Tambet Grauberg ja rahvakohtunikud Anne Remmelgas ja Kristjan Õnnik
Kohtuistungi sekretär
Anneli Harjus
Tõlk
Eve Einland
Kriminaalasi
Eduards Kovrigo süüdistuses üldmenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Liisi Kisler
Kaitsja
Vandeadvokaat Kadi Sitska, määratud korras
Süüdistatav
Eduards Kovrigo; Isikukood: 38712310405 (X ik 311287-10637); Elukoht ja aadress: X; Kontaktandmed: tel XXX; e-post: XXX; Kodakondsus: X ; Haridus: X; Emakeel: vene keel; Töökoht või õppeasutus: X; Karistatus: varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata; Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2025. Pärnu Maakohtu 20.10.2025 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas:
KarS § 184 lg 1 järgi
1.Süüdi tunnistada Eduards Kovrigo KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata koheselt kuulub kandmisele 10 (kümme) kuud vangistust, ülejäänud 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Eduards Kovrigo ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, s.o 01.06.2026.a.
1-26-2436
4.Eduards Kovrigo karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamisest, so alates 18.10.2025.a.
5.Tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt täitmisele pööratud karistuse ärakandmisel.
6.Lisakaristusena kohaldada Eduards Kovrigole KarS § 54 lg 1 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 3 (kolmeks) aastaks, millise lisakaristuse tähtaega arvestada KarS § 55 alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest. VSS § 18 lg 4 alusel viia väljasaatmine lõpule viivitamata pärast reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist.
7.Asitõendid ja konfiskeerimine. 1) Ekspertiisist nr 25E-AN01372-01 järele jäänud aine, mis on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda hoiule - konfiskeerida KarS § 83 lg 4, § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta riiklikule ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 2) Ekspertiisiaktiga nr 25E-AN01372-01 tagastatud pakendid, mis asuvad MTA Uurimisosakonna Lääne talituses (X) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; 3) Eduards Kovrigo kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefon iPhone 14, mis asub MTA Uurimisosakonna Lääne talituses (X ) - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Enne mobiiltelefoni hävitamist anda Eduards Kovrigole võimalus taotleda isiklike andmete ja failide koopiate väljastamist. (telefoninumbrid, isiklikud fotod jms). Eduards Kovrigo peab 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama MTA Uurimisosakonna Lääne talitust (X) millistest andmetest ja failidest ta koopiaid soovib; 4) Eduards Kovrigo kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni ja SIM-kaardi ELISA XXX vaatluse käigus tehtud koopiafailid, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna andmelaos – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
8.Arvata menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 1430,47 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 9298 eurot ning sundraha 2215 eurot, kokku 12 943,47 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Eduards Kovrigolt riigituludesse menetluskulud 6923,47 eurot, menetluskulud summas 6020 eurot (so 2/3 ulatuses DNA ekspertiisi kulust) jätta riigi kanda.
9.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber 99926700019295. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
10.KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud 6923,47 eurot 12 osas selliselt, et Eduards Kovrigo tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 576,96 eurot ning viimase osamaksena 576,91 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata Maksu- ja Tolliametile ning Politsei- ja Piirivalveametile.
1-26-2436
Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 07.07.2026.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.
Süüdistuse sisu Eduards Kovrigot süüdistatakse selles, et tema sai 18.10.2025 hommikul X Vabariigis X linnas X lähedal enda valdusesse 1584,15 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 447,17 grammi amfetamiini. Seejärel vedas ta nimetatud aine ilma narkootilise aine sisseveo luba omamata 18.10.2025 kell 10.32 X piiripunkti kaudu X Vabariigist X Vabariiki enda poolt juhitud sõiduautoga Audi A6 (LV registreerimismärgiga XXX). Amfetamiini valdas ja vedas Eduards Kovrigo enda sõiduauto kahe esiistme vahel käetoe sees läbipaistvas pakendis, juhi istme all kaheksas pakendis, millel kirjed „100“ ja kahes pakendis, millel kirjed „50“, kõrvalistuja istme all viieteistkümnes pakendis, milledel kirjed „25“, neljas pakendis, millel kirjed „50“ ja ühes pakendis, millel kirjega „100“, kuniks need X linnas X tolliläbivaatuse käigus ära võeti. Pakendatud amfetamiini käitlemise eesmärk oli tuua need Eesti Vabariiki selleks, et peita need peidikusse ja saada selle eest varalist kasu. Amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 1 kohaselt I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Eduards Kovrigol puudub luba amfetamiini käitlemiseks, sh sisseveoks ja valdamiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul on keskmine ühekordne kogus 0,13 grammi. Seega Eduards Kovrigo valdusest leitud ja äravõetud narkootilisest ainest piisanuks ühekordse narkojoobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 3439 (447,17:0,13) inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid Eduards Kovrigole teada ning tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Eduards Kovrigo käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
1-26-2436
Seega pani Eduards Kovrigo oma tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.
Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohus leiab, et süüdistatav Eduars Kovrigo on pannud toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on tõendatud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Süüdistuse kohaselt heidetakse Eduars Kovrigoile ette, et ta sai 18.10.2025 hommikul X Vabariigis X lähedal enda valdusesse 1584,15 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 447,17 grammi amfetamiini. Seejärel vedas ta nimetatud aine ilma narkootilise aine sisseveo luba omamata 18.10.2025 kell 10.32 X piiripunkti kaudu X Vabariigist X Vabariiki enda poolt juhitud sõiduautoga Audi A6 (LV registreerimismärgiga XXX). Süüdistatav E. Kovrigo on enda süüd täiel määral tunnistanud. Kaitsja on samuti kohtule selgitanud, et süüdistus on põhjendatud ning kaitsja selle põhisule vastu ei vaidle.
2.Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti tunnistaja T.L-i kohtueelses menetluses antud ütluseid, sõiduki läbivaatuse akti koos fototabeliga, 18.10.2025 vaatlusprotokoll sõiduki piiriületuste kohta, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja selle lisasid, keemiaekspertiisiakti nr 25EAN01372-01, DNA-ekspertiisiakti nr 25E-GE01036-01, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabelit, Ravimiameti vastust ning süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluseid. Menetluse käigus tõstatas kaitsja üksikuid vastuväiteid peamiselt annuste tabeli ja selle dokumendi vormi osas, kuid ei vaidlustanud seda, et aine leiti süüdistatava juhitud sõidukist, et aine sisaldas amfetamiini ega seda, et süüdistatav tõi narkootilise aine Eesti territooriumile.
3.Tõenditest kujuneb tervikpilt sellest, et 18.10.2025 enne lõunat, kella 11 paiku, peeti tollikontrolliks kinni sõiduauto Audi A6 X registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Eduards Kovrigo, milles ta viibis üksinda. Sõiduki läbivaatuse käigus avastati kahe esiistme vahelise käetoe seest läbipaistev pakend beežika pulbrilise ainega ning lisaks arvukalt samalaadseid pakendeid juhi- ja kõrvalistuja istme alt. Osa pakendeid oli tähistatud numbritega „25“, „50“ ja „100“. Läbivaatuse akti ja fototabeli järgi oli aine pakendatud ühtsel viisil – soonkinnisega kilekottidesse, mis omakorda olid teibiga mähitud – ning paigutatud sõiduki eri peidukohtadesse. Niisugune paigutus osutab süüdistatava poolt sõiduki teadlikule kasutamisele narkootilise aine vedamiseks ja varjamiseks.
4.Aine liik ja kogus tuvastati keemiaekspertiisiaktiga nr 25E-AN01372-01, mille järgi käetoe pakendis olnud 22,85 grammis pulbrilises aines sisaldus 6,17 grammi amfetamiini ning istmete alt leitud 1469 grammis pulbrilises aines sisaldus 441 grammi amfetamiini. Seega sisaldus süüdistatava valduses olnud pulbrilistes ainetes kokku 447,17 grammi amfetamiini. Kohus peab neid ekspertiisijäreldusi usaldusväärseks ja küllaldaseks aine liigi ning koguse tuvastamiseks.
5.Narkootilise aine sisseveo asjaolu tuvastamisel tugines kohus 18.10.2025 vaatlusprotokollile, millest nähtub, et sama sõiduk ületas samal päeval kell 10.32 X -Eesti riigipiiri. Kuna aine avastati juba Eesti territooriumil vahetult pärast seda süüdistatava juhitud sõidukist ning süüdistatav oli sõidukis üksinda, järeldab kohus, et narkootiline aine toimetati Eesti Vabariiki just nimetatud piiriületuse käigus. Seda kinnitab ka süüdistatava enda menetluslik käitumine: ta tunnistas kohtus süüdistuse täiel määral omaks, et on narkootilist ainet käidelnud. Kohtuistungil avaldatud kahtlustatavana antud ütluste kohaselt sai ta aine X st Eestisse sissevedamiseks.
6.Käitlemise ebaseaduslikkus on tõendatud Ravimiameti vastusega, millest nähtub, et süüdistataval puudus luba amfetamiini sisseveoks ja valdamiseks. Kaitsja vormilised tähelepanekud selle dokumendi kohta ei puudutanud selle sisulist tähendust. Kohus ei tuvasta ühtegi asjaolu, mis viitaks seadusliku käitlemisaluse olemasolule, mistõttu tuleb aine valdamist ja sissevedu pidada ebaseaduslikuks. Kaitsja ei ole ka väitnud, et süüdistataval oleks luba olnud.
