.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
16.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
17.Eelnevat arvesse võttes hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 946 eurot (käibemaksu ei lisandu).
18.PankrS § 29 lg 9 sätestab, et kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.
19.Ajutine haldur esitas kohtule taotluse, et kohus mõistaks V.K välja ajutise halduri tasu osas, mis ei ole riigi vahenditest hüvitatav. Kohus määras kindlaks ajutise halduri tasu summas 1760 eurot (vt ülal, p 14) ning riigi vahenditest saab ajutise halduri tasu hüvitada summas 946 eurot (vt ülal, p 17). Ajutise halduri nõue osaniku vastu on seega 814 eurot (1760 - 946).
20.Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse. Võlgnik on osaühing, mis on asutatud sissemakset tegemata, ettevõtte osakapital on 2500 eurot. Võlgniku osanikuks on V.K. Kohus on käesoleva määrusega jätnud PankrS § 29 alusel võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu algatamata ning jätnud pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul puudub piisavalt vara, et ajutine haldur saaks oma tasunõude rahuldatud. PankrS § 29 lg 9 alusel ajutise halduri nõude rahuldamise eeldused on seega täidetud. Tulenevalt eeltoodust tuleb Markolon OÜ ainuosanikult V.K-lt välja mõista 814 eurot osaühingu Fontala kasuks.