1-26-627
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juuli 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-627
Kohtunik
Mairi Heinsalu
Kohtuistungi sekretär
Olger Orumets
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Igor Ustimuki süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Elle Karm
Süüdistatav
Igor Ustimuk isikukood: 38505040337; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht xxx; xxxharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx, xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, e-post xxx, tel xxxx, üks kehtiv väärteokaristus; kahtlustatavana kinnipeetud 09.10 – 10.10.2025.
Kaitsja
Eve Jundas (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-26-627
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-26-627 kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Igor Ustimukki süüdistatakse suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema omandas ilma õigustavat luba omamata kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult kokaiini, mida hoidis enda juures kuni 09.10.2025 kella 20.17-ni, mil ta Tallinnas xxx kahtlustatavana kinni peeti ning tema pükste taskust leiti ja võeti ära 7 minigrip kilekotti valge pulbriga kogumassiga 3,31 grammi, mis sisaldas 82% ehk 2,71 grammi puhast kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,
1-26-627 vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise/psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Igor Ustimuki valdusest leiti kokaiini koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 41 inimesele (arvutuskäik: 2,71/0,065=41,7).
Seega, suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja valdamisega pani Igor Ustimuk toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.
Süüdistatava Igor Ustimuki, tema kaitsja Eve Jundase ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Igor Ustimukile mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus pikkusega 2 aastat ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-10.10.2025, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Igor Ustimuk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti on Igor Ustimuk käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Menetluskulud Kokkuleppe kohaselt on menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN01332-01 teostamise kulu 134 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu Eve Jundase poolt osutatud riigi õigusabi eest summas 332,07 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha, mis I astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast, 2026. aastal on see 886 eurot, sundraha on seega 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele täies ulatuses, s.o summas 2681,07 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates
1-26-627 kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeeritav vara ja asitõendid Süüdistatava nõusolekul ning juhindudes KarS § 83 lg 1, § 84 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest nr 1-23-1269, mõista Igor Ustimukilt kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamise korras riigituludesse 325,20 eurot, mis kanda riigituludesse 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava valdusest ära võetud narkootiliste või psühhotroopsete ainete soetamiseks kulutatud summa arvutuskäik: kokaiin 2,71gX120€/g=325,20€. Ekspertiisist nr 25E-AN01332-01 järele jäänud kokaiini sisaldav pulber, mis asub hoiul EKEI keemiaosakonnas Tervise 20, Tallinn, konfiskeerida KarS § 191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Ekspertiisist nr 25E-AN01332-01 tagastatud ainepakendid (7 minigrip kilekotti), mis asuvad hoiul asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Igor Ustimuk KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkulepitud karistus vastab süüdistatava süü suurusele, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, asitõendite osas võetavad meetmed ning konfiskeerimine vastavad seaduse nõuetele. Menetluskulude osas märgib kohus täiendavalt seda, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha oli nii kokkuleppe sõlmimise hetke kui ka kohtu alla andmise ning esmase kohtuistungi seisuga 2215 eurot. Arvestades, et Igor Ustimuk viibis pikalt haiglaravil 18.02.2026-09.04.2026, lükkus kohtuistung edasi kuni 02.07.2026. Alates 01.04.2026 on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha aga 2365 eurot. Kuivõrd kokkulepe on sõlmitud ajal, mil kehtis väiksem sundraha määr, samuti oli kohus Igor Ustimuki andnud kohtu alla ja määranud ka kohtuistungi ajal, kui kehtis väiksem sundraha määr, siis tuleb sundrahast osa, s.o. 150 eurot, mis ületab varasemalt kehtinud sundraha määra, jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.