1-26-2436
7.Süüdistatava otsest seotust ainega kinnitab DNA-ekspertiisiakt nr 25E-GE01036-01, mille alusel tuvastati süüdistatava DNA käetoe pakendilt. Kohus nõustub, et sellest ei saa tuletada kõikide pakendite isiklikku käsitlemist süüdistatava poolt, kuid see tõend kinnitab vähemalt seda, et üks ainepakend oli süüdistatava valdusest. See haakub tema kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega, et ta avas ühe pakendi, tarvitas sealt ja pani selle käetoe sisse.
8.Suure koguse tunnuse hindamisel uuriti ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabelit. Kaitsja vaidlustas selle dokumendi vormi, kuid kohus võttis tõendi vastu ning hindas seda koos teiste tõenditega. Annuste tabeli põhjal on amfetamiini keskmine ühekordne joovastav kogus 0,13 grammi. Sellest tulenevalt piisaks 447,17 grammist amfetamiinist joobe tekitamiseks vähemalt 3439 inimesele. Isegi kui annuste tabeli tõendusjõudu hinnata ettevaatlikult, ei muuda see lõppjäreldust, sest keemiaekspertiisiga tuvastatud kogus on sedavõrd suur, et suure koguse tunnus on ilmne ka sellest sõltumatult.
9.Kaitsja käsitlus, mille kohaselt süüdistatav oli vaid „kuller“, ei lükka eeltoodud kohtu järeldusi ümber. Ka selline isik valdab ja veab ainet KarS § 184 lg 1 tähenduses. Kaitse ei eita, et süüdistatav tõi aine üle riigipiiri ja valdas seda; ta püüab üksnes vähendada tema rolli ulatust. See võib omada tähtsust karistuse määramisel, kuid ei välista kuriteokoosseisu täitumist.
10.Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et Eduards Kovrigo toimetas 18.10.2025 X Vabariigist Eesti Vabariiki enda juhitud sõidukiga ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini ning valdas seda Eestis kuni selle äravõtmiseni tollikontrolli käigus. Seetõttu peab kohus süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmust täies ulatuses tõendatuks.
11.Tuvastatud asjaoludest lähtudes kvalifitseerib kohus Eduards Kovrigo teo KarS § 184 lg 1 järgi. Selle sätte kohaselt on karistatav narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses hõlmab käitlemine muu hulgas narkootilise aine valdamist ja sissevedu, mistõttu on süüdistatava tegevus – amfetamiini sisaldava aine toimetamine X Vabariigist Eesti Vabariiki ning selle hoidmine enda juhitud ja kontrollitavas sõidukis – käsitatav narkootilise aine käitlemisena.
12.NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootilise aine käitlemine keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud erandjuhtudel, ning NPALS § 4 lg 1 järgi on I nimekirja aine sissevedu lubatud üksnes Ravimiameti loa alusel. Tõenditest nähtuvalt süüdistataval sellist luba ei olnud. Keemiaekspertiisiga on tuvastatud, et süüdistatava valduses olnud pulbriline aine sisaldas kokku 447,17 grammi amfetamiini, mis on I nimekirja narkootiline aine. Suure koguse tunnus tuleneb NPALS § 31 lg 3 sisust, mille järgi loetakse suureks koguseks kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele; käesolevas asjas piisanuks kogusest vähemalt 3439 inimese joobe tekitamiseks. Seetõttu on teo objektiivne koosseis täies ulatuses täidetud.
13.Subjektiivse külje osas järeldub süüdistatava tahtlus nii tema enda ütlustest kui ka kogu teo välisest pildist. Ta sai aine X s enda valdusesse, paigutas selle sõidukis eri peidukohtadesse, tarvitas ühest pakendist ise ja sõitis ainega üle riigipiiri Eestisse. Need asjaolud välistavad juhuslikkuse või teadmatuse ning näitavad sihipärast tegevust, mille eesmärk oli aine tuua Eestisse ja siin edasi käidelda. Seetõttu tuvastab kohus kavatsetuse kõigi KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.
14.Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise tulemusel ei ilmnenud. Järelikult on Eduards Kovrigo tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Karistus
15.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 põhimõtetest, mille kohaselt tuleb karistus määrata lähtudes süü suurusest, teo raskusest ja ohtlikkusest ning süüdlast iseloomustavatest andmetest. Karistuse lähtepunktiks tuleb võtta sanktsiooni keskmine määr, kuid lõplik karistus
1-26-2436
kujuneb alles pärast seda, kui on hinnatud toimepandud teo konkreetset sisemist ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning toimepanija isikut. Käesolevas asjas on süüdistatav toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest on seadusandja näinud ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröriga selles, et amfetamiin on üldiselt ohtlik narkootiline aine. Arvestada tuleb ka seda, et 447,17 grammist amfetamiinist piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 3439 inimesele. Need asjaolud tõstavad teo ohtlikkust ning välistavad käsitluse, nagu oleks tegemist marginaalse rikkumisega.
16.Kohus ei nõustu siiski prokuröri taotlusega mõista süüdistatavale 6 aasta pikkune reaalne vangistus. Prokurör on karistusettepanekus rõhutanud aine ohtlikkust, kogust, võimalikku turuväärtust ning oletust, et süüdistatav võis olla seotud narkootiliste ainete vedamisega laiemalt. Kohus leiab, et need asjaolud ei viita 6-aastase reaalse vangistuse vajalikkusele. Esiteks on tegemist ühe tõendatud episoodiga, mitte süstemaatilise või mitmekordse käitlemisega. Teiseks ei ole puhta aine kogus selline, mis eralduks KarS § 184 lg 1 tüüpolukordadest sedavõrd äärmuslikult raskendamise suunas, et ainuüksi selle põhjal peaks karistus liikuma mitmeaastase täiesti reaalse vangistuse tasemele.
16.1.Kohus ei pea määravaks ka prokuröri viidet aine võimalikule väärtusele suurusjärgus 32 000 eurot. See hinnang tugines jaehinnale, mille kohaldatavus konkreetse veosituatsiooni puhul on vaieldav. Lisaks ei ole tõendatud, et süüdistatav olnuks aine lõppturustaja või et kogu võimalik majanduslik kasu oleks tulnud talle. Samuti tuleb maha arvata kulu, et aine omandada. Seetõttu ei saa turuväärtuse hinnangut käsitada süü suuruse määramisel iseseisvalt määrava asjaoluna.
16.2.Kohtu hinnangul ei saa karistust raskendada ka oletuse põhjal, et süüdistatav võis ka varem korduvalt X st Eestisse narkootikume vedada. Käesoleva kriminaalasja esemeks on üks 18.10.2025 toimunud sisseveo ja valdamise episood. Süüdistatav on eitanud seoseid võimalike muude rikkumistega. Teisi kindlalt tõendatud narkootilise aine vedusid ega valdamist ei ole selles menetluses tuvastatud. Seetõttu lähtub kohus karistuse individualiseerimisel ühest episoodist ega võta arvesse oletusi süüdistatava võimaliku muu kuritegeliku käitumise kohta.
16.3.Süüdistatavat puudutavad asjaolud kõnelevad selgelt prokuröri taotletud 6-aastase täiesti reaalse vangistuse vastu. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata nii Eestis kui ka X Vabariigis. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü omaksvõttu ja kahetsust. Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi täiel määral ning kinnitas ka viimases sõnas, et ta tunnistab riigipiiri ületamist narkootikumidega ja kahetseb tehtut. Menetluse tervikuna annab alust järeldada, et ta ei hakanud tegu eitama, vaid võttis süüdistuse alusel olevad faktilised asjaolud omaks alates kinnipidamisest. Raskendava asjaoluna on prokurör leidnud, et süüdistatava käitumises avaldus omakasu motiiv, kuna talle lubati narkootilise aine veo eest tasu. Kohus nõustub prokuröriga, et varalise kasu saamise eesmärk on käsitatav raskendava asjaoluna. Samas ei saa sellele asjas omistada määravat tähendust karistuse individualiseerimisel. Kuritegusid pannaksegi tavaliselt toime sellistel motiividel, mis on üldinimlikult hukkamõistetavad, ja seega on KarS § 58 p 1 kohaldamise lävend kohtupraktikas võrdlemisi kõrge (RKKKo 1-20-6745/88, p 66). Kriminoloogiline seaduspärasus toetab järeldust, et süüdistatav E. Kovrigo oli narkootilise aine käitlemisest huvitatud muu hulgas põhjusel, et rahastada enda sõltuvusest tulenevat tarvitamisharjumust. E. Kovrigo on narkootilise aine tarvitaja ning kasutas kuriteo esemeks olnud ainet osaliselt ka enda tarbeks. Seega ei väljendu tema käitumises pelgalt iseseisev kasuahnus tavapärases tähenduses, vaid varalise hüve saamise soov oli põimunud süüdistatava sõltuvusprobleemist tingitud vajadusega hankida ja tarvitada narkootilist ainet. Niisuguses olukorras küll ei kao omakasu motiivi tähendus täielikult, kuid selle raskendav mõju on võrreldes juhtudega, kus teo toimepanemist kannustab valdavalt või üksnes majanduslik kasu, märksa piiratum.
1-26-2436
17.Kohus arvestab lisaks süüdistatava püsivat elukohta X s, perekondlikke sidemeid, sealhulgas lapsi, tööandja iseloomustust ja töö jätkumist puudutavat garantiikirja ning terviseandmeid kajastavat dokumentatsiooni. Need asjaolud ei vähenda teo ohtlikkust ega ebaõigust, kuid annavad alust teha süüdistatava edasise käitumise suhtes soodsama eripreventiivse prognoosi. Samas peab karistus väljendama selgelt ka teo raskust. Seetõttu pidas kohus vältimatuks reaalse vangistusliku reaktsiooni mõistmist. Kohus mõistab süüdistatavale 4 aasta pikkuse vangistuse ning pöörab sellest 10 kuud koheselt täitmisele. See reaalne vangistusosa väljendab teo raskust, annab süüdistatavale tajutava karistusliku tagajärje ja täidab üldpreventiivset eesmärki.
17.1.Kohus ei pea vajalikuks ega proportsionaalseks pöörata kogu karistust täitmisele, vaid leiab, et 3 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus tuleb jätta KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata 4aastase katseajaga. Käesolevas asjas ei jäeta karistust tervikuna tingimisi, vaid kohus kujundab kombineeritud lahenduse, kus reaalselt ärakantav osa ja pika katseajaga seotud täitmisele pööramise oht täidavad koos nii üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke.
17.2.KarS § 73 kohaldamise sisuline küsimus on, kas süüdistatava puhul on alust prognoosida, et ta hoidub katseajal uutest tahtlikest kuritegudest. Kohus leiab, et seda alust on. Esiteks ei jäeta karistust tervikuna tingimisi, vaid 10 kuud tuleb reaalselt kanda. Teiseks jääb ülejäänud 3 aastat ja 2 kuud süüdistatava kohal reaalse täitmise ohuna kogu 4-aastase katseaja vältel. Kolmandaks toetavad soodsamat prognoosi varasema karistatuse puudumine, süü omaksvõtt alates kinnipidamisest, kahetsus ning püsivad sotsiaalsed sidemed väljaspool Eestit.
18.KarS § 73 osalist kohaldamist toetab käesolevas asjas erilise kaaluga asjaolu, et süüdistatava suhtes kohaldatakse lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 3-aastase sissesõidukeeluga. Pärast koheselt täitmisele pööratud vangistusosa lõppu saadetakse süüdistatav Eestist välja ning tema tagasitulek Eestisse keelatakse kindlaks ajaks. Seetõttu saavutatakse Eesti ühiskonna kaitse mitte üksnes vanglakaristuse kaudu, vaid ka sellega, et süüdistatav ei saa siin vahetult oma võimalikku kuritegelikku tegevust enam jätkata.
19.1.Kohus ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga osas, milles karistusvajadust põhjendatakse vajadusega mõjutada avalikkuse hoiakuid selliselt, et ei jääks muljet justkui suhtutaks leebelt isikutesse, kes tulevad Eesti Vabariiki kuritegu toime panema. Niisugune lähenemine asetab karistuse raskuskeskme süüdistatava teo ja süü hindamiselt abstraktsele heidutavale sõnumile. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule, ning alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlaksmääramist saab kohus hinnata, kas karistust on alust korrigeerida eri- või üldpreventiivsetel kaalutlustel. Üldpreventsiooni eesmärgil on selline korrigeerimine põhjendatud üksnes erandlikult õiguskorra kaitsmise huvides (vt RKKKo 1-22-227/66, p-d 10–12). Õiguskorra kaitse huve tagab selge sõnum, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus, kuid ka sellisel juhul tuleb kohtul karistust kujundades arvestada nii eri- kui üldpreventiivseid tegureid viisil, mis ei hälbi süüpõhimõttest ega vii süüga võrreldes ebaproportsionaalse karistuseni (vt RKKKo 1-20-6745/88, p 62).
19.2.Järelikult ei saa karistuse mõistmisel pidada kohaseks lähtekohta, mille kohaselt tuleks Eduards Kovrigot karistada rangemalt teiste võimalike õigusrikkujate hirmutamiseks. Karistusõiguses ei või konkreetset isikut käsitada vahendina abstraktse hoiatussignaali edastamiseks ulatuses, mis ületab tema teo ja süüga õigustatud piiri. Karistuse individualiseerimisel tuleb lähtuda süüdistatava süüst ja teda iseloomustavatest andmetest, mitte soovist kujundada avalikkuses võimalikult ranget muljet riigi reaktsioonist. Seetõttu ei anna prokuröri viidatud üldpreventiivne argument käesolevas asjas alust mõista rangemat karistust, kui see, mis on proportsionaalne süüdistatava toimepandud teo, selle asjaolude ja tema isikuga.
19.3.Kohus möönab, et karistuse üks eesmärk on ka õiguskorra kaitsmine, kuid see ei tähenda, et üldpreventiivsed kaalutlused võiksid iseseisvalt õigustada süüga võrreldes rangema sanktsiooni kohaldamist. Karistuse peamine eesmärk on suunata süüdimõistetut õiguskuulekale käitumisele ning tagada õiguskorra kaitse viisil, mis jääb mõistlikuks ja proportsionaalseks.
1-26-2436
Käesolevas asjas saavutatakse see eesmärk osaliselt reaalse vangistuse, ülejäänud vangistuse tingimusliku kohaldamata jätmise ning väljasaatmise koos sissesõidukeeluga. Niisugune karistuslahendus on kooskõlas karistuse eesmärkidega, arvestab nii üld- kui ka eripreventiivseid kaalutlusi ning vastab proportsionaalselt toimepandud teo raskusele ja süüdistatava süü suurusele. Tõkend
20.Kuna süüdistatavale mõisteti osaliselt kohe täitmisele pööratav vangistus ning teda on kuni kohtuotsuse tegemiseni peetud vahi all, jätab kohus tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kohe täitmisele pööratud vangistusosa ärakandmiseni. See on vajalik menetluse lõpptulemuse kindlustamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdistatav on välisriigi kodanik, kelle suhtes kohaldatakse lisakaristusena väljasaatmist koos sissesõidukeeluga, ning talle mõisteti reaalne vangistusosa. Nendes asjaoludes oleks tõkendi lõpetamine enne otsuse jõustumist või reaalselt kantava karistusosa ärakandmist vastuolus nii menetluse eesmärgiga kui ka kohtuotsuse täitmise kindlustamise vajadusega. Asitõendid ja muud menetluses äravõetud objektid
21.1.Ekspertiisist nr 25E-AN01372-01 järele jäänud aine kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 järgi tuleb see jätta riiklikule ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Tegemist on narkootilise ainega, mille käitlemine väljaspool seaduses ette nähtud aluseid on keelatud. Sellise aine tagastamine süüdistatavale või mõnele muule isikule ei oleks kooskõlas ei NPALS-ist tuleneva õiguskorraga ega konfiskeerimise eesmärgiga hoida ära keelatud esemete jäämine või taasjõudmine eraõiguslikku käibesse.
21.2.Kohus peab siinjuures oluliseks rõhutada, et narkootilise aine konfiskeerimise eesmärk ei seisne üksnes süüdimõistetult mingi vara äravõtmises, vaid eeskätt ohtliku ja keelatud käibeobjekti õiguskorrast kõrvaldamises. Kui vara või ese on oma olemuselt selline, mille seaduslik valdamine või käitlemine ei ole lubatav, puudub alus kõnelda selle säilitamisest isiku huvides või tagastamisest omanikule. Käesolevas asjas ei ole tegemist neutraalse esemega, mille puhul tuleks hinnata üksnes omandiõiguse kandjat, vaid ainega, mille enda käive on seadusega tõkestatud. Seetõttu ei saa selle suhtes kohalduda põhimõte, et tõendusliku väärtuse ammendumisel tuleks ese tagastada. Vastupidi, aine tuleb jätta riiklikule ekspertiisiasutusele just seetõttu, et see saaks seaduses ettenähtud viisil säilitatud, õppeotstarbel kasutatud või hävitatud.
22.Ekspertiisiaktiga tagastatud pakendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Need esemed olid vahetult seotud kuriteo toimepanemisega, sest neis hoiti ja varjati narkootilist ainet. Pakenditel puudub menetluse lõppemisel iseseisev õiguspärane väärtus või kasutus ning nende säilitamine ei teeniks ühtegi õiguskaitseliselt tunnustatud eesmärki. Tegemist ei ole asjadega, mille puhul tuleks kaitsta omaniku varalist huvi nende tagasisaamise vastu. Pakendite tõenduslik väärtus on ammendunud ekspertiisiakti, fototabeli ja kohtulikus arutamises fikseeritud tõendimaterjali kaudu. Seetõttu ei ole nende säilitamine enam vajalik ja nende hävitamine on põhjendatud lahendus.
22.1.Eduards Kovrigolt ära võetud mobiiltelefon iPhone 14 kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel. Kohtulikul arutamisel uuritud vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtus, et telefoni kasutati narkootilise aine käitlemisega seotud suhtluseks ning selle mälus hoiti aine vedamise ja sellega seotud tegevusega seonduvaid andmeid. Kohus järeldab sellest, et telefon oli kuriteo toimepanemise vahend või vähemalt vahetult selle toimepanemist soodustanud ese KarS § 83 lg 1 tähenduses. Sellise eseme konfiskeerimise eesmärk ei ole üksnes reageerida toimepandud teole, vaid takistada sama vahendi kasutamist edaspidi samalaadse õigusrikkumise toimepanemiseks.
1-26-2436
22.2.Kohus on kaalunud, kas telefoni oleks võimalik pärast andmete eemaldamist tagastada, kuid ei pea seda põhjendatuks. Telefoni seotus kuriteoga ei seisnenud juhuslikus või kõrvalises kasutuses, vaid selle kasutamises suhtluseks ja andmekandjana, mis teenis narkootilise aine käitlemise eesmärki. Neil asjaoludel on õigustatud käsitada telefoni kuriteo toimepanemiseks kasutatud esemena. Samas peab kohus oluliseks vältida ülemäärast sekkumist süüdistatava isiklikku sfääri sellises osas, mis ei ole kuriteo toimepanemise eesmärgiga seotud. Seetõttu on põhjendatud võimaldada süüdistatavale enne telefoni hävitamist taotleda isiklike andmete ja failide koopiate väljastamist, näiteks isiklikud fotod, kontaktandmed ja muu sellega sarnane.
22.3.Pärast süüdistatavale koopiate taotlemise võimaluse andmist tuleb telefon KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Telefoni hävitamine on põhjendatud, kuna selle kui konfiskeeritud kuriteovahendi säilitamiseks puudub pärast kohtuotsuse jõustumist iseseisev eesmärk ning tagastamine oleks vastuolus KarS § 83 lg 1 mõttega. Koopiafailid, mis tehti telefoni ja SIMkaardi vaatluse käigus ning mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna andmelaos, tuleb samuti pärast menetluse lõppemist hävitada. Nende failide tõenduslik tähendus ammendub kohtuotsuse jõustumisel, pärast seda puudub alus riiklikul asutusel säilitada eraelulisi ja isikuandmeid sisaldavat koopiamaterjali määramata ajani.
23.Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas ei ole ilmnenud ühegi kolmanda isiku õigusi, mis võiksid konfiskeerimise või hävitamise otsustust piirata. Ei narkootilise aine, pakendite, telefoni ega koopiamaterjali suhtes ei ole esitatud ühtegi iseseisvat kolmanda isiku nõuet ega väidet, et tegemist oleks esemega, mille puhul tuleks kaitsta mõne teise isiku omandiõigust. Seetõttu puudub alus kõneleda vajadusest jätta mõni ese tagastamise eesmärgil alles või piirata konfiskeerimise ulatust kolmanda isiku huvide kaitseks. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et konfiskeerimine ja hävitamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne. Menetluskulud
24.KrMS § 175 järgi on menetluskuludeks muu hulgas ekspertiiside tegemise kulud, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud ning sundraha. Käesolevas asjas moodustavad menetluskulud kokku 12 943,47 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb hinnata, millised kulud olid menetluse läbiviimiseks vajalikud, millised neist on mõistlikud ning millises ulatuses on õiglane need süüdimõistetult välja mõista.
24.1.Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud üldreeglina süüdimõistetu. See põhimõte väljendab arusaama, et isik, kelle süü on tuvastatud, peab kandma ka need vältimatud kulud, mis riigil ja teistel menetlusosalistel tema teo uurimise, tõendamise ja kohtuliku lahendamise tõttu tekkisid. Samas tuleneb KrMS § 180 lg-st 3, et kohus ei või menetluskulu välja mõistes jätta tähelepanuta süüdimõistetu varalist olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid.
24.2.Käesolevas asjas on üheks suurimaks kulukomponendiks ekspertiiside tegemise kulu. Keemiaekspertiis ning DNA-ekspertiis olid mõlemad menetluse seisukohalt vajalikud, sest ilma nendeta ei oleks olnud võimalik usaldusväärselt tuvastada aine liiki ja kogust ega kontrollida süüdistatava seotust konkreetsete pakenditega. Samas ei ole kõik ekspertiisikulud oma tõendusliku kaalu poolest võrdsed. Kohus on juba kohtulikus arutamises esilekerkinud vaidlusest lähtudes pidanud oluliseks hinnata, millises ulatuses ja millise vahetu tõendusliku tähendusega konkreetne ekspertiis süüdistatavat puudutas. DNA-ekspertiis oli küll põhjendatult määratud ning selle tulemusel tuvastati süüdistatava DNA ühelt pakendilt, kuid ekspertiisi tulemus ei kinnitanud tema otsest kokkupuudet kõigi pakenditega ega olnud seetõttu sama kaalukusega nagu keemiaekspertiis, mis tõendas aine liiki ja kogust tervikuna. Toimikust nähtub, et kohtueelses menetluses võeti DNA-ekspertiisiks kokku 43 proovi. Ekspertiisi tulemusel leidis kinnitust süüdistatava DNA esinemine vaid kahel pakendil. Seejuures on süüdistatav kahtlustatavana selgitanud, et ta võttis ühest pakist ainet tarvitamiseks, mistõttu ei olnud vähemalt ühe pakendi puhul tema DNA tuvastamine süüdistuse seisukohalt ootamatu ega iseseisvalt suure tõendusjõuga asjaolu. Ülejäänud uuritud objektide osas nähtub ekspertiisiaktist,
1-26-2436
et esinevad viited veel kahe isiku DNA-le. Seega ilmneb nii ekspertiisi mahust kui ka selle tulemustest, et valdav osa DNA-uuringust ei puudutanud vahetult süüdistatava käitumise tõendamist, vaid teenis laiemalt erinevate võimalike käitlejate tuvastamise eesmärki. Neil asjaoludel ei oleks õiglane jätta kogu DNA-ekspertiisi kulu süüdimõistetu kanda, sest see asetaks talle ka sellise menetluskulu kandmise kohustuse, mille vahetu tõenduslik väärtus tema suhtes oli üksnes osaline. Järelikult ei ole DNA-ekspertiisi kulu täies ulatuses süüdimõistetule ülekandmine kooskõlas proportsionaalsuse nõudega. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks jätta DNA-ekspertiisi kuludest 2/3 riigi kanda. Selline lahendus arvestab ühelt poolt, et ekspertiis oli vältimatult vajalik ja õigesti määratud, kuid teiselt poolt tunnistab, et selle konkreetne tulemus puudutas süüdistatavat ainult piiratud ulatuses ja et kogu selle kulu täielik ülekandmine süüdimõistetule oleks ebamõistlikult koormav.
24.3.Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude osas lähtub kohus põhimõttest, et kuigi riik kannab need kulud menetluse käigus esialgu ise, ei tähenda see automaatselt, et nad jääksid lõplikult riigi kanda ka süüdimõistva kohtuotsuse korral. Riigi õigusabi tasu on menetluskulu samamoodi nagu valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu; erinevus seisneb üksnes selles, et tasu maksmise esialgne koormus on riigil. Süüdimõistva otsuse korral on põhimõtteliselt põhjendatud, et ka selle kulu hüvitab süüdimõistetu, välja arvatud juhul, kui KrMS § 180 lg 3 kohaldamine tingib osalise või täieliku riigi kanda jätmise. Käesolevas asjas ei ole alust jätta riigi õigusabi kulusid tervikuna või osaliselt riigi kanda, sest need kulud olid menetluse läbiviimiseks objektiivselt vajalikud ning nende suurus ei ole vaidlustatud kui põhjendamatu või ebamõistlik.
24.4.Sundraha kui menetluskulu kuulub samuti välja mõistmisele, sest see on seadusest tulenev kriminaalmenetluse rahaline komponent, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega.
25.1.Kohus arvestab menetluskulusid välja mõistes ka süüdimõistetu tulevikuväljavaateid. Eduards Kovrigo suhtes kohaldatakse lisaks vangistusele väljasaatmist koos sissesõidukeeluga ning vahetult pärast reaalselt täitmisele pööratud karistusosa ärakandmist tuleb temal Eestist lahkuda. Seega on ilmne, et kogu menetluskulu kohene ja täielik sissenõudmine ei oleks praktiliselt realiseeritav ega aitaks sisuliselt kaasa kulude tasumise eesmärgi saavutamisele. Sellest lähtudes peab kohus põhjendatuks võimaldada riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumine osadena vastavalt resolutiivosas märgitud maksegraafikule. Osamaksetena tasumise võimaldamine ei tähenda menetluskulu vähendamist ega riigi nõudest loobumist, vaid kujutab endast mõistlikku täitmise korraldust olukorras, kus süüdimõistetul on piiratud võimalused vahetult pärast kohtuotsuse jõustumist kogu summat korraga tasuda.
25.2.Seega peab kohus õigeks lugeda menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud summas 1430,47 eurot, ekspertiiside tegemise kulud summas 9298 eurot ning sundraha summas 2215 eurot, kokku 12 943,47 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel tuleb Eduards Kovrigolt riigituludesse välja mõista menetluskulud summas 6923,47 eurot, samas kui menetluskulud summas 6020 eurot ehk 2/3 DNA-ekspertiisi kulust tuleb jätta riigi kanda. Niisugune jaotus kajastab menetluskulude tegelikku struktuuri, arvestab konkreetsete menetluskulude sisulist kaalu ning vastab ühtaegu nii menetluskulu kandmise üldpõhimõttele kui ka proportsionaalsuse ja mõistlikkuse nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Anne Remmelgas Rahvakohtunik
Kristjan Õnnik Rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.